Elatise suuruse vähendamise võimalustest kohtus

Pankrotimenetluse raugemine
26. veebr. 2022
Osakapitali vähendamine osaühingus
17. mai 2022
Pankrotimenetluse raugemine
26. veebr. 2022
Osakapitali vähendamine osaühingus
17. mai 2022
Show all

Elatise suuruse vähendamise võimalustest kohtus

Eluline olukord: isalt N on kohtu otsusega välja mõistetud 2019. aastal elatis oma lapsele X summas 292 eurot kuus. 2019. aastal läks isal N üldiselt majanduslikult hästi, kuid vahepeal on hakanud asjad natuke halvemini minema. Lisaks on N-ile sündinud uuest kooselust uus laps S. N otsustab nüüd pöörduda kohtu poole, et kohus vähendaks lapsele X välja mõistetud elatise suurust, N oleks valmis maksma lapsele 150 eurot kuus. Küsimus: kas kohus saab sellist nõuet arutada ja võib rahuldada N nõude elatise suuruse vähendamiseks?

Õiguslikud alused

Jah, see on täiesti võimalik. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 kohaselt võib pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda kumbki pool uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist lahendis, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus. Sama §-i 2. lõike järgi võib lahendit muuta alates uue hagi esitamise ajast.

PKS § 217² lg 1 sätestab, et kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama §-i 2. lõike järgi kui kohustatud vanem või laps ei nõustu lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.

Elatise suurus

Alates 1. jaanuarist 2022 muutus perekonnaseaduses (PKS) sätestatud regulatsioon elatise suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma; baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil; vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

Samas tuleb arvestada, et enne 1. jaanuari 2022 tehtud kohtulahendite summad nö automaatselt ei vähene.

 

Kui kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist senise miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, siis see summa n-ö külmutatakse 2021. aasta tasemel (292 eurot kuus) ja töötasu alammäära edasisel suurenemisel elatise summa sellest tulenevalt enam ei suurene.

Tuleb aga arvestada, et kohtumenetluses ei lähtu aga kohus mitte üksnes elatise kalkulaatori tulemusest, vaid võtab arvesse kõiki asjaolusid tervikuna.

 

Mida peab tõendama/esitama kohtule?

Elatise vähendamist taotlev hageja peab TsMS § 230 lg 1 järgi tooma esile elatise vähendamist tingivad asjaolud ning neid asjaolusid tõendama.

N koostas hagiavalduse kohtule ja kirjutas selles järgmist: olen täitnud elatise maksmise kohustust, kuid käesoleva hagi esitamise ajaks on asjaolud muutunud, minu sissetulek on oluliselt vähenenud, mistõttu ei suuda enam tasuda elatist väljamõistetud määras. Lisaks on sündinud uus laps. Kohtule tuleb ära tõendada isa N majanduslik olukord ja selle muutumine vahepealsel ajal. Tuleb anda ülevaade, milline on isa N igakuine sissetulek, nt Maksu- ja Tolliameti tõend, mis näitab töötasu suurust. Kui palju on tema igakuised kommunaalteenuste maksed.  Kas N-ile kuulub väärtuslikku vara, nt korter või sõiduk jms. Samuti laste igakuised tõendatud kulutused.

Keskne, et hageja peab tõendama oma halvenenud varalist seisundit. Tõendada saaks aga ka nt seda, et laps, kellele isa N elatist maksab (laps X), et tema vajadused võivad olla miinimummäärast väiksemad.

Kindlasti ei ole mõtet esitada kohtule mingeid „ulmejutte“, mis kunstlikult näitavad isa majanduslikku olukorda väga kehvakesena (kui see seda ka tegelikult ei ole) või proovida jätta midagi olulist rääkimata.

Milline võiks olla tulemus?

Tuleb arvestada, et vanema ebapiisav sissetulek või sissetuleku puudumine ei ole aluseks elatise tasumiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Samas vanema töövõimetus, mille tõttu on raskendatud osalemine tööjõuturul, võib olla mõjuvaks põhjuseks õigustamaks elatise tasumist alla miinimummäära – kuid selliseid asjaolusid ei ole isa N aga esile toonud. Kohus näiteks ei pruugi pidada eluliselt usutavaks, et terve töövõimelise isiku, kellel on ülalpidamiskohustus mitme alaealise lapse ees, ainus sissetulek on töötasu, mille keskmine suurus on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Samas, kui see nii tõesti ka on, siis võib olla eeldus, et makstava elatise suurust vähendatakse.

Kohus soovib tutvuda isa N pangakontode väljavõtetega. Kahtlust äratab, kui näiteks N on oma pangakontodel teinud suuri sissemakseid sularahas – sellisel juhul võib kohus öelda, et hageja esitatud andmed oma sissetuleku kohta ei vasta tegelikkusele ehk teisisõnu hageja sissetulek ei piirdu ainuüksi miinimumpalga suuruse töötasuga.

Kuidas võiks lõppeda isa N hagiavalduse arutamine? Oletame, et isa jääb tõendamisega jänni ja ei suuda põhjendada, miks peaks kohus vähendama elatise summat 150 euroni kuus. Samas on ka sellisel juhul siiski nö lootuskiir, et kohus saab summat ikkagi vähendada, sellisel juhul aga mitte vähem kui PKS § 101 lg 3-5 alusel arvestatud miinimummäär (nt on lahendiga määratud 213 eurot kuus lapse kohta). Kui suudab aga ära tõendada, et ongi raskustes ja üle 150 käib üle jõu, siis võimalik vähendamine ka selle summani.

Mida teha edasi?

Kohtute hinnangul tuleb mõjuvat põhjust hinnates arvestada esmajoones sellega, et elatise maksmise eesmärk ei saaks kahjustada. Teisisõnu peavad lapse igapäevased vajadused olema rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud ka juhul, kui makstakse miinimumelatisest väiksemat elatist. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Ka seda ei tohi ära unustada, et ka isa N peab ju ka „ellu jääma“.

Ilmselt selliste hagide esitamine muutub massilisemaks. Kui näiteks alampalk tõuseb 70 eurot,  siis oleks uus miinimumelatise summa 327 eurot ühe lapse kohta kuus (kui seadust ei oleks muudetud 2022. aastal). Tartu Ülikooli ühe uuringu kohaselt on tegelik lapse keskmine ülalpidamiskulu ühe vanema kohta 180 eurot kuus ehk sellest peaaegu poole väiksem.

Enamasti mõistab kohus elatise välja miinimumelatisena, kuid selle summa ebamõistliku suuruse tõttu tuleb üha sagedamini ette ka elatise vähendamist alla miinimumi. Sellest tulenevalt on elatisvaidluste lahendamine kohtus muutunud keerukamaks, tuues kaasa vajaduse intensiivsemalt vaielda.