Pankrotimenetluse raugemine

Osaühingu juhatuse liikme valimine ja tagasikutsumine
16. jaan. 2022
Elatise suuruse vähendamise võimalustest kohtus
9. mai 2022
Osaühingu juhatuse liikme valimine ja tagasikutsumine
16. jaan. 2022
Elatise suuruse vähendamise võimalustest kohtus
9. mai 2022
Show all

Pankrotimenetluse raugemine

Vastavalt pankrotiseadusele on pankrot võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Tavalise kulgemise korral lõpeb pankrotimenetlus pärast lõppjagamist menetluse lõpetamisega kohtu poolt. Sellega lõpeb pankrotiarest ja võlausaldajatele jääb õigus nõuda järelejäänud nõuete rahuldamist. Juhul, kui võlgnik on taotlenud enda vabastamist täitmata jäänud kohutustest, tohib pankrotimenetluse lõpetada muidugi alles siis, kui täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsus on jõustunud.

Pankrotiseaduse § 29 lg 1 kohaselt võib aga kohus määrusega lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu (pankrotiavalduse menetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata). Seega on sellisel juhul tegemist olukorraga, kui maksejõuetu võlgnik on tegelikult varatu (esineb pankrotivara ebapiisavus) ning puuduvad igasugused võimalused selle olukorra parandamiseks. Raugemine on algatatud pankrotimenetluse erakorraline lõpetamine.

Samas kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.

Olukorda, kus pankrotimenetlus raugeb pärast pankroti väljakuulutamist, reguleerib pankrotiseaduse § 158 ja selle esimese lõike kohaselt peab haldur kohtule viivitamatult teatama sellest, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

Seega võib pankrotimenetlus raugeda nii enne pankroti väljakuulutamist kui ka pärast seda. Õiguslik regulatsioon on seaduses nende kahe juhtumi kohta esitatud erineva põhjalikkusega. Pankrotimenetluse raugemisel pärast pankroti väljakuulutamist tuleb arvestada mitmete erinevate menetlusnormidega (sõltuvalt sellest, millises menetluse etapis raugemise eeldused ilmnevad), samal ajal kui raugemine enne pankroti väljakuulutamist on reguleeritud võrdlemisi napilt.

Seaduses ei ole täpselt sätestatud, millised andmed peavad kajastuma pankrotimenetluse raugemise kohta tehtud kohtumääruses. Vastavad andmed on tuletatavad asjaoludest, milles kohus peab raugemise otsustamise korral olema veendunud, nimelt: • et võlgnik on maksejõuetu; • et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

Pankrotimenetluse raugemise kohta tehtava kohtulahendiga tuvastamisele kuuluvad asjaolud on tuletatavad ka kohtu muudest kohustustest pankrotimenetluses. Näiteks sätestab pankrotiseadus § 28 lg 2, et juhul, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis.

Kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kohtu määruse vormistamisel tuleb lähtuda ka üldpõhimõttest, mille kohaselt peab iga kohtulahend olema piisavalt motiveeritud. Seaduse kohaselt on määruse oluliseks osaks põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Ainult motiveeritud lahend on arusaadav protsessiosalistele ja kontrollitav kõrgemalseisva kohtu poolt. Kohtu määruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.

Raugemise tagajärjed

Kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396,25 eurot.

Samuti on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.

Kui osaühingu puhul, mis on asutatud sissemakseid tegemata, lõpetab kohus käesoleva paragrahvi kohaselt menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning kohus on jätnud ajutise halduri tasu ja kulutused pankrotivõlgniku kanda, on ajutisel halduril õigus nõuda osaühingu osanikult, kes ei ole täitnud sissemakse tegemise kohustust, tegemata sissemakse ulatuses tasu ja kulutuste hüvitamist, kui ajutisel halduril ei õnnestu oma nõuet rahuldada võlgniku muu vara arvelt.

Halduri tasu raugemise korral

Pankrotiseaduse § 65 lg 11 sätestab: Kui kohus on kuulutanud pankroti välja pankrotiseaduse § 171 lõike 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

Näiteks Tartu Maakohus määras lahendis tsiviilasjas nr 2-21-445 halduri tasu järgmiselt: Kuna pankrotihaldur taotleb halduri tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest, tuleb pankrotihalduri tasu määramisel arvestada, et halduri tasu on 33 eurot poole tunni kohta, st 66 eurot tunni kohta. Halduri tasu 15 töötunni puhul on: 15 h × 66 eurot ehk kokku 990 eurot, millele lisandub käibemaks 198 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada halduri taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 1188 eurot, sh käibemaks 198 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Kuivõrd vara väärtus ei ole piisav halduri tasu katmiseks ja pankrot kuulutati välja PankrS § 171 lg 11 alusel, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise osaliselt riigi vahenditest.

 

TsMS § 183 lg 2 kohaselt ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Alates 01.01.2022 on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 654 eurot, kahekordne alammäär on 1308 eurot. Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud ning Rxxxxx Pxxxxxxxx tuleb anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 1133,21 eurot, sh käibemaks 188,87 eurot. Tasu hüvitis maksta välja OÜ-le xxx. Pankrotihalduri tasust 54,79 eurot, sh käibemaks 9,13 eurot, tasuda pankrotivarast.