Tagantjärele nõude esitamine sundlõpetatud (kustutatud) osaühingu juhatuse liikme vastu

Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt
18. Jan 2021
Termination of employment during probation
21. Feb 2021
Show all

Tagantjärele nõude esitamine sundlõpetatud (kustutatud) osaühingu juhatuse liikme vastu

Aeg-ajalt kerkib praktikas üles keeruline probleem, et äriühing on teinud küll mingi tehingu, näiteks ostnud mingi kauba, jätnud aga selle eest maksmata, kuid hiljem on äriühing sundlõpetatud ja võlausaldajal ei ole oma nõuet enam justkui kellegi vastu esitada. Võlausaldaja nö magas maha enda võimalused, ärkas hiljem ja avastas, et tehingu vastaspooleks olnud juriidilist isikut enam ei eksisteeri. Millest tuleks antud olukorras lähtuda?  

Juhatuse liikme vastutus Äriseadustikus

Äriseadustik (ÄS) § 187 lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Lisaks ütleb ÄS § 187 lg 4: Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur.

Juhatuse liikme vastutuse skeem

Üldised postulaadid, milles tuleb sellises olukorras lähtuda (kasutatud lühend Osaühing = OÜ):

  1. OÜ on registrist kustutatud ning TsÜS § 45 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku õigusvõime lõppenud tema kustutamisega vastavast registrist (Eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb).
  • Juriidilise isiku juhtorgani liige vastutab üldjuhul üksnes juriidilise isiku ees. Juriidilise isiku juhtorgani liige ei vastuta juriidilise isiku võlausaldaja ees juriidilise isiku poolt oma kohutustuste rikkumise eest. Juriidilise isiku võlausaldajal ei ole võimalik reeglina esitada nõudeid juhtorgani liikme vastu, mis tulenevad võlausaldaja ja juriidilise isiku vahelisest võlasuhtest.
  • Erandjuhtudel on võimalik juriidilise isiku juhtorgani liikmete isiklik otsevastutus juriidilise isiku võlausaldaja ees. Nimetatud vastutuse aluseks ei ole mitte juhtorgani liikme poolt sisesuhtest juriidilise isikuga tulenevate kohustuste rikkumine, vaid juhtorgani liikme poolt temale seadusest tulenevate isiklike kohustuste rikkumine juriidilise isiku võlausaldaja ees (nt pankrotiavalduse esitamise kohustus, TsÜS § 36). Tegemist on juhtorgani liikme lepinguvälise seadusjärgse vastutusega õigusvastaselt tekitatud kahju eest VÕS-i § 1043 alusel. Kui juriidilise isiku juhtorgani liige ja kolmas isik on sõlminud eraldi lepingu (nt käendusleping), siis vastutab juhtorgani liige juriidilise isiku ees lepingus fikseeritud juhtudel lepingu alusel (vt Tsiviilõiguse üldosa, Juura 2012, lk 286-287). 
  • Osaühingu võlausaldaja poolt OÜ nõude esitamine juhatuse liikme vastu (nn derivatiivnõue) on võimalik vaid alljärgnevatel tingimustel (Ühinguõigus, Juura 2015, lk 168-169):
  • Juhatuse liige on täitnud oma käitumisega juhatuse liikme vastutuse kogu koosseisu OÜ ees;
  • OÜ võlausaldajal on täitedokument OÜ vastu;
  • Täitedokumendi järgne täitmine OÜ vastu on ebaõnnestunud OÜ-l vara puudumise tõttu.
  • Samas siin probleem see, et OÜ juhatuse liikme vastu esitatava kahju hüvitamise nõude alusnormiks on VÕS § 115 lg 1 koostoimes ÄS § 187 lg-ga 2. Selliselt esitatava nõude rahuldamise korral mõistetakse kahjuhüvitis välja OÜ-le. Selle realiseerumisel on OÜ võlausaldajal võimalik oma nõudele saada rahuldust OÜ vara arvel.
  • OÜ võlausaldaja poolt OÜ nõude maksmapanekut juhatuse liikme vastu raskendab asjaolu, et võlausaldaja peab tõendama ära OÜ-le kahju tekkimise juhatuse liikme poolt ametisuhtest tuleneva kohustuse rikkumise tõttu (st ei piisa üksnes asjaolust, et OÜ kohustus võlausaldaja ees on jäänud täitmata). Samuti raskendab nõude maksmapanekut asjaolu, et reeglina olukorras, kus OÜ vara arvel võlausaldaja nõude täitmine ebaõnnestub, on tegemist OÜ püsiva maksejõuetusega, sel juhul aga on juhatuse liige kohustatud esitama kohtule avalduse OÜ pankroti väljakuulutamiseks. OÜ pankroti väljakuulutamisel on üksnes pankrotihalduril õigus esitada nõue juhatuse liikme vastu ametisuhtest tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks.
  • Eraldi (võimalik) olukord on nõue juhatuse liikme vastu VÕS § 1043 alusel (deliktiline alus, lepinguväline kahju). Näiteks on ta jätnud täitmata mingi seadusest tuleneva kohustuse.   

Järeldused kohtulahendite põhjal

Olles tekkinud õiguslikku olukorda analüüsinud kohtulahendite põhjal, tuleb sellise nõude esitamise võimalust eitada või pidada sellise nõude rahuldamise väljavaateid väga nõrkadeks. 

  1. Teooria põhjal nimetatud nõude esitamiseks pole kuigi palju võimalusi. Kuna äriühing on kustutatud, siis puudub ka „juriidiline“ keha, kuhu raha tagasi saada; jääb üle peamiselt nn derivatiivnõue.
  • Valdav enamik selliseid juhtumeid on seotud pankrotimenetlusega ning analoogia korras võiks olla lähim deposiidi hagemine endiselt juhatuse liikmelt (siin positiivne lahend olemas).
  • Kindlasti tekiks kohtul õigustatud küsimus, miks esitatakse nõue nii hilja? Miks võlausaldaja olukorda ei jälginud ja ei esitanud oma nõuet juba varem? Kindlasti oleks tarvilik, et võlausaldaja suudaks tõestada, et on siiski eelnevalt astunud mingeid samme, et oma võlga kätte saada.
  • Keeruline saab olema põhjusliku seose tuvastamine, kuidas endine juhatuse liige on tekitanud kahju ning milline põhjuslik seos siin võimalik tuvastada. Saatuslikuks võib saada vastavate tõendite puudumine või nende nõrkus.