Kahjuks tuleb küllaltki tihti ette olukordi, kui mõni inimene leiab, et soovib tema jaoks „ebameeldiva“ äriühingu kohta avaldada mõne „krõbeda“ sõna või lausa pikema postituse interneti avarustes. Kas siis sotsiaalmeedias või kuskil foorumis. Põhjuseid selliste sõnapursete väljendamiseks leitakse alati, kas ollakse saanud selle kliendi arvates kehva teenindust, ei meeldi ostetud kaup või selle väljanägemine, vahel pole avaldamiseks erilist põhjust vajagi, kuna isikul oli lihtsalt halb päev ja sapp kees üle. Põhjuste loetelu, miks selliseid postitusi tehakse, tuleks väga pikk ja vahel võib olla ajendiks ka mingi psühhiaatriline probleem. Kui nüüd ettevõtja sellise „väljendusvabaduse“ ilmingu kusagilt enda halvaks üllatuseks avastab, tekib tal kindlasti õigustatud küsimus, kas isik, kes on selliseid alusetuid asju väitnud, peaks talle nende sõnade eest tasuma ka mingit kahjutasu? Kas sellise nõude saaks isiku vastu esitada? Jah, sellise nõude esitamise võimalus on meie seadustes täiesti olemas.    

Kahjunõude alus tuleneb võlaõigusseadusest

Riigikohus on korduvalt leidnud järgmist: juriidilisele isikule ei saa tema olemusest tulenevalt kuuluda mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid, mis on tingitud tema au teotamisest. Küll aga võib juriidilisel isikul olla varalise kahju hüvitamise nõue isiku vastu, kes tema kohta ebaõigete andmete õigusvastase ja süülise avaldamisega tekitab talle varalist kahju (VÕS § 1043 jj). Juriidilise isiku kohta ebaõigete andmete avaldamisega kahju tekitamine võib olla õigusvastane eelkõige siis, kui nende andmete avaldamisega sekkutakse juriidilise isiku majandus- või kutsetegevusse (VÕS § 1045 lg 1 p 6 ja § 1047 lg-d 1-3), rikutakse seadusest tulenevat kohustust (VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3) või käitutakse tahtlikult heade kommete vastaselt (VÕS § 1045 lg 1 p 8).

Viimati osundas Riigikohtu tsiviilkolleegium sellele käsitlusele lahendis tsiviilasjas nr 2-20-5869, 9. august 2023, ülalpool esitatud punkt on nr 14. Otsus on kättesaadav aga näiteks siit: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=2-20-5869/87

Asjakohased võlaõigusseaduse (VÕS) sätted, millele kohus viitas, on siis ise järgmised:

§ 1043.  Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine

  Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045.  Kahju tekitamise õigusvastasus

• Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: /_ _ _/

6) isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega;
7) seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega;
8) heade kommete vastase tahtliku käitumisega.

§ 1047.  Ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasus

  (1) Isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.

  (2) Teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.

  (3) Hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.

Konkreetse kaasuse ümberkirjutamisel siin ei ole mõtet, huviline leiab kõik asjaolud Riigikohtu lahendist endast, alamate astmete lahendid aga näiteks kohtulahendite andmebaasist. Mis on aga oluline, on see millele Riigikohus nimetatud lahendis tähelepanu juhtis, nimelt tuleb kindlaks teha, milles seisnes kohtusse pöördunud juriidilisele isikule tekitatud kahju.

Riigikohus kirjutas p 19 järgmist: Kohtud ei ole käesolevas asjas siiski välja selgitanud, kas kahju tekitati, sh milles seisnes hagejale rikkumisega tekitatud kahju, ega oma seisukohta selles osas põhjendanud. Hageja tugines oma nõude esitamisel meediaasjatundja arvamusele, kes hindas, et asjakohane oleks postitustega tekkinud kahju kompenseerimiseks lugeda kommunikatsiooniplaani elluviimist kolmekuulises mahus ehk 7200 eurot (käibemaksuta). Olukorras, kus hageja soovis tõendada kahju suurust veel toimumata mainekujunduskampaania väidetava maksumusega, ei saanud kohtud VÕS § 127 lg-t 6 kohaldada, kui kahju tekkimine ei olnud kindlaks tehtud.

Ning siit edasi: Asja uuel läbivaatamise peab hageja tõendama, milles seisnes kostja avaldatud faktiväidetest hagejale väidetavalt tekkinud kahju. Näiteks võib selline kahju seisneda käibekaotuses, klientide lahkumises, raskustes uute lepingute sõlmimisel (sh töötajate värbamisel). Kui hageja leidis, et talle tekkinud mainelanguse tõttu oli vajalik korraldada kampaania oma maine parandamiseks, pidi ta näitama, milles maine kahjustamisega tekitatud varaline kahju seisnes. Maakohus peab vajaduse korral määrama hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja oma hagiavalduse täpsustamiseks (vt selle kohta nt RKTKo 08.03.2023, 2-18-9985/70, p 14; RKTKo 17.02.2021, 2-17-12712/47, p 17). (lahendi p 21).

Kindlasti tuleb kohtus kindlaks teha ka põhjuslik seos asjaolu, millel isiku vastutus tugineb, ning kahju tekkimise vahel (VÕS § 127 lg 4) (lahendi  p 20).

Kokkuvõtteks: kui nüüd näiteks mõni osaühing leiab, et keegi isik on tema suhtes kusagil netifoorumis avaldanud tema suhtes ebaõigeid andmeid, peaks ta tegema esmalt kindlaks mida täpsemalt on öeldud ning seejärel tegema kindlaks, millist kahju need andmed on temale tekitanud ja kindlaks teha ka põhjuslik seos väidete ning tekkinud kahju vahel. Seejärel tuleks avaldajale saata esmalt nõudekiri ning kui sellele ei reageerita, siis pöörduda hagiga kohtusse. Arvestades siis kõiki Riigikohtu lahendis osundatud suuniseid.