Mida teha võlglasega? ehk kuidas oma raha tagasi saada
30. okt. 2025
Tehisintellekt ei tule juriste välja vahetama, vaid õigusemõistmist päästma.
- aasta sügisel teatas justiitsministeerium, et Eesti asendab tasuta õigusnõustamise juturobotiga.
See samm võib näida tehniline, kuid tegelikult on see märgiline pöördepunkt: esmakordselt annab riik osa õigusalasest nõustamisest üle tehisintellektile.
See ei ole enam katse ega ulmefilm – see on osa globaalsest muutusest, mis juba ümber kujundab juristi, kohtu ja kliendi rollid kogu maailmas.
⚖️ Eesti kohtureform ja AI – ühine vajadus kiiruse järele
Riigikohtu esimees on hiljuti kirjutanud, et Eesti kohtusüsteemi eesmärk peab olema „kiirem ja kvaliteetsem õigusemõistmine“, kuid selle saavutamine eeldab andmepõhist, mitte paberipõhist õiguskorda.
Kohtud töötavad endiselt dokumentide, mitte andmete maailmas, mis takistab masinõppe ja analüütika kasutuselevõttu.
Kohtunik on hoiatanud, et ilma tehnoloogilise hüppeta ei ole võimalik tehisintellekti süsteemselt kasutusele võtta.
Menetlusajad venivad, töökoormus kasvab ja kohtunike arvu suurendamine ei lahenda enam süsteemseid probleeme.
Tehisintellekt ei ole luksus, vaid tingimus, et õigusemõistmine püsiks elujõuline.
🌍 Maailmas on sama protsess juba alanud
Ajakiri Fortune kirjeldas hiljutises analüüsis, et AI ei sisene enam lihtsalt advokaadibüroodesse, vaid „muudab kogu õiguse mänguraamatut (playbook)“.
2025. aasta oli maailmas rekordiline õigustehnoloogia investeeringute aasta – ligi 5 miljardit dollarit suunati juriidilistesse AI-lahendustesse.
- Harvey, koostöös LexisNexisega, arendab uut tüüpi õigusalast uurimisplatvormi;
- Clio omandas AI-uurimissüsteemi vLex ühe miljardi dollari suuruses tehingus;
- USA suur advokaadibüroo Troutman Pepper Locke kasutab oma sisemist AI-assistenti Athena, mis aitab koostada lepinguid, vastata klientidele ja hallata sisekommunikatsiooni.
Athena’t kasutatakse seal iga päev enam kui 3000 korda – mitte kui katset, vaid kui töövahendit, mis säästab kümneid tuhandeid töötunde.
Sellised arengud kinnitavad: juristi töö on muutumas strateegiliseks ja tehnoloogiliselt juhitud ametiks.
⚠️ Uued võimalused ja uued ohud
Stanfordi teadlased on näidanud, et õigusalased AI-assistendid suudavad luua kasutuskõlblikke juriidilisi tekste, kuid hallutsinatsioonide ja valeviidete oht on endiselt olemas.
Ameerika Advokatuur (ABA) on juba hoiatanud, et deepfake’i tõendid ja AI-loodud materjalid võivad muuta kohtumenetlused keerukamaks – isegi reaalseid tõendeid võidakse hakata kahtluse alla seadma.
Euroopa Liidu AI-määrus nimetab õigusemõistmise ja kohtusüsteemi kõrge riskiga valdkonnaks, kus masinat võib kasutada abistava tööriistana, kuid mitte otsustajana.
ÜRO on omakorda hoiatanud, et automatiseeritud otsused võivad ohustada põhiõigust olla seaduse ees võrdne.
Need riskid on reaalsed – kuid neid saab maandada ainult sellega, et AI integreeritakse läbipaistvalt ja vastutustundlikult, mitte tõrjutakse.
⚙️ Õigusrevolutsioon kolmel teljel: kiirus, ligipääs ja usaldus
Kui tehisintellekti kasutada õigesti, võib see lahendada kolm suurimat õigussüsteemi probleemi:
- Kiirus – AI suudab kontrollida dokumentide vormi, tähtaegu ja puudusi automaatselt.
- Ligipääs – juturobotid võivad pakkuda esmatasandi õigusalast nõu kõigile, mitte vaid neile, kel on raha juristi palkamiseks.
- Usaldus – korrektselt juhitud masin vähendab vigu ja subjektiivsust, kuid inimene jääb lõpliku otsuse tegijaks.
Õigus ei pea olema aeglane, et olla õiglane.
Tehisintellekt ei hävita õigust – ta aitab seda puhastada bürokraatiast ja viivitustest.
💬 Tuleviku jurist on masinat juhtiv strateeg
Jurist Jordan Furlong sõnastas Fortune’is tabavalt:
„AI annab juristidele nii võimaluse kui kohustuse käiguvahetuseks.“
Jurist ei ole enam tekstitootja, vaid masina kuraatorid ja tõlgid, kes ühendavad inimliku mõtlemise ja tehnoloogilise võimekuse.
See on roll, mida Eesti õigusturg alles õpib täitma – ja need, kes selle varakult omandavad, määravad õiguse tuleviku.
🕊️ Kokkuvõte
Eesti on jõudmas murdepunkti:
- riik usaldab osa õigusalast tööd juba juturobotile;
- kohtud vajavad tehnoloogilist reformi, et ajaga kaasas käia;
- ja maailm liigub õiguse poole, kus jurist ja masin töötavad kõrvuti, mitte vastandina.
Tehisintellekt ei võta juristilt tööd, vaid võtab ära need osad, mis ei peakski olema juristi töö – lõputu ümberkirjutamine, vormikontroll, otsimine, tippimine.
Selle asemel saab jurist keskenduda kõige olulisemale: mõtlemisele, õiglustundele ja strateegiale.
aegumine AI õigusturul alusetu nõue hagiavaldus inkasso inkasso nõudekiri juristi abi juristi tulevik juturobot juturobot Eesti kaasomand kaasomandi lõpetamine kahjunõue kohtumenetlus kohtureform kohtutäitur kompromiss korteriühistu lepinguvaidlus maksekäsk mida teha kui inkasso nõuab nõude esitamine juhatuse liikme vastu osaühingu juhatuse liige sundlõpetamine tagaseljaotsus tagasinõue tehisintellekt õiguses täitemenetlus tööleping töölepingu erakorraline ülesütlemine töölepingu ülesütlemine tööõigus varjatud puudused vastuväide inkassole võlad ja nõuded võlanõuded võlanõue Võlaõigus Võlgade aegumine võlgade sissenõudmine võlglased võlgnik õigusabi õigusabi digitaliseerimine õigustehnoloogia
