Paljud ettevõtted ja eraisikud satuvad olukorda, kus tellitud teenus ei vasta kokkuleppele. Raamatupidaja esitab valed deklaratsioonid, IT-firma ei lõpeta tähtajaks projekti, turundusagentuur ei too lubatud tulemusi või ehitaja jätab töö pooleli ja lahkub objektilt.

Lühike vastus: Jah, sageli on võimalik nõuda tasu tagastamist osaliselt või täielikult – seda ka koos kahju hüvitamisega.

Allpool selgitan, millal on tegemist lepingurikkumisega, millised on sinu õigused ja kuidas praktiliselt edasi toimida.

Mis on lepingurikkumine teenuse puhul?

Iga teenuse osutamine põhineb lepingul – kirjalikul, suulisel või kaudsel (tavapärane praktika). Eesti õiguse järgi on leping pooltele kohustuslik (VÕS § 8 lg 2: Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.).

Teenusepakkuja rikub lepingut, kui ta:

• jätab teenuse täielikult või osaliselt osutamata,
• osutab teenust valesti või puudustega,
• ei pea kinni kokkulepitud tähtajast,
• ei saavuta lubatud tulemust või tavapärast kvaliteeti,
• ei teavita klienti olulistest asjaoludest.

Võlaõigusseaduse kohaselt peab teenuseosutaja tegutsema vähemalt sellise hoolsusega, nagu tegutseb sama ala mõistlik professionaal. Kui seda standardit ei järgita, on tegemist lepingurikkumisega.

Kui teenusepakkuja rikkus lepingut, siis millised õigused on sul? (VÕS § 101)

Kui teenus on puudustega või jäetud osutamata, on sul järgmised võimalused:

1. Tasu tagastamine täielikult või osaliselt Kui teenus on sisuliselt kasutuskõlbmatu, võib nõuda kogu makstud summa tagasi. Sageli piisab olulise osa tagastamisest.
2. Hinna alandamine (VÕS § 112) Kui teenusel on puudused, kuid see on siiski osaliselt kasutatav, võib nõuda tasu proportsionaalset vähendamist.
3. Kahju hüvitamine (VÕS § 115, § 127) Lisaks tasule saab nõuda tegelikku kahju (nt maksuintressid, lisakulud, saamata jäänud tulu) ja teatud juhtudel ka mittevaralist kahju.
4. Lepingu lõpetamine (VÕS § 116) Olulise rikkumise korral (nt kui rikkumine on tahtlik või põhjustab olulist kahju) on õigus leping ühepoolselt lõpetada.
5. Tarbija erisus Kui oled eraisik (tarbija), kehtib lisaks Tarbijakaitseseadus. Sul on õigus esitada pretensioon 2 aasta jooksul teenuse kättesaamisest. Teenusepakkuja peab sellele vastama 15 päeva jooksul. Kui ei vasta või ei rahulda, saab pöörduda tasuta tarbijavaidluste komisjoni (TTJA kaudu).

Mida teha praktiliselt? (soovitatav järjekord)

1. Kogu tõendid. Leping, arved, e-kirjad, vestlused, fotod, ekspertiisiaruanded – salvesta need kõik.
2. Kirjelda rikkumine selgelt. Pane kirja: mis täpselt ei vasta lepingule, millal avastasid, millist kahju see põhjustas.
3. Esita nõue (nõudekiri või pretensioon). Saada ametlik kiri (e-post + soovitatavalt tähitud post). Hea nõudekiri sisaldab:
   • lepingu viidet ja rikkumise kirjeldust,
   • VÕS §-de viiteid (nt § 101, § 112, § 115, § 116),
   • konkreetset nõuet (summa, tähtaeg),
   • 7–14 päevane vastamistähtaeg.

Kui võlglane ei reageeri – siis järgmised sammud:

• Tarbija: tarbijavaidluste komisjon.
• Ettevõte: juristiga nõudekirja täiendamine või hagi maakohtus.
• Väiksemate summade puhul maksekäsk (kiirmenetlus).

Praktikast: reaalelulised näited (lepingu rikkumine)

• Raamatupidaja esitas vale deklaratsiooni → klient sai maksuintressi 1200 €. Nõudekirjaga tagastati 70 % tasust + intressid.
• IT-firma jättis projekti pooleli → klient nõudis lepingu lõpetamist ja 85 % tasu tagastamist (koos uue arendaja kuludega).
• Turundusagentuur ei toonud lubatud müügi kasvu → hinna alandamine 40 % + saamata tulu hüvitis.

Enamik vaidlusi laheneb nõudekirjaga – professionaalselt koostatud kiri paneb teenusepakkuja sageli asja kohe lahendama, et vältida hilisemaid kohtukulusid.

Kuidas ennetada probleeme tulevikus?

• Sõlmi kirjalik leping (fikseeritud nii tähtaeg, tulemus, vahe-eesmärgid, kui sanktsioonid).
• Lisa leppetrahv hilinemise eest.
• Maksa osade kaupa (milestone-põhiselt).
• Lisa endale kontrollõigus ja teisele poolele teavitamiskohustus.

Millal pöörduda juristi poole?

Kui summa on suurem kui mõni tuhat eurot või teenusepakkuja keeldub suhtlemast – ära raiska aega. Jurist hindab olukorda, koostab nõudekirja ja esindab sind vajadusel komisjonis või kohtus. Paljud juhtumid lahenevad ilma kohtuta.

Kokkuvõte Kui teenusepakkuja rikub lepingut, ei pea sa seda lihtsalt alla neelama. Eesti õigus (VÕS § 101 jt) annab sulle selged tööriistad: tasu tagastamine, hinna alandamine, kahju hüvitis ja lepingu lõpetamine.

Oluline on tegutseda kiiresti, dokumenteeritult ja süsteemselt.

Erovik Õigusbüroo aitab:

• hinnata sinu olukorda,
• koostada nõudekirja või pretensiooni,
• esindada sind tarbijavaidluste komisjonis või kohtus.

Kirjuta julgelt: info@erovik.ee või helista +372 50 64 330.

Raha tagasi saamine on sageli lihtsam, kui esmapilgul tundub – kui tead oma õigusi. Loe lähemalt meie blogist: Kuidas Erovik Õigusbüroo aitab juriidilisi isikuid ja ettevõtteid? – Erovik Õigusbüroo