Inkassolt saadud kiri ei tähenda automaatselt, et nõue on põhjendatud. Praktikas on märkimisväärne osa inkassonõuetest kas aegunud, tõendamata, valesti arvutatud või muul põhjusel vaieldavad. Küsimus ei ole emotsioonides, vaid selles, kas nõue peab juriidiliselt vett.

Allpool on praktiline ja samm-sammuline juhend, kuidas inkassoga mõistlikult ja tulemuslikult vaielda.

1. Ära ignoreeri inkassot, kuid ära kiirusta kohe maksma

Levinud vead on:

• inkassokirjade ignoreerimine, mis võib viia maksekäsu või kohtumenetluseni;
• nõude tasumine „igaks juhuks“, kuigi nõue pole sisuliselt kontrollitud.

Inkasso ei ole kohus. Nad esitavad nõude, mitte otsuse. Enne maksmist tuleb selgeks teha, kas ja mille eest üldse midagi nõutakse.

2. Küsi alati nõude alusdokumente

Sul on õigus küsida:

• millisel lepingul või õigussuhte alusel nõue põhineb;
• millal ja mille eest arve esitati;
• kuidas on arvestatud põhinõue ja kõrvalkulud;
• kas nõue on loovutatud ning kellele see hetkel kuulub.

Kui inkasso ei suuda nõuet dokumentaalselt ja arusaadavalt selgitada, on see oluline ohumärk.

3. Kontrolli, kas nõue võib olla aegunud

Väga suur osa inkassonõuetest põhineb aegunud kohustustel. Tüüpilised aegumistähtajad on:

• 3 aastat (nt paljud lepingulised ja arvel põhinevad nõuded);
• 10 aastat (nt kohtuotsusega väljamõistetud nõuded).

Aegumine ei toimu iseenesest – sellele tuleb selgesõnaliselt viidata. Kui inkasso ei käsitle aegumisväidet sisuliselt, vaid jätkab survega, on see sageli taktikaline, mitte õiguslik käitumine.

4. Vaielda tuleb kirjalikult ja konkreetselt

Tõhus vastus inkassole on:

• rahulik ja faktiline;
• suunatud konkreetsetele puudustele (nt tõendite puudumine, aegumine, vale arvestus);
• esitatud kirjalikult (e-post või kiri), et tekiks jälg.

Üldised emotsionaalsed vastused ei anna tulemust. Tähtis on näidata, et nõuet on teadlikult ja sisuliselt vaidlustatud.

5. Inkasso vaikimine ei tähenda, et asi on lõppenud

Praktikas juhtub sageli, et:

• inkasso on alguses aktiivne;
• pärast sisulist vastuväidet saabub vaikus;
• hiljem ilmub uus kiri, maksekäsu avaldus või kohtuasi.

Seetõttu tasub:

• säilitada kogu kirjavahetus;
• fikseerida oma vastuväited võimalikult varakult;
• olla valmis reageerima, kui asi liigub kohtusse.

6. Millal tasub juristi poole pöörduda?

Õigusabi tasub kaaluda eriti siis, kui:

• nõue on suurem või koosneb mitmest komponendist;
• inkasso ähvardab kohtuga, kuid ei vasta sisuliselt;
• on kahtlus nõude aegumises või alusetuses;
• oled saanud maksekäsu või kohtuteate.

Sageli on võimalik nõue täielikult tõrjuda või oluliselt vähendada juba enne kohtumenetlust.

7. Inkasso ähvardused kohtuga – mida sellest arvata?

Praktikas ähvardavad inkassod sageli kohtuga, kuid ei vii seda alati täide. Põhjuseid on mitu: hagi esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis võib olla märkimisväärne; raha jääb menetluse ajaks „kinni“; lisaks eeldab hagi esitamine ka sisulist oskust – nõue peab olema õiguslikult korrektne ja tõendatud.

See tähendab, et iga ähvardus ei pruugi automaatselt lõppeda kohtuasjaga. Samas ei saa kunagi kindlalt loota sellele, et ähvardust ei realiseerita. Just seetõttu on oluline vaielda nõudele sisuliselt ja õigeaegselt vastu ning olla valmis ka kohtumenetluseks, kui see peaks algatama.

Kokkuvõte

Inkassoga vaidlemine ei ole vastuhakk, vaid oma õiguste kasutamine. Inkasso tegevus põhineb sageli eeldusel, et inimene ei vaidle. Kui nõue ei pea õiguslikult paika, ei muutu see õigeks korduvate kirjade või ähvardustega.

Kui tekib kahtlus, tuleks olukord enne maksmist rahulikult ja sisuliselt üle kontrollida.

Loe rohkem inkasso ja võlanõuete vaidlustamise kohta meie blogist:
https://erovik.ee/category/volaoigus/inkasso/