Võlgnikega suhtlemine ei ole kunagi ainult juriidiline protsess. See on ka psühholoogia, käitumismustrid ja vahel isegi väike teater.

Kui võlgnik ei maksa, algab enamasti terve rida käitumismustreid, mis ei ole seotud seaduse, vaid psühholoogiaga.

Eriti siis, kui inimene teab, et ta peab maksma, kuid otsib põhjuseid, miks veel mitte.

Erovik Õigusbüroo praktikas korduvad võlgnike käitumismustrid üllatavalt täpselt — nii täpselt, et võiks rääkida koguni seitsmest klassikalisest etapist.

Kui oled pidanud ootama arvet või võlga sisse nõudma, siis tunned need ilmselt kohe ära.

---

1. Vaikuse faas: „Ma ei tea millest jutt“

Esimene reaktsioon pärast nõudekirja saamist on sageli… mitte reageerida.
Mitte keegi ei unusta päriselt arvet — vaikimine on taktika.

Tüüpilised märgid:

• kiri loetud, vastust ei tule
• “kogemata” telefon välja lülitatud
• Messengeris sinised “linnukesed”, aga vaikus

Mida teha?
Saata üks viisakas meeldetuletus. Rohkem pole tarvis.

---

2. Šokifaas: „Mis arve? Ma pole midagi saanud!“

Kui vaikimine ei tööta, proovib võlgnik mängida üllatunud:

“Arve? Ma pole midagi saanud!”
“Mis teenus? Mina ei tea sellest midagi.”

See on tüüpiline katse jätta muljet, et kohustust polegi.

Mida teha?
Saata arve uuesti koos kirjaliku selgitusega, mis täpselt tehti.

---

3. Dramatisatsioon: „Praegu on mul väga raske aeg…“

Kui faktidega enam vaielda ei saa, lülitub sisse emotsionaalne faas.

Tüüpilised lood:

• “Olen välismaal.”
• “Laps jäi haigeks.”
• “Praegu ei saa maksta, elu on keeruline.”

Kas need võivad olla tõsi? Muidugi.
Aga praktikas on see sageli lihtsalt järgmine viivituskatse.

Mida teha?
Jää rahulikuks ja anna konkreetne tähtaeg.

---

4. Lollitamine: „Vale firma, vale nimi, vale tellija“

See on kõige äratuntavam ja kõige läbipaistvam etapp.

Näited päriselust:

• “Arvel on vale firma.”
• “See ei olnud minu tellimus.”
• “Ma arvasin, et see oli niisama nõuanne.”

Tegelikult on võlgnik sel hetkel täiesti teadlik, et ta peab maksma — tal on lihtsalt ebamugav seda tunnistada.

Mida teha?
Kinnitada rahulikult, kellele teenus osutati ja millal.

---

5. Süüdistamine: „Te ei teinudki midagi!“

Kui ka “vale firma” jutt ei tööta, üritab võlgnik vähendada teenuse väärtust:

• “Ma ei ole rahul.”
• “Te ei teinud midagi kasulikku.”
• “See oli liiga väike töö, et arvet esitada.”

See on viimane kaitse enne allaandmist.

Mida teha?
Viidata tehtud tööle, kirjavahetusele ja edastatud materjalidele.

---

6. Rahunemine: „Võite arve uuesti saata…“

Kui inimene näeb, et nõue on selge ja juriidiliselt korrektne, muutub toon:

• “Palun saatke arve uuesti.”
• “Olen valmis üle vaatama.”
• “Mis see summa täpselt oli?”

See tähendab, et psühholoogiline vastupanu on kadumas.

Mida teha?
Saata arve uuesti ja anda selge maksetähtaeg.

---

7. Maksmine: enamasti enne maksekäsku

Enamik inimesi maksab lõpuks ära enne maksekäsu kiirmenetlusse pöördumist.
Põhjus on lihtne: maksekäsu korral muutub ka väike võlg kohe märgatavalt kallimaks.

https://erovik.ee/volaoigus/inkasso/millal-tasub-poorduda-maksekasu-kiirmenetluse-poole/

Riigilõiv on 3% nõudelt, kuid mitte alla 65 euro
(RLS § 59 lg 6)

See tähendab, et näiteks 60-eurone võlg muutub automaatselt 65 euro võrra kallimaks, kui see läheb maksekäsu menetlusse. Kulusid võib veelgi lisanduda. Ei ole ka harvad juhtumid, kui 40 eurosest võlast kasvab kohtus 300 eurone väljamõistmine, millele lisanduvad omakorda sadades eurodes menetluskulud….

Just see ongi põhjus, miks enamik võlgnikke lõpuks maksab — nad soovivad vältida lisakulusid ja ametlikku vaidlust.

---

Mida teha, kui võlgnik “lollitab”?

✔ Dokumenteeri kõik

Kõik kirjad, kõned, sõnumid.

✔ Anna üks selge tähtaeg

Mitte kümme.

✔ Ära lange emotsionaalsesse mängu

Võlgniku ebaloogilised jutud on muster, mitte argument.

✔ Vajadusel kasuta maksekäsku

Kiire, selge ja efektiivne menetlus kuni 8000 euro summas.

✔ Kulud jäävad võlgniku kanda

Riigilõiv ei jää tasuja kanda, kui nõue rahuldatakse.

---

Kokkuvõte

Kui võlgnik hakkab vaikima, üllatama, dramatiseerima, lollitama või süüdistama, siis tea — see on lihtsalt käitumismuster, mida juristid näevad iga päev.
See ei muuda võlga olematuks ega vähenda nõude sisu.

Kui teil on vaja kindlat ja rahulikku abi nõudekirja, maksekäsu või võlanõude koostamisel, aitab Erovik Õigusbüroo teid tõhusalt ja asjatundlikult.

Kui võlgnik ei maksa, on oluline tegutseda süsteemselt — dokumenteerida, anda tähtaeg ja vajadusel kasutada maksekäsu kiirmenetlust. Loe rohkem meie blogist, näiteks posti: Efektiivne võlamenetlus – kuidas saavutada tulemus kiiresti ja mõistlikult – Erovik Õigusbüroo

Võlg on võlg. Ülejäänu on müra. Kui vajad abi, võta meiega ühendust. Kontakt | Erovik õigusbüroo