Kui võlgnik ei maksa, on esimene loomulik reaktsioon hakata teda „taga ajama“ – helistada, kirjutada, saata meeldetuletusi ja ähvardusi. Praktikas on see aga sageli ajakulukas, emotsionaalselt kurnav ja vähetulemuslik. Veel enam: valesti tehtud tagaajamine võib kahjustada sinu õiguslikku positsiooni. Võlgniku tagaajamine on paljudele esimene reaktsioon olukorras, kus arve on tasumata, kuid praktikas annab see harva soovitud tulemuse.

Selles postituses selgitame, mida inimesed tavaliselt mõtlevad võlgniku tagaajamise all, miks see harva töötab ning milline on tulemuslik ja juriidiliselt mõistlik lähenemine.

Mida tavaliselt peetakse silmas „võlgniku tagaajamise“ all?

Praktikas tähendab see sageli:

• korduvaid meeldetuletusi (e-post, SMS, telefon),
• emotsionaalseid või ähvardavaid sõnumeid,
• surve avaldamist „viimase hoiatuse“ vormis,
• lootust, et võlgnik „murdub ära“.

Probleem on selles, et maksevõimetu või pahatahtlik võlgnik ei hakka maksma lihtsalt seetõttu, et teda rohkem survestatakse. Vastupidi – sageli:

• lõpetab ta vastamise,
• vahetab kontaktandmeid,
• viivitab teadlikult aegumise suunas,
• mängib aega, et oma vara või äritegevust ümber korraldada.

Miks võlgniku tagaajamine sageli ei tööta?

1. Võlgnik teab, et sul puudub reaalne survevahend

Kui tagaajamine ei vii konkreetse õigusliku sammuni, tajub võlgnik kiiresti, et tegemist on tühja ähvardusega.

2. Aeg töötab sageli võlgniku kasuks

Viivitamine võib viia:

• nõude aegumiseni,
• tõendite nõrgenemiseni (näiteks midagi läheb pika ajaga kaotsi, e-post vms)
• sinu enda motivatsiooni ja ressursside kahanemiseni.

3. Emotsionaalne surve ei ole juriidiline argument

Kohtus ei huvita kedagi, kui palju kordi sa oled helistanud või palunud. Oluline on:

• kas nõue on tõendatud,
• kas see on õigel ajal esitatud,
• kas eelnevad menetluslikud sammud on korrektsed.

Mis on mõistlik alternatiiv võlgniku tagaajamisele?

1. Õiguslikult korrektne nõudekiri

Hästi koostatud nõudekiri:

• fikseerib nõude aluse ja summa,
• seab selge tähtaja,
• loob hilisema menetluse jaoks tugeva lähtepunkti.

See ei ole emotsionaalne kiri, vaid strateegiline dokument.

2. Varajane otsus: kas vaielda, hageda või loobuda

Kõiki võlgu ei ole mõistlik „lõpuni taga ajada“. Sageli on mõistlik varakult hinnata:

• kas nõue on tegelikult tõendatav,
• kas võlgnikul on üldse maksevõimet,
• kas kulud ületavad potentsiaalset tulu.

See on koht, kus paljud ettevõtted ja eraisikud kaotavad raha just seetõttu, et ei tee otsust õigel ajal.

3. Kohtumenetlus kui reaalne survevahend

Paradoksaalselt hakkavad paljud võlgnikud suhtlema alles siis, kui:

• hagi on esitatud,
• maksekäsk on välja antud,
• asi on jõudnud kohtusse.

Kohtumenetlus ei ole alati eesmärk omaette, vaid läbirääkimiste tööriist.

Kohtumenetlusele järgneb täitemenetlus (kui hagi on läinud hästi). Täitemenetluse üldpõhimõtete kohta saab lugeda ka Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kodulehelt: https://www.kpkoda.ee/

Millal ei ole võlgniku tagaajamine enam mõistlik?

• Kui võlgnik on selgelt maksejõuetu.
• Kui nõude tõendamine on nõrk või küsitav.
• Kui kulud ületavad realistliku sissenõudmise võimaluse.
• Kui tegemist on põhimõttelise vaidlusega, mitte majandusliku otsusega.

Ka loobumine võib olla ratsionaalne ja õige otsus.

Kuidas Erovik Õigusbüroo läheneb vaidlustele, mille keskmes on võlgniku tagaajamine?

Me ei tegele „tagaajamisega“ klassikalises mõttes. Me:

• hindame nõude tegelikku tugevust,
• aitame otsustada, kas ja kuidas edasi minna,
• vajadusel viime asja kohtusse,
• eesmärk ei ole emotsionaalne rahuldus, vaid õiguslikult ja majanduslikult mõistlik tulemus.

Pole kasu kohtuotsusest, millega võlgnikult mõistetakse küll välja raha, kuid võlgnik on ennast välismaale “ära peitnud” või lõhkilaenanud, nii et midagi enam võtta pole. Keegi teilt ka seda otsust “ära ei osta”.

Kokkuvõte

Võlgniku juhuslik tagaajamine annab harva soovitud tulemuse. Tulemuslik on:

• selge strateegia,
• õigeaegne õiguslik tegutsemine,
• ning valmisolek teha ka ebamugavaid otsuseid.

Kui soovid hinnata, kas sinu nõude puhul on mõistlik edasi minna või mitte, võta meiega ühendust.

Telefon: 506 4330
E-post: info@erovik.ee

Meie blogis on ka rohkem antud teemal lugemist, nt alusta siit: Võlgnik ei maksa? Kui võlgnik hakkab lollitama: 7 tüüpilist trikki ja lahendused – Erovik Õigusbüroo