Kui keegi jääb Sulle võlgu – olgu selleks üürnik, koostööpartner, klient või endine tuttav –, tekib alati sama küsimus: mida teha, et oma raha reaalselt tagasi saada?

Kas piisab, kui kirjutada e-kiri ja võlgnikule võlga meelde tuletada, või tuleb kohe kohtusse minna? Või hoopis oodata, kuni olukord iseenesest laheneb?
Tegelikult sõltub tulemus sellest, kui targalt ja kiiresti Sa tegutsed.

Erovik õigusbüroo on viimastel aastatel aidanud mitmeid inimesi ja ettevõtteid, kellel on olnud võlgnik, kes ei vasta, venitades või lihtsalt eirates oma kohustusi. Allpool on kokkuvõte, kuidas sellises olukorras mõistlikult ja seaduslikult toimida.

1. Kontrolli, kas nõue on tõendatud ja mitte aegunud

Enne tegutsemist tuleb kindlaks teha, kas nõue on dokumentaalselt tõendatud – st kas olemas on leping, arve, e-kirjavahetus või vähemalt maksekorraldus, mis näitab, et raha kanti üle või teenus osutati. Kui tõendeid ei ole, võib hilisem hagi osutuda väga keeruliseks.

Samuti tuleb hinnata nõude aegumist: enamik võlanõudeid aegub 3 aastaga.

Kui aegumine on lähedal, ei tohi enam oodata – tuleks ametlik nõudekiri kohe välja saata.

2. Esita ametlik nõudekiri

Ametlik nõudekiri ei ole lihtsalt „meeldetuletus“, vaid juriidiline dokument, mis näitab, et võlgnikule on antud maksetähtaeg ja et Sa kavatsed oma õigusi kaitsta.

Nõudekiri peaks sisaldama:

• võla summat ja alusdokumente;
• selget maksetähtaega (nt 7 päeva);
• hoiatust, et mittetasumisel pöördutakse kohtusse.

Praktikas on mitmed võlad lahenenud ainuüksi nõudekirja saatmise järel – professionaalne toon mõjub.

3. Läbirääkimised ja kompromiss

Kui võlgnik ei vaidle võlale vastu, kuid tal pole raha kohe maksta, võib kompromiss või maksegraafik olla mõistlik lahendus. Oluline on, et kokkulepe oleks kirjalik ja allkirjastatud.

4. Kõige parem variant – võit kohtus ja reaalne tasumine

Ideaalne olukord on see, kui asi jõuab kohtusse, vaidlus toimub, kohus rahuldab hagi ja võlgnik tasub summa ära. See on parim võimalik tulemus – õiglus taastub ja nõue täidetakse reaalselt.

Kahjuks ei lähe kõik juhtumid nii positiivselt, mistõttu tuleb arvestada ka keerulisemate stsenaariumidega.

5. Kui võlgnik ei maksa – vali sobiv kohtumenetlus

Maksekäsumenetlus – kiire ja odavam, sobib kui võlgnik ei vaidle.
Hagiavaldus – kui võlgnik vaidleb või on vaja tõendeid.

6. Veendu, kas võlgnikul on raha – muidu võib hagi olla vaid võit paberil

Enne kohtusse minekut tuleks hinnata, kas võlgnikul on üldse vara või sissetulekuid. Kui ettevõte on sisuliselt juba kokku kukkumas, ei pruugi kohtuotsusest abi olla.

Reegel: mida kauem venitada, seda väiksem tõenäosus raha tagasi saada.

7. Täitemenetlus – kuidas otsus reaalselt täita

Kui võlgnik ei maksa vabatahtlikult, tuleb esitada avaldus kohtutäiturile. Otsus kehtib 10 aastat – kui võlgnikule tekib vara või sissetulek, saab nõude taas ellu äratada.

Kokkuvõte

Võlgniku vastu tegutsemine ei pea olema närvesööv ega lootusetu – oluline on teha õiged sammud õigel ajal.

• koguda tõendid
• saata ametlik nõudekiri
• vajadusel algatada maksekäsk või hagi
• enne kohtusse minekut kontrollida võlgniku majandusseisu

Parimad tulemused tulevad siis, kui võlgnikuga leitakse mõistlik kompromiss või võlg tasutakse kohtulahendi järel – see tähendab, et õiglus saab reaalselt teoks.