Vastus nõudekirjale on sageli otsustav hetk, mis määrab, kas vaidlus eskaleerub kohtuasjaks või vaibub juba algfaasis. Paljud nõudekirjad on koostatud survet avaldavas toonis ning jätavad mulje, et maksmine on ainus mõistlik valik. Praktikas võib aga üks rahulik ja õiguslikult põhjendatud vastus nõudekirjale viia selleni, et edasisi samme ei järgnegi.

Alljärgnevalt kirjeldan anonüümset juhtumit, kus üks rahulik, sisuline ja õiguslikult korrektne vastus nõudekirjale viis selleni, et vaidlus vaibus täielikult ning edasisi samme ei järgnenud.

Vastus nõudekirjale: olukorra kirjeldus

Isik pöördus juristi poole pärast seda, kui talle oli esitatud kirjalik rahaline nõue. Nõue oli sõnastatud kategooriliselt ning sellele oli lisatud vihjeid võimaliku kohtuvaidluse, täiendavate kulude ja vastutuse kohta.

Nõudekirja adressaat ei olnud kindel:

• kas nõudel on tegelik õiguslik alus;
• kas esitatud summa on põhjendatud;
• kas maksmata jätmine toob kaasa kohese kohtumenetluse.

Kaaluti isegi nõude tasumist lihtsalt selleks, et vaidlusest „rahu saada“, kuigi sisimas jäi kahtlus, et nõue ei pruugi olla õiglane ega põhjendatud.

Mida vastusega tegelikult tehti

Vastuskirja eesmärk ei olnud vaidluse eskaleerimine ega emotsionaalne vastandumine. Vastupidi – keskenduti üksnes õiguslikule sisule.

Vastuses:

• analüüsiti, millele nõue tugineb ja kas see on õiguslikult selgelt põhjendatud;
• juhiti tähelepanu tõendamiskoormisele ehk sellele, mida peab nõude esitaja suutma tõendada;
• osutati võimalikele õiguslikele nõrkustele, näiteks ebaselgele lepingulisele alusele, aegumisele või tõendite puudumisele;
• tehti seda rahulikus ja mittevõitlevas toonis, ilma süüdistuste või ähvardusteta.

Oluline on rõhutada: tegemist ei olnud „üherealise vastusega“ ega formaalse keeldumisega, vaid sisulise õigusliku positsiooni selgitamisega.

Tulemus

Pärast vastuskirja saatmist:

• nõude esitaja edasist suhtlust ei algatanud;
• täiendavaid nõudeid ei esitatud;
• kohtumenetlust ei järgnenud.

Vaidlus vaibus. Mitte kompromissi ega makse tõttu, vaid seetõttu, et nõude õiguslik nõrkus sai selgelt ja professionaalselt välja toodud.

Mida sellest järeldada?

Kõik nõudekirjad ei ole võrdsed. Osa neist on:

• ebapiisavalt põhjendatud;
• esitatud lootuses, et adressaat maksab hirmu või ebakindluse tõttu;
• õiguslikult nõrgad, kuid retooriliselt agressiivsed.

See ei tähenda, et iga nõue on alusetu või et üks vastus lahendab alati olukorra. Küll aga tähendab see, et enne maksmist tasub nõue lasta õiguslikult üle vaadata.

Sageli ei ole probleem selles, et inimesel puuduvad õigused, vaid selles, et ta ei oska neid juriidiliselt selgelt ja korrektselt esitada.

Millal tasub juristi poole pöörduda?

Juristi poole tasub pöörduda eelkõige siis, kui:

• nõudekiri tundub ebaproportsionaalne või ebaõiglane;
• nõude alus ei ole teile selge;
• kirjas kasutatakse survet või ähvardavat tooni;
• kaalute maksmist vaid selleks, et vaidlusest vabaneda.

Paljud vaidlused ei jõua kohtusse. Ja sageli on see just seetõttu, et õigel hetkel on antud selge, argumenteeritud ja õiguslikult korrektne vastus.

Kui olete saanud nõudekirja ja kahtlete selle põhjendatuses, võib üks hästi koostatud vastus olla otsustava tähtsusega.

Lisalugemist samal teemal
Kui olete saanud inkassonõude või ei ole kindel, kuidas sellele reageerida, soovitame lugeda ka meie varasemaid kirjutisi:
– Inkasso nõuded – mida teha?
– Inkasso ei vasta kirjale – mida see tähendab?

Võtke ühendust
Kui olete saanud nõudekirja ja ei ole kindel, kas see on õigustatud või kuidas sellele vastata, on mõistlik olukord enne edasiste sammude tegemist õiguslikult läbi analüüsida. Vajadusel aitame hinnata nõude põhjendatust ning koostada vastuse, mis kaitseb teie huve ja aitab vältida põhjendamatut vaidlust.

Õigusabi küsimustes saate meiega ühendust võtta Erovik Õigusbüroo kontaktide kaudu.