Korteriühistud puutuvad sageli kokku võlgnikega, kes ei tasu õigeaegselt majandamiskulusid. See ei ole ainult võlgniku ja ühistu vaheline küsimus – iga tasumata arve mõjutab kogu maja elanikke, sest kommunaalkulud ja remondifond katavad ühiselt kasutatavaid teenuseid ja hooldustöid.

---

Mida peab ühistu juhatus ette võtma?

Reageeri varakult.
Kui arve jääb tasumata, ei tohi juhatus seda ignoreerida. Aegumine võib saabuda kolme aasta möödudes ja suuremaks paisunud võla sissenõudmine on oluliselt keerulisem.

Esimesed sammud:

• võta ühendust ja küsi, miks arve tasumata jäi;
• saada kirjalik meeldetuletus koos tasumise tähtajaga;
• vajadusel lepi kokku maksegraafik või notariaalne võlatunnistus.

Kui läbirääkimised ei aita, on ühistul võimalik pöörduda kohtusse:

• maksekäsu kiirmenetlus – lihtsustatud ja kiire menetlus väiksemate summade puhul;
• hagimenetlus – sobib, kui nõue on suurem või võlgnik tõenäoliselt vaidleb vastu.

Kui kohus on võla välja mõistnud ja võlgnik ikka ei maksa, saab pöörduda kohtutäituri poole. Äärmuslikul juhul võib kõne alla tulla ka korteri sundvõõrandamine, kui omanik on jätnud maksed tasumata vähemalt kuue kuu ulatuses ja viivitanud üle kolme kuu.

---

Võlgnikega seotud õigused ja võimalused

Seadus annab korteriühistule mitmeid hoobasid, et oma õigusi kaitsta:

• Viivis ja sissenõudmiskulud. Ühistul on õigus nõuda viivist tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Lisaks saab ühistu küsida võla sissenõudmiskulusid, et katta võlgade menetlemisest tulenevad kulud.
• Pandiõigus. Korteriühistul on seadusest tulenev pandiõigus korteriomandile. See tähendab, et korteri müümisel rahuldatakse ühistu nõue kõigepealt, enne teisi hüpoteegipidajaid, ja seda ühe majandusaasta ulatuses.
• Korteri võõrandamise nõue. Kui korteriomanik rikub järjepidevalt oma kohustusi, näiteks jätab korduvalt arved maksmata või häirib oluliselt teiste elanike õigusi, võib üldkoosolek otsustada, et ta peab oma korteri võõrandama. Kui seda vabatahtlikult ei tehta, saab ühistu pöörduda kohtusse.

---

Kuidas andmeid avaldada?

Paljud ühistud soovivad avaldada võlgnike nimekirju, kuid seadus seab siin piirid.

Lubatud:

• avaldada võlgniku nimi ja võla suurus ainult ühistu liikmetele (nt arvetel, protokollides, ühistu intranetis).

Keelatud:

• panna võlgnike nimekirju trepikodade teadetetahvlile või internetti, kus ka kolmandatel isikutel on juurdepääs;
• avaldada isiklikke andmeid, mis pole seotud võlaga.

---

Raskemad juhtumid – kui probleem pole ainult võlas

Praktikas on ette tulnud juhtumeid, kus võlgnik takistab kogu maja arengut, blokeerib remondilaenu võtmist või põhjustab korduvate rikkumistega naabritele ebamugavusi. Sellisel juhul võib ühistu arutada sundvõõrandamise algatamist. See on kõige karmim samm, kuid mõnikord ainus viis tagada, et majas oleks võimalik normaalselt elada ja majandada.

---

Tähtsad soovitused ühistutele

• Kontrollige, et raamatupidamine oleks korras ja ei kajastaks aegunud nõudeid.
• Selgitage välja, kuidas laekumisi arvestatakse (kas esmalt viivised või põhivõlg).
• Ärge laske võlal kasvada liiga suureks – varajane reageerimine hoiab ära suuremad probleemid.
• Vajadusel küsige juristi abi, et vältida vigu ja liigseid kulutusi.

---

Kokkuvõte

Korteriühistu võlglastega tegelemine nõuab kiiret reageerimist, selget strateegiat ja seadusest kinnipidamist. Esmalt tuleks proovida kokkuleppeid, kuid kui need ei toimi, tuleb kasutada seadusest tulenevaid võimalusi – viivis, maksekäsk, hagi, täitemenetlus või äärmuslikel juhtudel sundvõõrandamine.

📌 Kui Teie korteriühistus on tekkinud võlgnike probleem või vajate abi ühistu vastu esitatud nõude tõrjumisel, võtke meiega ühendust – aitame leida praktilise ja õiguslikult kindla lahenduse.