Paljud rahalised vaidlused eraisikute vahel algavad usaldusest. Raha laenatakse sõbrale, tuttavale, elukaaslasele või sugulasele sageli ilma kirjaliku lepinguta ja tunnistajateta. Lubatakse maksta „järgmisel kuul“ või „kohe kui palk tuleb“. Kui maksmine jääb tulemata, algab probleem.

Levinud müüt on, et ilma kirjaliku lepinguta ei ole võimalik raha tagasi nõuda. Tegelikult ei ole see päris nii.

Kas ilma kirjaliku lepinguta on võimalik raha tagasi saada?

Jah, teatud juhtudel on see täiesti võimalik. Eesti õiguse järgi ei pea eraisikute vaheline laenuleping üldjuhul olema kirjalikus vormis. Kohtud hindavad vaidlustes kõiki olemasolevaid tõendeid tervikuna, mitte ainult formaalset laenulepingut.

Olulised tõendid võivad olla näiteks:

• pangaülekanded ja ülekande selgitused;
• vestlused Messengeris, WhatsAppis, SMS-is või e-kirjas;
• lubadused raha tagasi maksta;
• osalised tagasimaksed;
• tunnistajate ütlused;
• muu poolte vaheline suhtlus.

Isegi lihtne sõnum „maksan järgmisel kuul tagasi“ võib hiljem osutuda väga oluliseks tõendiks.

Kõige sagedasemad probleemid

Praktikas tekivad vaidlused sageli olukordades, kus:

• raha anti usalduse alusel;
• puudus kirjalik kokkulepe;
• tagasimakse tähtaega ei lepitud kokku;
• ülekande selgitus oli puudulik või puudus üldse;
• raha anti osade kaupa;
• pooled läksid hiljem tülli.

Võlgnik hakkab hiljem sageli väitma:

• tegemist oli kingitusega;
• raha anti ühiste kulude katteks;
• tegemist ei olnud laenuga;
• puudus kohustus raha tagasi maksta.

Just seetõttu on oluline säilitada kogu võimalik suhtlus ning maksete ajalugu.

Ka keerulises vaidluses võib nõue olla edukas

Eesti kohtud on rahuldanud laenunõudeid ka olukordades, kus võlgnik on väitnud, et:

• mingit päris laenulepingut ei olnud;
• raha kasutati ühiste kulude katteks;
• või tegemist oli hoopis kingitusega.

Näiteks rahuldas Harju Maakohus hagi vaidluses, kus kostja vaidles laenule täielikult vastu ning väitis muu hulgas, et raha ei olnud laen. Kohus tugines siiski:

• pangaülekannetele;
• poolte omavahelisele suhtlusele;
• digitaalallkirjastatud dokumentidele;
• ning sõnumitele, millest nähtus kohustuse tunnistamine.

Kohus mõistis hageja kasuks välja üle 10 000 euro põhivõlga ja viivised.

See näitab, et ka eraisikute vahelised laenud võivad olla edukalt kohtus tõendatavad, kui olemas on piisavad tõendid ja järjepidev asjaajamine.

Mida teha enne kohtusse pöördumist?

Enne kohtusse minekut on üldjuhul mõistlik saata ametlik nõudekiri.

Korralik nõudekiri:

• kirjeldab olukorda ja nõude alust;
• toob välja makstud summad;
• määrab konkreetse tähtaja võla tasumiseks;
• ning hoiatab võimaliku kohtumenetluse ja lisakulude eest.

Paljud vaidlused lõpevad juba selles etapis kokkuleppe või vabatahtliku tasumisega. Sageli mõistab võlgnik alles pärast ametliku kirja saamist, et olukord võib muutuda tõsiseks.

Samuti tasub enne menetlust:

• koguda kokku kõik sõnumid ja vestlused;
• teha ekraanipildid;
• säilitada pangaväljavõtted;
• ning panna kirja sündmuste kronoloogia.

Mis siis, kui võlgnik vaikib või keeldub maksmast?

Kui nõudekiri tulemusi ei anna, võib järgmiseks sammuks olla:

• maksekäsu kiirmenetlus;
• või hagimenetlus kohtus.

Maksekäsu menetlus võib olla kiirem ja lihtsam juhul, kui nõue on selge ning võlgnik sellele vastu ei vaidle. Kui võlgnik esitab vastuväiteid või vaidlus muutub keerulisemaks, võib asi liikuda hagimenetlusse.

Enne menetluse alustamist tasub hinnata:

• kas nõue on piisavalt tõendatav;
• kas nõue ei ole aegunud;
• kas võlgniku aadress ja andmed on olemas;
• millised võivad olla menetluskulud;
• ning kas võlgnikul võib olla vara või sissetulekuid, mille arvelt nõuet hiljem täita.

Levinud vead, mida vältida

Praktikas tehakse sageli järgmisi vigu:

• raha antakse sularahas ilma igasuguse tõendita;
• ülekandele ei lisata mingit selgitust;
• kogu suhtlus kustutatakse;
• võlgnikku hakatakse emotsionaalselt ähvardama;
• loodetakse liiga kaua ja nõue aegub.

Mida varem olukorraga tegelema hakata, seda suurem on üldjuhul võimalus raha tagasi saada.

Kokkuvõte

Isegi kui formaalset laenulepingut ei ole, ei tähenda see automaatselt, et raha tagasi nõuda ei saa. Sageli võivad olulisteks tõenditeks olla pangamaksed, sõnumid ja poolte omavaheline suhtlus.

Kui soovite hinnata, kas teie nõue on perspektiivikas või vajate abi nõudekirja koostamisel, võib olla mõistlik lasta olukord juristil üle vaadata juba enne kohtumenetluse alustamist.

Erovik Õigusbüroo aitab:

• hinnata nõude perspektiivi;
• koostada nõudekirju;
• esindada maksekäsu menetluses;
• ning vajadusel aidata ka kohtuvaidluses.