Eestis tuleb üsna sageli ette olukordi, kus inimene maksab ära:

• lapse täiteasja,
• vanema võla,
• elukaaslase laenu,
• sõbra inkassonõude,
• ettevõtte kohustuse,
• või kohtutäituri surve all tekkinud võlgnevuse.

Sageli toimub see kiiresti ja emotsionaalses olukorras:

„Maksa praegu ära, pärast räägime.“

Hiljem selgub aga, et:

• raha tagasi ei maksta,
• kirjalikku lepingut ei ole,
• ning tekib küsimus:

kas mul on üldse võimalik seda raha tagasi nõuda?

Ainuüksi maksmine ei anna automaatselt nõuet

Õiguslik tulemus sõltub väga palju sellest:

• kelle nimel võlg oli,
• kelle vastu käis täitemenetlus,
• kes oli tegelik kohustatud isik,
• ning kuidas makse vormistati.

Oluline võib olla isegi see:

• kelle kontole raha läks,
• milline oli makse selgitus,
• ning kas tegemist oli abi, laenu või lihtsalt vabatahtliku tasumisega.

Näide

Kui isa maksab ära poja solidaarvõla, ei pruugi tal automaatselt tekkida regressinõuet teiste solidaarvõlgnike vastu. Sageli võib nõue tekkida eelkõige selle isiku vastu, kelle kohustus tegelikult täideti.

Miks sellised vaidlused keeruliseks lähevad?

Paljudel juhtudel ei hakatagi hiljem raha tagasi nõudma. Näiteks vanem maksab ära lapse võla, sugulane aitab kohtutäituri nõude katta või elukaaslane lahendab ajutise rahamure. Asi jääbki sinnapaika.

Õiguslik vaidlus tekib tavaliselt alles siis, kui makse teinud inimene soovib hiljem raha tagasi saada ning teine pool väidab, et tegemist oli abi, kingituse või vabatahtliku tasumisega.

Praktikas:

• aidatakse pereringis „oma rahaga“,
• kasutatakse üksteise pangakontosid,
• tehakse ülekandeid ilma täpse kokkuleppeta,
• ning usaldatakse suusõnalisi lubadusi.

Hiljem on aga keeruline tõendada:

• kas tegemist oli laenuga,
• kingitusega,
• ajutise abiga,
• regressinõudega,
• või lihtsalt vabatahtliku tasumisega.

Ja just see küsimus võib hiljem kohtuvaidluse ära otsustada.

Eriti riskantsed olukorrad

Sellised probleemid tekivad sageli:

• kohtutäituri menetluses,
• inkassovõlgade puhul,
• pankrotiohu lähedal,
• või olukorras, kus inimese enda konto on arestitud ja makse tehakse sugulase või tuttava kontolt.

Näiteks:

• vanem tasub lapse eest kohtutäiturile,
• elukaaslane maksab ära võla, et vältida vara aresti,
• tuttav aitab kiiresti nõude ära katta lootuses hiljem raha tagasi saada.

Kui suhted hiljem halvenevad, võib raha tagasinõudmine osutuda palju keerulisemaks, kui alguses arvati.

Millised võivad olla õiguslikud alused raha tagasinõudmiseks?

Sõltuvalt olukorrast võib kõne alla tulla näiteks:

• regressinõue,
• käsundita asjaajamine,
• alusetu rikastumine,
• või lepinguline nõue.

Oluline on aga mõista, et:

• iga alus eeldab erinevaid tõendeid,
• ning kohus hindab alati konkreetseid asjaolusid.

Praktikas sõltub väga palju:

• maksekorralduse sisust,
• poolte tegelikust tahtest,
• ning sellest, kelle kohustus tegelikult täideti.

Mida tasub kindlasti teha enne maksmist?

Kui maksate teise inimese eest suuremat summat:

• säilitage maksekorraldused,
• kirjutage makse selgitus võimalikult täpselt,
• hoidke alles sõnumid ja kokkulepped,
• ning võimalusel fikseerige kirjalikult, et tegemist ei olnud kingitusega.

Hiljem võivad just need detailid otsustada, kas raha on võimalik tagasi nõuda või mitte.

Kokkuvõte

Mõnel juhul on raha võimalik tagasi nõuda, kuid praktikas sõltub väga palju sellest, kuidas makse toimus ja millised tõendid olemas on.

Sageli selgub alles dokumentide analüüsil:

• kas inimesel on tegelikult õiguslik nõue,
• kelle vastu seda esitada saab,
• ning kas kohtusse pöördumine on üldse majanduslikult mõistlik.

Erovik Õigusbüroo aitab hinnata:

• kas Teil võib tekkida regress- või tagasinõue,
• kelle vastu nõue üldse esitada saab,
• ning kas olukorras on veel realistlikke võimalusi või on „rong juba läinud“.