Põhjus on lihtne: tööandjad on hakanud üha loomingulisemalt vältima tegeliku töölepingu sõlmimist ja pakuvad selle asemel keerulisi “teenuse osutamise lepinguid”, “koostöölepinguid”, “võlaõiguslikke suhteid” või muid nimetusi, mis kõlavad pehmelt, kuid kannavad töötajale üle suuri riske.

Miks seda tehakse? Ja mida peab töötaja teadma, et mitte sõlmida lepingut, mis on talle ühekülgne, riskantne ja ebaõiglane?

Siin on kõige olulisemad tähelepanekud praktika põhjal.

1. Tööandja tahab vältida töölepingu seaduse kohustusi

Töölepinguga kaasneb tööandjale rida kohustusi:

• maksta “haiguslehte” (ajutine töövõimetus, haigushüvitis);
• maksta puhkusetasu;
• tagada ohutud töötingimused;
• maksta sotsiaalmaksu;
• maksta töövahendite eest;
• järgida tööaega ja arvestada ületunde;
• registreerida töötamine ja pidada arvestust;
• tagada kaitse vallandamise vastu.

Kui aga tööandja vormistab töötaja “võtmeteenuse pakkujaks”, saab ta sellest kõigest mööda hiilida. Paberil on justkui kaks võrdset lepingupoolt. Tegelikkuses on võimusuhe üks: tööandja dikteerib, töötaja täidab.

Tulemuseks on varjatud töösuhe, mida esitatakse kui “poolte vaba koostööd”.

2. Tööandja nihutab kõik riskid töötajale

Tüüpilised riskid, mida tööandja proovib töötajale lükata:

• tasu ei maksta, kui klient ei maksa;
• töötaja vastutab varguste, kahju või ruumide kahjude eest;
• töötaja peab otsima ise kliente või müüma teenust;
• töötaja peab tegema tasuta tunde, proove, demo-päevi;
• töötaja peab oma tööaja ise sisustama, kuid tööandja dikteerib graafiku.

See on piltlikult nagu panna töötaja laeva pardale, anda aerud kätte ja öelda:
“Sõua, aga kui laev põhja läheb, on see sinu vastutus.”

3. Paberil on teenusleping. Sisult on aga tööleping.

Eesti tööõigus lähtub sisust, mitte vormist.
Seega kui kokkulepe näeb välja selline:

• graafiku määrab tööandja;
• õpetada/teenust osutada tuleb kindlal ajal;
• puudumistest peab ette teatama;
• kontrollitakse töö kvaliteeti ja tulemusi;
• töövahendid tulevad tööandjalt;
• töötaja allub juhistele ja töökorraldusele –

siis on tegemist töölepinguga, isegi kui lepingus on pealkiri “võlaõiguslik”.

Miks tööandja seda kardab?
Sest kui see oleks tööleping, oleks töötajal palju suurem kaitse – ja tööandjal suuremad kulud.

4. Tööandja teeb lõpetamise töötajale peaaegu võimatuks

Varjatud töölepingutes näeme tihti sätteid, mis on töötaja jaoks lausa ohtlikud:

• lepingut ei saa lõpetada enne mingit kindlat perioodi;
• etteteatamine 2–3 kuud;
• tasuta tööde kohustus ka pärast lepingu lõppu;
• kohustus hoida miinimumkoormust.

Selline lähenemine ei ole õiguspärane.
Töölepingu seadus ütleb selgelt: töötaja saab töölepingu lõpetada järgides etteteatamise tähtaegu. Erakorraliselt isegi “päeva pealt”.

Kui teenusepakkujana seda teha ei saa, on töötaja seotud nagu renditööline – kohustustega, aga ilma õigusteta.

5. Õiguslik tagajärg: tööandjal on oht vaidlus kaotada

Tööinspektsiooni ja kohtu praktika on selge: kui sisult on tegemist töösuhtega, siis selle lepingu muu nimega nimetamisest ei piisa.

Tööandja võib:

• jääda võlgu puhkusehüvitise,
• muutuda vastutavaks haigushüvitiste eest,
• saada nõude töötaja ebavõrdse kohtlemise eest,
• kaotada vaidluse ning maksta kinni ka töötaja õigusabikulud.

Varjatud töösuhted võivad tööandja jaoks lõppeda palju kulukamalt kui sõlmida üks aus tööleping.
Paraku paljud isikud ei õpi enne, kui keegi viib asja juristi juurde ja antakse “ametlik käik”.

Kuidas töötaja saab end kaitsta?

1. Küsi, miks ei sõlmita töölepingut.

Kui tööandja hakkab vabandama, on midagi valesti.

2. Kontrolli, kas leping paneb sinu õlule ebatavaliselt suure vastutuse.

Näiteks: kas maksad ruumi, varguse või õpilaste maksmata jätmise eest?

3. Vaata, kas sul on õigust ise otsustada tööaeg ja -koht.

Kui ei – see on töösuhte tunnus.

4. Küsi kirjalikult, millised on tasuta töökohustused.

Töölepingus ei tohi tasuta tööd olla.

5. Konsulteeri juristiga enne allkirjastamist.

Enamik probleeme on välditavad, kui keegi vaatab lepingu enne üle.

Kokkuvõte

Tööandjad ei püüa alati pahatahtlikult trikitada – vahel lihtsalt ei teata kehtivat õigust või kardetakse töölepingut.
Aga kui töötaja ei ole teadlik ja allkirjastab ebavõrdse lepingu, kannab ta kogu õigusliku, rahalise ja kaotatud aja riski üksinda.

Sõnum töötajale:
ära lase endale varjatud töölepingut pähe määrida.
Sõnum tööandjale:
aus töösuhe on odavam, lihtsam ja ohutum kui kaotatud kohtuvaidlus.

Soovite teada enda õigustest rohkem?
Looge endale selge arusaam oma õigustest ja tööõiguslikest nüanssidest. Palun lugege meie blogi rubriigist Erovik Õigusbüroo — „Tööõigus“: https://erovik.ee/category/toooigus/

Kui tunned, et sinu töölepingus võivad olla varjatud riskid või tööandja üritab „ loominguliselt läheneda “ seadustele, kirjuta julgelt.
Aitame lepingud üle vaadata ja anname ausa hinnangu. E-post: info@erovik.ee