Kuidas kohtus saavutada kompromiss, mis tegelikult töötab kliendi kasuks
16. okt. 2025
Mida teha võlglasega? ehk kuidas oma raha tagasi saada
30. okt. 2025
Valitsus teatas hiljuti otsusest, mis on tekitanud elavat arutelu: tasuta õigusabi lõpetatakse ja selle asemel võetakse kasutusele juturobot. Justnagu öeldakse, et „abi jääb alles“, ainult et nüüd tuleb rääkida masinaga. Kas see on tõesti võrdväärne asendus – või pelgalt viis öelda, et inimene jääb nüüd oma murega üksi?
👉 ERR uudis: „Valitsus vahetab tasuta õigusabi juturoboti vastu“
Juturoboti võlud ja valu
Juturobot võib vastata viisakalt ja kiiresti. Ta suudab selgitada, mis on „elatise nõue“, „lepingurikkumine“ või „pärandvara jagamine“, ning anda ülevaate seaduse tekstist. Kuid siin lõpebki tema võimekus. Robot ei tea, mis juhtus teie töövaidluses, ega tunne, kuidas kohtunik ühes või teises kohtumajas tegelikult otsuseid teeb. Ta ei märka, kui teine pool manipuleerib tõenditega või „unustab“ olulise sõnumiga e-kirja lisada. Ta ei suuda hinnata, millal vaikimine on strateegiline ja millal on vaja kiiresti sekkuda.
Kõige lihtsamalt öeldes: robot annab infot, inimene vastutab.
Ja vastutus on see, mida õigusabi puhul ei saa automatiseerida. Õigusnõu ei ole retseptiraamat, mida saab mehaaniliselt järgida. Iga juhtum on natuke teistsugune – olgu selleks naabrite tüli aia asukoha üle, keeruline lahutus või ettevõtte lepinguvaidlus. Küsimus pole ainult seaduse sõnastuses, vaid ka inimeste vahelises suhtes, ajastuses ja usalduses. Neid nüansse ei tunne ükski tehisintellekt, kui ta ei istu teiega silmast silma koos ega kuule hääletooni taga peituvat muret.
Inimliku juristi väärtus
Inimjurist ei paku pelgalt fakte. Ta kuulab, analüüsib ja näeb konteksti. Jurist teab, kuidas esitada küsimusi, mis toovad esile olulised detailid, mida klient ise ehk ei oskagi mainida. Ta oskab hinnata, millal on mõistlik kompromiss ja millal tuleb võidelda. Lisaks on juristil kogemused, mis võimaldavad tal aimata, kuidas konkreetne kohtunik või ametnik võib asjale läheneda. See on intuitsioon, mis tuleb aastatepikkusest praktikast – midagi, mida ükski algoritm ei suuda asendada.
Näiteks võib juturobot soovitada, kuidas koostada hagiavaldust, kuid ta ei oska hinnata, kas teie olukorras on hagiga kohtusse minek üldse mõistlik. Ta ei tea, millised on teie vastaspoole motiivid ega teie pikaajalised eesmärgid. Inimjurist seevastu suudab kaaluda mitte ainult seadust, vaid ka teie isiklikku olukorda, emotsioone ja praktilisi vajadusi.
AI kui abivahend, mitte asendaja
Erovik õigusbüroo leiab, et tehisintellekt võib olla hea tööriist – kui seda kasutatakse vastutustundlikult.
Näiteks saab AI aidata koostada tüüpdokumente, otsida seadusepunkte või pakkuda esmast infot neile, kes alles kaaluvad õigusabi vajadust. Kuid tulemust peab alati kontrollima inimene, kes kannab vastutust. Juristi tööd ei saa pelgalt andmetöötluseks taandada.
Asendada jurist masinaga on sama, mis asendada kohtunik kalkulaatoriga või arst diagnostikatarkvaraga.
Tööriistad toetavad, aga otsuseid langetavad inimesed.
Kas tulevik on robotite päralt?
Valitsuse otsus asendada tasuta õigusabi juturobotiga tekitab õigustatud küsimusi. Kas eesmärk on tõesti aidata inimesi või pigem vähendada kulusid? Õigusabi ei ole luksus, vaid vajadus, mis tagab õigluse ja võrdsed võimalused. Kui inimene jääb oma murega masina hooleks, kas ta tunneb, et teda on tõesti ära kuulatud? Kas ta usaldab süsteemi, mis ei näe tema muret sügavamalt kui seaduse tekst?
Lõppkokkuvõttes on õigusabi inimlik protsess. See nõuab empaatiat, kogemust ja otsustusvõimet – omadusi, mida masinad veel niipea ei omanda. Juturobot võib olla abiks, kuid päris juristi asendada ta ei suuda.
Õiglus ei ole algoritm. See on inimene, kes kuulab, mõistab ja vastutab.
