Kui nõue osutub alusetuks: kuidas Erovik aitab klientidel säästa tuhandeid eurosid
11. okt. 2025
Juturobot või päris jurist?
25. okt. 2025
Kuidas kohtus saavutada kompromiss, mis tegelikult töötab kliendi kasuks
Hästi läbimõeldud kompromiss lõpetab vaidluse kiiremini, odavamalt ja turvalisemalt – ning kaitseb sind ka tulevaste nõuete eest. Eestis lõpeb vaid umbes 15–20% kohtuasjadest kompromissiga – see tähendab, et mõistlik lahendus on sageli kättesaadav vaid siis, kui jurist seda teadlikult suunab.
1. Kompromiss ei tähenda allaandmist
Paljud arvavad, et kompromiss = nõrkus. Tegelikult on see riskide maandamise tööriist.
Näiteks kui teisel poolel on vandeadvokaat ja vaidlus kestab juba kuid, võib õigesti sõnastatud kokkulepe tagada rahalise säästu ja lõpetada menetluse kohe.
Suur osa edukatest kompromissidest sünnib juba enne kohtusse pöördumist –
kohtueelsetel läbirääkimistel. Just seal on võimalik kiiresti testida, kas vastaspoole nõue on realistlik ja kas lahendus on võimalik ilma kuluka kohtumenetluseta.
2. Millal kompromissi kaaluda?
- Kui nõude suurus on küsitav või riskantne.
- Kui vaidlus puudutab emotsionaalset või pikaajalist suhet (nt kaasomand, töövaidlus, elatis).
- Kui menetluskulud ja aeg hakkavad ületama võimalikku kasu.
- Kui mõlemad pooled soovivad lõplikku õigusselgust ja rahu tulevikuks.
- Kui kompromiss sünnib, siis sellepärast, et see on ratsionaalne, ajasäästlik ja kliendi huvidega kooskõlas. Kui kompromissi ei ole mõistlik teha, läheme lõpuni ja seisame tulemuse eest.
3. Eroviku praktikas saavutatud kompromissid
Lepinguvälise kahju nõue
Kliendi vastu esitati hagi, millega nõuti 55 000 €. Peale umbes aasta kestnud menetlust ja läbirääkimisi saavutati kokkulepe, milles lepiti kokku, et kostja (klient) tasub 16 000 € mõistliku maksegraafiku alusel.
Elatisevaidlused
Korduvalt oleme lahendanud elatisehagisid kompromissiga, mis tagab lapsele kindla sissetuleku ja vähendab vaidluste riski tulevikus.
Töövaidlused (TVK ja kohus)
Töövaidluskomisjon ja eelmenetlused soodustavad kompromisse. Oleme klientidele korduvalt saanud jõukohase ja mõistliku kokkuleppe. Hiljutises töövaidluses saavutasime ettevõttest kliendile kompromissi, mille kohaselt tuli tal maksta algselt nõutud 12 000 euro asemel 4000 ja vaidlus lõppes.
Kõigis neis juhtumites oli eesmärk reaalne tulemus, mitte “kohtulik võit iga hinna eest”.
Näide praktikast: kaasomandi vaidlus lõppes kompromissiga
Nõmme Grupp OÜ esitas hagi kliendi vastu, soovides lõpetada kaasomandi selliselt, et klient oleks kaotanud oma kodu. Menetluse ja läbirääkimiste tulemusel saavutasime tulemuse, et hoopis kliendil õnnestus osta hageja (Nõmme Grupp OÜ) osalus ning klient säilitas kodu, lisaks lõpetati ebamugav kaasomand. 2025. aasta juulis kinnitas Harju Maakohus kompromissi kaasomandi lõpetamise vaidluses (tsiviilasja nr 2-24-8449).
Poolte vahel sõlmiti notariaalne müügileping, millega vaidlusalune osa kinnistust läks kliendi omandisse ning hageja sai rahalise kompensatsiooni.
Kohus lõpetas menetluse.
4. Hästi koostatud kompromiss kaitseb ka tulevikus
Lepinguline või kohtulik kompromiss peab olema täpne – millal, kui palju ja mis tingimustel täidetakse.
Halvasti koostatud kompromiss võib tuua uue vaidluse, hästi koostatud aga lõpetab kõik nõuded lõplikult.
- Täpsed maksetingimused: summad, tähtajad, graafik, viivis, arveldusviis.
- Lõplikkuse klausel: pooltel ei ole üksteise vastu muid nõudeid samast õigussuhtest.
- Tagatised: kohtulik kompromiss täitedokumendina või notariaalne kohustus osamaksete puhul.
- Rikkumise tagajärjed: selge mehhanism viivituse või rikkumise korral.
- Konfidentsiaalsus: vähendab maineriski ja lõpetab avaliku vaidluse.
Kokkuvõte
Targalt valitud kompromiss ei ole kaotus – see on oskus lõpetada vaidlus õigel hetkel ja enda kasuks.
Kui sul on pooleliolev kohtuvaidlus või vajad hinnangut kompromissettepanekule,
võta ühendust Erovik Õigusbürooga – aitame hinnata, kas ja kuidas kompromiss võiks sinu jaoks kõige paremini töötada.
