+372 50 64 330
info@erovik.ee
+372 50 64 330
info@erovik.ee

Klient ei maksa arvet – mida teha ja kuidas raha kätte saada

Tüüpiline probleemse üürisuhte muster: üürnik jätab üüri maksmata ja kasutab menetluse aeglust
Üürnik ei maksa üüri – mida üürileandja saab teha?
9. märts 2026
Tüüpiline probleemse üürisuhte muster: üürnik jätab üüri maksmata ja kasutab menetluse aeglust
Üürnik ei maksa üüri – mida üürileandja saab teha?
9. märts 2026

Praktiline juhend ettevõtjale

Kui klient ei maksa arvet ja maksetähtaeg on möödunud, tekib paljudel ettevõtjatel küsimus: mida teha, kui klient ei maksa arvet?

Ettevõtluses tuleb aeg-ajalt ette olukordi, kus klient ei maksa arvet kokkulepitud tähtajaks. Alguses võib tunduda, et tegemist on lihtsalt viivitusega, kuid kui makset ei tule ka pärast meeldetuletusi, tekib küsimus: mis on järgmine samm, kui arvet ei maksta?

Praktikas on mõistlik tegutseda kindlas järjekorras, mis aitab nõude lahendada võimalikult kiiresti ja mõistlike kuludega.

Mida teha, kui klient ei maksa arvet?

1. Kontrolli, kas arve ja leping on selged

Enne järgmiste sammude tegemist tasub üle vaadata:

  • kas arve on korrektselt esitatud
  • kas maksetähtaeg on möödunud
  • kas teenuse või kauba üleandmine on dokumenteeritud

Kui dokumendid on korras, on võlanõude sissenõudmine hiljem oluliselt lihtsam.

2. Saada meeldetuletus või nõudekiri

Sageli aitab juba selge meeldetuletus või nõudekiri.

Nõudekiri peaks sisaldama:

  • võlasumma suurust
  • arve numbrit ja kuupäeva
  • uut maksetähtaega
  • hoiatust edasiste sammude kohta

Paljud võlgnikud maksavad just selles etapis, kui saavad aru, et asi võib liikuda inkassomenetlusse või kohtusse.

3. Inkasso või juristi sekkumine

Kui võlgnik ei reageeri või lubadusi ei täida, on järgmine samm tavaliselt:

  • inkassomenetlus
    või
  • juristi poolt koostatud nõudekiri

Sageli muudab olukorda juba see, kui nõude esitab jurist või inkassoteenuse pakkuja, sest see näitab, et võlausaldaja on valmis asja edasi viima.

4. Maksekäsu kiirmenetlus

Kui võlgnik arvet siiski ei maksa, on võimalik pöörduda kohtu poole.

Eestis kasutatakse rahaliste nõuete puhul sageli maksekäsu kiirmenetlust, mis on lihtsustatud kohtumenetlus.

Maksekäsk sobib eelkõige siis, kui:

  • tegemist on rahalise nõudega
  • võlasumma on kuni 8000 eurot
  • nõue on dokumentidega tõendatav

Kui võlgnik maksekäsule vastu ei vaidle, saab kohus teha maksekäsu määruse, mille alusel saab pöörduda kohtutäituri poole. Kohtud on asjast kirjutanud rohkem siin: Maksekäsu kiirmenetlus | Eesti Kohtud

5. Hagimenetlus suuremate või vaieldavate nõuete korral

Kui nõue on suurem või võlgnik esitab vastuväiteid, tuleb nõue lahendada kohtus hagimenetluses.

Sellisel juhul on oluline, et:

  • lepingud ja arved oleksid olemas
  • suhtlus võlgnikuga oleks dokumenteeritud
  • nõude alus oleks selge

Kokkuvõte: mida teha, kui arvet ei maksta?

Kui klient ei maksa arvet, ei tasu olukorda liiga kauaks venima jätta. Mida varem võlanõudega tegeleda, seda suurem on võimalus raha kätte saada.

Praktikas toimub võlanõude lahendamine tavaliselt järgmises järjekorras:

meeldetuletus → nõudekiri → inkasso või jurist → maksekäsk → kohtumenetlus.

Vajad abi võlanõude sissenõudmisel?

Erovik Inkasso Agentuur ja Erovik Õigusbüroo tegelevad rahaliste nõuete ja lepingurikkumistega.

Kui klient ei maksa arvet või ignoreerib nõudekirju, võib nõude lahendamiseks kasutada inkassomenetlust või kohtumenetlust.

Lisainfo: inkasso Archives – Erovik Õigusbüroo
Kodulehelt leiad meie kontaktid, kirjuta meile ja vaatame üle, mida teha annab: info@erovik.ee