Klient ei maksa arvet – mida teha ja kuidas raha kätte saada

Praktiline juhend ettevõtjale

Kui klient ei maksa arvet ja maksetähtaeg on möödunud, tekib paljudel ettevõtjatel küsimus: mida teha, kui klient ei maksa arvet?

Ettevõtluses tuleb aeg-ajalt ette olukordi, kus klient ei maksa arvet kokkulepitud tähtajaks. Alguses võib tunduda, et tegemist on lihtsalt viivitusega, kuid kui makset ei tule ka pärast meeldetuletusi, tekib küsimus: mis on järgmine samm, kui arvet ei maksta?

Praktikas on mõistlik tegutseda kindlas järjekorras, mis aitab nõude lahendada võimalikult kiiresti ja mõistlike kuludega.

Mida teha, kui klient ei maksa arvet?

1. Kontrolli, kas arve ja leping on selged

Enne järgmiste sammude tegemist tasub üle vaadata:

• kas arve on korrektselt esitatud
• kas maksetähtaeg on möödunud
• kas teenuse või kauba üleandmine on dokumenteeritud

Kui dokumendid on korras, on võlanõude sissenõudmine hiljem oluliselt lihtsam.

2. Saada meeldetuletus või nõudekiri

Sageli aitab juba selge meeldetuletus või nõudekiri.

Nõudekiri peaks sisaldama:

• võlasumma suurust
• arve numbrit ja kuupäeva
• uut maksetähtaega
• hoiatust edasiste sammude kohta

Paljud võlgnikud maksavad just selles etapis, kui saavad aru, et asi võib liikuda inkassomenetlusse või kohtusse.

3. Inkasso või juristi sekkumine

Kui võlgnik ei reageeri või lubadusi ei täida, on järgmine samm tavaliselt:

• inkassomenetlus
  või
• juristi poolt koostatud nõudekiri

Sageli muudab olukorda juba see, kui nõude esitab jurist või inkassoteenuse pakkuja, sest see näitab, et võlausaldaja on valmis asja edasi viima.

4. Maksekäsu kiirmenetlus

Kui võlgnik arvet siiski ei maksa, on võimalik pöörduda kohtu poole.

Eestis kasutatakse rahaliste nõuete puhul sageli maksekäsu kiirmenetlust, mis on lihtsustatud kohtumenetlus.

Maksekäsk sobib eelkõige siis, kui:

• tegemist on rahalise nõudega
• võlasumma koos kõrvalnõuetega (nt viivis) on kuni 8000 eurot
• nõue on dokumentidega tõendatav

Kui võlgnik ei tasu võlga ega esita 15 päeva jooksul makseettepanekule vastuväidet, teeb kohus maksekäsu, mille alusel saab pöörduda kohtutäituri poole. Kohtud on asjast kirjutanud rohkem siin: Maksekäsu kiirmenetlus | Eesti Kohtud

5. Hagimenetlus suuremate või vaieldavate nõuete korral

Kui nõue on suurem või võlgnik esitab vastuväiteid, tuleb nõue lahendada kohtus hagimenetluses.

Sellisel juhul on oluline, et:

• lepingud ja arved oleksid olemas
• suhtlus võlgnikuga oleks dokumenteeritud
• nõude alus oleks selge

Kokkuvõte: mida teha, kui arvet ei maksta?

Kui klient ei maksa arvet, ei tasu olukorda liiga kauaks venima jätta. Mida varem võlanõudega tegeleda, seda suurem on võimalus raha kätte saada.

Praktikas toimub võlanõude lahendamine tavaliselt järgmises järjekorras:

meeldetuletus → nõudekiri → inkasso või jurist → maksekäsk → kohtumenetlus.

Vajad abi võlanõude sissenõudmisel?

Erovik Inkasso Agentuur ja Erovik Õigusbüroo tegelevad rahaliste nõuete ja lepingurikkumistega.

Kui klient ei maksa arvet või ignoreerib nõudekirju, võib nõude lahendamiseks kasutada inkassomenetlust või kohtumenetlust.

Lisainfo: Inkasso artiklid
Kodulehelt leiad meie kontaktid, kirjuta meile ja vaatame üle, mida teha annab: info@erovik.ee