Elatis lapsele: kui palju tuleb maksta ja kuidas elatist nõuda

Elatis on ülalpidamine, mida antakse igakuise rahamaksena. Kõige sagedamini maksab elatist lapsest lahus elav vanem oma lapsele. Igapäevakeeles räägitakse ka elatisrahast või alimentidest. Allpool selgitame, kes peab elatist maksma, kuidas miinimum arvutatakse, kuidas elatist nõuda ja mida teha, kui teine vanem ei maksa.

Mis on elatis ja milleks see on mõeldud

Perekonnaseaduse (PKS) järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ehk elatisena (PKS § 100 lg 1). Elatise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas kasvatamise ning tema võimetele ja kalduvustele vastava hariduse kulusid (PKS § 99). Elatist tuleb kasutada lapse huvides ja see makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 2 ja 4).

Eraldi elatise seadust ega alimentide seadust ei ole: põhireeglid on perekonnaseaduses (PKS § 96–110), menetlusreeglid tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja riigi elatisabi reeglid perehüvitiste seaduses. „Ametlike alimentide“ all mõeldakse tavaliselt elatist, mis on kindlaks määratud kohtulahendi või muu täitedokumendiga ja mida saab vajaduse korral kohtutäituri kaudu sisse nõuda.

Kes on kohustatud elatist maksma ja kellele

Lapse ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal ja seda ei mõjuta muudatused hooldusõiguses (PKS § 96 lg 1; vt ka ühine hooldusõigus või ainuhooldus). Vanem, kes lapsega koos ei ela või tema kasvatamises ei osale, täidab kohustust eelkõige elatise maksmisega (PKS § 100 lg 2).

Elatist on õigus saada (PKS § 97):

• alaealisel lapsel;
• täisealisel lapsel, kes omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Alaealise lapse nimel nõuab elatist tema seaduslik esindaja, tavaliselt vanem, kelle juures laps elab. Kui vanemalt ei ole võimalik ülalpidamist saada, võivad seaduses sätestatud juhtudel ülalpidamist anda vanavanemad (PKS § 96 lg 2 ja § 106). Kui vanemad lahutavad abielu, saab elatisnõude esitada koos abielu lahutuse nõudega.

Kuidas elatise suurust määratakse

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates kindlaks selle arvutamise alused (PKS § 101 lg 1–2).

Miinimum ei ole lagi. Kohus võib mõista välja suurema elatise, arvestades lapse vajadusi, kummagi vanema varalist seisu ja lapsega seotud kulude jaotust vanemate vahel (PKS § 102 lg 3). Alla miinimumi võib kohus elatist vähendada ainult mõjuval põhjusel, näiteks vanema töövõimetuse korral või siis, kui vanemal on teine laps, kes jääks muidu varaliselt vähem kindlustatuks (PKS § 102 lg 2). Elatist maksma kohustatud vanem peab nõudmise korral andma teavet oma sissetulekute ja vara kohta (PKS § 104).

Elatise arvutamine: kuidas miinimum kujuneb

Elatise ehk alimentide kalkulaatorit ei ole tingimata vaja: miinimumelatise saab ise välja arvutada, sest valem tuleneb seadusest (PKS § 101 lg 3–5).

1. Baassumma. Algne baassumma on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Riigi Teatajas avaldatud 2026. aasta kohtulahendites on alates 01.04.2026 kasutatud baassummat 295,86 eurot.
2. Lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast. Aluseks on eelneva kalendriaasta Eesti keskmine brutokuupalk. Samades lahendites kasutatud 2025. aasta keskmise (2092 eurot) põhjal on see 62,76 eurot.
3. Maha arvatakse osa peretoetustest. Seaduse järgi loetakse, et lapse vajadused kaetakse kogu lapsetoetuse ja poole lasterikka pere toetuse arvel (viimane jagatakse pere laste vahel võrdselt). Kohtupraktikas arvatakse elatist maksva vanema summast maha pool sellest osast. Esimese või teise lapse 80-eurose lapsetoetuse puhul on see 40 eurot.

Näide: 295,86 + 62,76 − 40 = 318,62 eurot kuus. Sellest miinimumist on kohtud alates 01.04.2026 lähtunud (vt nt Harju Maakohtu 03.04.2026 otsus tsiviilasjas nr 2-25-406).

Teie olukorras võib summa olla teistsugune:

• kui laps viibib elatist maksva vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7–15 ööpäeva kuus, vähendatakse elatist proportsionaalselt koos veedetud ajaga (PKS § 101 lg 6);
• kui vanem maksab elatist sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgmiste laste elatist 15% võrreldes esimese lapsega, välja arvatud mitmike ja nende laste puhul, kelle vanusevahe on üle kolme aasta (PKS § 101 lg 7);
• alates pere kolmandast lapsest on lapsetoetus 100 eurot (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) ja lasterikka pere toetuse korral arvatakse maha ka osa sellest toetusest.

Varasemate aastate kalkulaatorid (näiteks elatise kalkulaator 2021, 2022 või 2023) ei anna enam õiget tulemust. Kuni 2021. aasta lõpuni oli miinimumelatis pool kuupalga alammäärast, alates 01.01.2022 kehtib baassummal põhinev arvutus ja summad muutuvad igal aastal.

Elatise nõudmise viisid: kokkulepe, kiirmenetlus või hagi

Kokkulepe teise vanemaga

Vanemad võivad elatise maksmises omavahel kokku leppida (PKS § 100 lg 3). Kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamine tulevikus või piiratakse seda ebamõistlikult, on aga tühine (PKS § 109). Lihtne kirjalik kokkulepe ei ole täitedokument. Kui soovite, et kokkulepet saaks vajaduse korral kohtutäituri kaudu täita, sobivad näiteks:

• notariaalselt tõestatud elatiskokkulepe, milles maksja on andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele (täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 18¹);
• riikliku perelepituse käigus sõlmitud ja Sotsiaalkindlustusameti kinnitatud vanemluskokkulepe, mis sisaldab kokkulepet elatise maksmise kohta (riikliku perelepitusteenuse seaduse § 12 lg 6).

Maksekäsu kiirmenetlus

Lihtsaim kohtulik viis on lapse elatisnõude maksekäsu kiirmenetlus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku ehk TsMS § 491–497). Avaldus esitatakse kohtule elektrooniliselt ja seda menetleb Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja (TsMS § 108 ja § 482 lg 4). Kiirmenetlus sobib, kui:

• laps on alaealine ja teine vanem elab temast lahus;
• teine vanem on kantud lapse sünniakti;
• Te ei nõua elatist tagasiulatuvalt;
• nõutav igakuine elatis ei ületa elatise baassummat üle 1,5 korra.

Teine vanem saab esitada vastuväite 15 päeva jooksul, välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul. Kui vastuväide takistab nõude rahuldamist kiirmenetluses, jätkub asi hagimenetluses, kui Te ei ole soovinud menetluse lõpetamist (TsMS § 494).

Elatise hagi

Hagi on vajalik, kui kiirmenetluse tingimused ei ole täidetud, näiteks kui soovite kiirmenetluses lubatust suuremat elatist või nõuate elatist tagasiulatuvalt (kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist, PKS § 108). Hagi sobib ka siis, kui esitate elatisnõude koos teiste perekonnaõiguslike nõuetega. Kohus võib hagi tagamise korras kohustada vanemat elatist maksma juba menetluse ajal (TsMS § 378 lg 3 p 4). Elatise nõudmise ja muutmise hagilt ning lapse elatisnõude kiirmenetluse avalduselt riigilõivu ei võeta (riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2). Lähemalt lugege elatise hagiavalduse lehelt.

Mida teha, kui elatist ei maksta

Kui elatis on kindlaks määratud kohtulahendi või muu täitedokumendiga, saate pöörduda kohtutäituri poole. Kui võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kolme kuu jooksul korrapäraselt maksnud ja võlga ei ole õnnestunud tema varast sisse nõuda, võib kohus Teie nõusolekul muu hulgas peatada tema juhtimisõiguse või tunnistada tema passi kehtetuks (täitemenetluse seadustiku § 177²). Elatisvõla olemasolu on näha avalikust täitmisregistrist (sama seadustiku § 63 lg 11). Sissenõudmise samme kirjeldame lähemalt artiklis Teine vanem ei maksa elatist – kuidas võlg kätte saada?

Elatise muutmine ja maksmise lõppemine

Kui elatise aluseks olnud asjaolud oluliselt muutuvad, võib kumbki pool nõuda uue hagiga elatise suuruse muutmist (TsMS § 459). Põhjuseks võib olla näiteks lapse vajaduste kasv või maksja olukorra oluline halvenemine. Lähemalt lugege artiklist elatise suuruse vähendamise võimalustest kohtus.

Alaealise lapse elatise kohustus kestab lapse täisealiseks saamiseni. Kui laps jätkab õpinguid, on tal endal õigus nõuda ülalpidamist kuni 21-aastaseks saamiseni (PKS § 97 p 2). Kohustus lõpeb ka lapse või maksja surmaga, kuid juba tekkinud võlg jääb alles (PKS § 110 lg 1).

Riigi elatisabi

Kui vanem elatist ei maksa, saab teatud juhtudel taotleda Sotsiaalkindlustusametilt riigi elatisabi (perehüvitiste seaduse § 47–57). Elatisabi on mõeldud alaealisele lapsele ja kuni 21-aastasele õppivale täisealisele lapsele.

• Kohtumenetlusaegne elatisabi on 200 eurot kuus lapse kohta 150 päeva eest, kui kohus on teinud kiirmenetluses makseettepaneku või hagimenetluses hagi tagamise määruse, millega vanemat kohustati elatist maksma. Dokumendid tuleb esitada 45 päeva jooksul määruse tegemisest. Elatise muutmise menetluses seda ei maksta.
• Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse, kui täitetoimiku avamisest on möödunud kuu ja võlgnik maksab alla 200 euro kuus. Elatisabi on 200 euro ja makstud summa vahe, kuid mitte rohkem kui väljamõistetud elatis. Taotlus esitatakse kohtutäituri kaudu.
• Pankrotimenetlusaegne elatisabi on kuni 200 eurot kuus, kui elatist maksma kohustatud vanema suhtes on välja kuulutatud pankrot.

Makstud elatisabi ulatuses läheb elatisnõue üle riigile (perehüvitiste seaduse § 57).

Korduma kippuvad küsimused elatise kohta

Kui suur on elatise miinimum 2026. aastal?

Alates 01.04.2026 on miinimumelatis ühe lapse kohta 318,62 eurot kuus, kui lapsele makstakse 80-eurost lapsetoetust, perele ei maksta lasterikka pere toetust ja laps ei viibi maksva vanema juures 7–15 ööpäeva kuus. Ajavahemikul 01.04.2025–31.03.2026 oli miinimum 301,74 eurot.

Kas elatist saab nõuda tagasiulatuvalt?

Jah, hagimenetluses kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist (PKS § 108), kuid mitte maksekäsu kiirmenetluses.

Kas elatist tuleb maksta ka täisealisele lapsele?

Jah, kui täisealine laps omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni (PKS § 97 p 2).

Kas vanemad võivad kokku leppida, et elatist ei maksta?

Ei. Kokkulepe, mis välistab ülalpidamise tulevikus või piirab seda ebamõistlikult, on tühine (PKS § 109).

Kuidas Erovik Õigusbüroo jurist elatisasjas aitab

Jurist Ero Liivik aitab Teil:

• hinnata, milline elatis on Teie olukorras põhjendatud;
• valida, kas sobib kokkulepe, kiirmenetlus või hagi;
• koostada kiirmenetluse avalduse, hagiavalduse või vastuse elatisnõudele;
• esindada Teid kohtus elatise väljamõistmise, muutmise või võla sissenõudmise asjas.

Erovik Õigusbüroo on esindanud kliente enam kui 250 vaidlusasjas, sh üle 150 kohtuasjas. Hagiavalduse koostamine maksab alates 300 eurost ja tunnitasu on 60–80 eurot; hind lepitakse kokku enne töö algust. Vaadake hinnakirja ja võtke ühendust: helistage +372 506 4330 või kirjutage info@erovik.ee. Vaadake ka lehte perekonna- ja pärimisõigus.

Leht on koostatud 29.10.2026 kehtiva õiguse järgi.