Eesti riigi struktuur on väga laiapindne, eksisteerib suur hulk erinevaid ministeeriume, ametkondi, ametnikke, kohalikke omavalitsusi jne (ühine nimetaja: „avalik sektor“). Kõigile neile on antud seadustega väga laialdased volitused oma ülesannete täitmisel (või on nad ise võtnud endale mingeid õigusi – siiski seaduse alusel). Ametnikud võivad asuda kitsendama isikute majandustegevust, seada piiranguid, määrata sunniraha jne.
Haldusmenetlus jaguneb neljaks põhiliseks tegevusvormiks: haldusakt, määrus, haldusleping ning toiming.
Haldusmenetluseks on näiteks järgmised olukorrad: 1) ehitisele väljastatakse ehitusluba, kasutusluba või ehitajale tehakse ettekirjutus; 2) maksuhaldur määrab maksusumma, teeb vastutusotsuse või ajatamise otsuse; 3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb kauplejale ettekirjutuse või paigutab kaupleja nn musta nimekirja; 4) Andmekaitse Inspektsioon teeb ettekirjutus-hoiatuse, millega määrab, et tuleb lõpetada igasugune konkreetset füüsilist isiku kahjustav isikuandmete töötlemine, sh isikust fotode avalikustamine võrgulingil jne.
Kuid haldusmenetlusega võib olla ka tegemist, kui isiku taotleb, et kohalik omavalitsus annaks teatud haldusakti (teeks või otsustaks midagi), kuid vallavalitsus keeldub seda tegemast ning isik peab esitama vaide või pöörduma hoopis kohtusse.
Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 1 kohaselt on see seadus suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise abil. Õiguste kaitsmine on seega HMS põhieesmärk.
Suhetes haldusorganiga (nt riigiasutus või vallavalitsus) tuleb arvestada, et põhimõtteliselt on kogu selle organi tegevus, mis on suunatud haldusvälisele isikule (nt Teile), haldusmenetlus ning selles kehtivad haldusmenetluse põhimõtted. Ühe juhtumi lahendamisel võib toimuda aga mitu paralleelset haldusmenetlust ja üks haldusmenetlus võib teisest välja kasvada.
Saame aidata, kui vajate:
• Esindamist haldusmenetluses, nt kui vaja koostada haldusorganile vastust;
• Soovite vaidlustada haldusorgani (nt riigiasutus, omavalitsus) tegevuse, nt on jäetud Teie taotlus läbi vaatamata või keeldutud taotluse rahuldamisest;
• Soovite esitada vaide haldusakti kehtetuks tunnistamiseks või haldustoimingu lõpetamiseks ning tagajärgede kõrvaldamiseks;
• Soovite esitada haldusorganile teabenõuet, märgukirja, selgitustaotlust, kollektiivset pöördumist või muud avaldust.
Esindame ka küsimustes, mis puudutavad avalikku teenistust, kuna ka need küsimused kuuluvad haldusõiguse ja -menetluse alasse.