Äriõigus

Läksime oma äripartneriga tülli, kuid oleme mõlemad osanikud võrdsetes osades (50%-50%), samuti mõlemad juhatuse liikmed. Kas kohus saab juhatuse liikme tagasi kutsuda?

Äriseadustik näeb ette, et mõjuval põhjusel saab nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist ja määramist kohtu poolt. Seadus annab vähemusosanikule ja ka patiseisus 50% suurusega osanikule võimaluse nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu kaudu olukorras, kus iseenesest oleks alus kutsuda juhatuse liige osanike otsusega tagasi, kuid osanikud ei saa sellist otsust vastu võtta, kuna neil puudub vajalik häälteenamus. Äriseadustiku alusel esitatav juhatuse liikme tagasikutsumise hagi on osaühingu kaitseks kohaldatav õiguskaitsevahend olukorras, kus juhatuse liige käitub kahjulikult või ei ole võimeline ühingut juhtima, kuid teda ei ole mingil põhjusel võimalik osanike otsusega tagasi kutsuda. Kohtud ei ole lugenud piisavaks lihtsalt äritüli esinemist, tagasikutsumine on põhjendatud, kui juhatuse liige on olulisel määral tegutsenud osaühingu huvide vastaselt.

Oleme ehitusmaterjali müüv kauplus. Meilt ostis kaupa osaühing. Kauba müümisel nõudsime osaühingu juhatuse liikmetelt ka isiklikku käendust. Kahjuks jäi ettevõte meile võlgu, kas meil on õigus pöörata käendusest tulenev nõue osaühingu juhatuse liikmete vastu?

Sageli võimaldatakse ostjale hulgimüüja juures krediiti, kuid tagatiseks tuleb juhatuse liikmel anda isiklik käendus. Juhul, kui ostja saab küll kaupa, kuid ei suuda selle eest tasuda, saab hulgimüüja (võlausaldaja) pöörduda kohustuse täitmiseks juba juhatuse liikme enda poole ja nõuda täitmist temalt. Juhatuse liige kas tasub võla vabatahtlikult või saab pöörduda nõudega kohtusse. Silmas tuleb pidada ka seda, et osaühingu osaniku ja juhatuse liikme osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmitud lepingule ei laiene võlaõigusseaduse tarbijakaitse sätted, kuna leping osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmiti huvist ühingu majandustegevuse vastu ning osaühingu juhatuse liige ei olnud lepingus tarbija.

Seoses majanduslikult keerulise ajaga, on meie ettevõtte netovara vähenenud. Millised on õigusest tulenevad kohustused, mida ma peame ette võtma, et olukord oleks äriseadustikuga kooskõlas?

Äriseadustik sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui 2500 eurot või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt äriseadustiku § 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või 2) muude abinõude tarvitusele võtmise; 3) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. Seega tuleb leida lahendus nende võimaluste seast ja teha otsus vastavalt praeguse hetke asjaoludele.

Kuidas toimub osaühingu registrist kustutamine?

Osaühingut on võimalik lõpetada ka osanike otsusega. Osaühingu lõpetamine toimub likvideerimismenetluses ning järgida tuleb äriseadustikus sätestatud protsessinõudeid ning tähtaegasid.

  • Likvideerimisprotsess algab osanike otsuse ning likvideerijate määramisega. Kui osanikud ei otsusta teisti, siis on likvideerijateks juhatuse liikmed. Pärast lõpetamisotsuse vastuvõtmist ei ole keelatud äritegevuse jätkamine, kuid see tegevus peaks olema suunatud pooleliolevate asjade lõpetamisele ja täitmata kohustuste täitmisele.
  • Lõpetamiseotsus ja likvideerijad tuleb kanda äriregistrisse, selleks tuleb juhatusel esitada vastav avaldus.
  • Likvideerimismenetluse kohta tuleb viivitamatult avaldada teade Ametlikes Teadaannetes ning teada olevatele võlausaldajatele tuleb saata likvideerimisteade.
  • Seejärel tuleb koostada likvideerimise algbilanss ja seda selgitav aruanne. Tuleb koostada majandusaasta aruanne osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga.
  • Likvideerimise algbilanss ja majandusaasta aruanne tuleb kinnitada osanike otsusega.
  • Likvideerijad lõpetavad osaühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded. Teada olevate võlausaldajate nõuded tuleb rahuldada sõltumata nõuetest teatamisest. Juhul kui nõuete üle on pooleli vaidlus, siis tuleb vaidlusalune summa hoiustada.
  • Pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist koostavad likvideerijad lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani. Lõppbilanss ja jaotusplaan tuleb esitada osanikele tutvumiseks. Lõppbilanssi ja vara jaotusplaani peab kontrollima audiitor, kui osaühingu majandusaasta aruandele on audiitorkontroll ette nähtud.
  • Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja raha hoiustamist jaotatakse allesjäänud vara osanike vahel likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt vastavalt nende osade nimiväärtustele, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Väljamaksed tehakse üldjuhul rahas, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijad ei pea vara müüma, kui see ei ole vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning kui osanikud annavad selleks nõusoleku.
  • Pärast likvideerimise lõpetamist esitatakse äriregistrile avaldus osaühingu kustutamiseks.
  • Osaühingu dokumendid antakse hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Dokumentide hoidja andmed kantakse äriregistrisse likvideerija avalduse alusel.

Osaühing loetakse lõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse.

Kui vajad abi näiteks äriühingu registrist kustutamisel, siis palun võta meiega ühendust.

Võta meiega ühendust


Pakume oma klientidele kõige sobivamaid õiguslikke lahendusi, tehes panuse asjatundlikkusele ja personaalsele lähenemisele.

Võta ühendust