Asjaõigus

Soovime anda märkimisväärse laenu ühele ettevõtjale, kes tahab oma äritegevust laiendada. Millist tagatist temalt laenu tagamiseks nõuda? Milline tagatis on õiguslikult kõige usaldusväärsem?

Soovitame kasutada hüpoteeki. Olukorras, kui ettevõte on andnud laenu, kuid laenusaaja satub mingil põhjusel majanduslikesse raskustesse, on laenuandja jaoks eelistatud olukord, kui tema kasuks on seatud hüpoteek, mille saab vajadusel realiseerida ning seeläbi ka oma raha tagasi saada. Kuigi hüpoteek on paljude võlausaldajate silmis populaarne tagatis, siis selle seadmine ja kasutamine on seadusandja poolt allutatud teatud kontrollile. Nii on hüpoteegi seadmise lepingule seadusega asjaõigusseaduse kohaselt ette nähtud notariaalse tõestamise vorminõue. Pandiõigus on realiseerimisõigus, pandiga tagatud nõude mittetäitmisel või mittekohasel täitmisel on võlausaldajal õigus nõuda rahuldamist panditud vara müügist saadud rahast. See tähendab, et kui näiteks laenu tagamiseks on seatud hüpoteek, siis võib hüpoteegipidaja nõuda hüpoteegiga koormatud kinnisasja müüki. Müügist saadud rahaga on võimalik katta oma nõude, samuti kõrvalnõude, sealhulgas intress ja leppetrahv.

Olen elanik kortermajas, kuid minu kodurahu rikub juba pikemat aega naabrite häiriv tegevus. Näiteks tööriistade kasutamisest tekkivad helid, kopsimine, asjade loopimise tagajärjel tekkivad helid, igasugune muu, teadmata teguritest tingitud müra jms. Millistele õigusnormidele saan tugineda, kui tahan, et see häiriv tegevus tuleb lõpetada?

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (lühend - KrtS) § 31 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoiduma tegevustest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Vastavalt KrtS § 31 lg 4 on korteriomanik kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad samuti § 31 sätestatut. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 143 lg 1 sätestab, et kahjulike mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud, sh müra ja põrutused. AÕS § 143 lg 2 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud mõjutused kahjustavad oluliselt kinnisasja kasutamist, kuid niisuguste mõjutuste kõrvaldamist ei saa mõjutajalt majanduslikult eeldada, on mõjutatava kinnisasja omanikul õigus nõuda mõjutuse põhjustanud kinnisasja omanikult mõistlikku hüvitist. Seega saate nõuda nii mõjutuste kõrvaldamist ning saab ka nõuda naabritelt mõistlikku hüvitist.

Olen üürileandja. Mind huvitab, kui mõni üürnik võlgu jääks ja on vaja pandiõigust rakendada, siis näiteks pankroti korral - kumb pandipidaja saab eelisõiguse - kas üürileandja või kommertspandi omaja?

Tuleb arvestada, et kommertspant ei laiene käsipandiga koormatud esemetele, nt varale, millele on seaduse alusel tekkinud vallaspandiõigus - üürileandja pandiõigus. Kommertspandi alt jäävad välja seadusjärgselt tekkivad pandiõigused. Riigikohus on leidnud, et seni kuni üürileandja pandiõiguse teke on seotud võlgniku igapäevase majandustegevusega, ei laiene kommertspant varale, millele on seaduse alusel tekkinud vallaspandiõigus. Juristid on leidnud siiski ka, et seadusjärgse pandiõiguse tekkimine kommertspandiga koormatud eseme suhtes ei lõpeta kommertspanti eseme suhtes, ning nende omavahelised järjekohad tuleb määrata pantide tekkimise aja järgi. Seega võib üürileandja pandiõiguse puhul tekkida olukord, kus kommertspandipidaja võib jääda ilma väärtuslikest tagatistest nagu näiteks kaup laos või tootmiseks kasutatav tehnika. Võimalik lahendus oleks, kui kommertspandipidajal ja üürileandja lepivad omavahel kokku pandiõiguste järjekohad ja üürileandja pandiõigust omav isik loobub ise esimesest järjekohast kommertspandipidaja kasuks ulatuses, milles see on vajalik, et kommertspandipidaja nõuded saaks rahuldatud.

Olen kinnisvaraomanik, kes soovib ehitada garaaži asemele midagi „asjalikumat“. Garaaži ehitusalune pind on 97 m². Kui lugeda minu tegevust garaaži kapitaalremondiks, kas siis piisab ehitusteatisest ja ei ole vaja naabrite kooskõlastusi?

Ehitusteatise kasutamise võimalus sõltub ehitisealuse pinna suurusest. Ehitusteatise vajalikkus on määratud EhS Lisa 1 tabeliga ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta. Tabel näeb ette, et elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoone, mille ehitisealune pind on üle 60 m2, ümberehitamisel piisab ehitusteatisest ja projektist, sama kehtib ka laiendamise kuni 33% kohta, kuid laiendamine üle 33% nõuab ehitusluba. Ümberehitamine (rekonstrueerimine) pakub laiemaid võimalusi ning seda saab teha ehitusteatise ja projekti alusel. EhS 4 lg 3 sätestab, et ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus: 1) muudetakse hoone piirdekonstruktsioone; 2) muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone; 3) paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet; 4) muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat; 5) viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega; 6) taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis. Probleemiks võib olla aga asjaolu, kui toimub olemasoleva hoone lammutamine. EhS § 4 lg 4 sätestab, et kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitleda ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale olemuslikult uus ehitis, on tegemist ühe ehitise lammutamise ja teise ehitise ehitamisega, see tähendab püstitamise või rajamisega. Ehitis on olemuslikult sarnane, kui selle kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei muutu. Seega, kui garaaži asemele ehitatakse mingi teine ehitis, siis on ilmselt tegemist püstitamise või rajamisega, mis nõuab vastavalt EhS Lisale nr 1 ehitusluba.

Võta meiega ühendust


Pakume oma klientidele kõige sobivamaid õiguslikke lahendusi, tehes panuse asjatundlikkusele ja personaalsele lähenemisele.

Võta ühendust