Abi maksekäsu kiirmenetluses

Maksekäsu kiirmenetlus on menetlusvorm, mis võimaldab võlausaldajal hagimenetlusest kiiremini, väiksema tõendamiskoormuse ja väiksemate kulutustega saada täitedokument (maksekäsk). Maksekäsu kiirmenetluse poolteks on avalduse esitaja (elatise avalduse puhul on avaldajaks laps/lapsed ning nende esindaja) ja võlgnik. Maksekäsumenetluses ei toimu kohtuistungit ja kohus lahendab maksekäsu kiirmenetluse avalduse selle saamisest alates kümne tööpäeva jooksul. Avaldajal on õigus esitada nõue ka hagimenetluses, kuid mitte samaaegselt maksekäsu kiirmenetlusega. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega peatub nõude aegumistähtaeg.

Maksekäsu kiirmenetluses esitatav nõue ei tohi ületada 6400 eurot (sealhulgas kõrvalnõuded nt intressid ja viivised). Kõrvalnõuded (nt intressid ja viivised) ei tohi ületada põhinõuet. Elatise puhul ei tohi nõue ületada 405 eurot kuus ning võlgnik peab olema kantud lapse vanemana lapse sünniakti. Lisaks ei saa antud menetluses nõuda elatise maksmist tagasiulatuvalt.

Kui võlgnik ei ole makseettepanekus nimetatud summat tasunud ega makseettepanekule õigeaegselt vastuväidet esitanud, teeb kohus määrusena maksekäsu summa sissenõudmise kohta. Maksekäsk kuulub viivitamata täitmisele sõltumata maksekäsu kättetoimetamisest võlgnikule. Võlgnikul on maksekäsu peale võimalik esitada 15 päeva jooksul alates maksekäsu kättetoimetamisest määruskaebus kohtule. Maksekäsu välismaal kättetoimetamise korral on võimalik määruskaebus esitada 30 päeva jooksul alates maksekäsu kättetoimetamisest. Kui võlgnik ei maksa kohtu poolt määratud summat sissenõudjale vabatahtlikult, on sissenõudjal õigus pöörduda kohtutäituri poole, et taotleda võlgniku suhtes täitemenetluse algatamist.

(üldinfo Eesti kohtute infolehelt.)

Võta meiega ühendust


Pakume oma klientidele kõige sobivamaid õiguslikke lahendusi, tehes panuse asjatundlikkusele ja personaalsele lähenemisele.

Võta ühendust