Hagiavaldus lapsele elatise väljamõistmiseks – koostamine juristi abiga

Hagiavaldus lapsele elatise väljamõistmiseks on vajalik siis, kui teine vanem ei maksa elatist vabatahtlikult ja Teie olukorras ei piisa maksekäsu kiirmenetlusest – näiteks kui nõuate elatist ka möödunud aja eest. Erovik Õigusbüroo jurist aitab Teil valida sobiva menetluse, arvutada nõude, koguda tõendid ja koostada hagiavalduse, mis vastab seaduse nõuetele.

Kirjeldage oma olukorda telefonil +372 506 4330, e-postiga info@erovik.ee või kontaktilehe kaudu. Töö sisu ja tasu lepime kokku enne töö alustamist.

Elatist (kõnekeeles alimente) saab kohtu kaudu nõuda kahel viisil: maksekäsu kiirmenetluses või hagimenetluses. Ülevaate elatisega seotud teemadest leiate meie elatise lehelt.

Millal pöörduda

• teine vanem ei maksa elatist üldse või maksab ebaregulaarselt ja vähem, kui laps vajab;
• soovite elatist ka möödunud aja eest;
• teine vanem ei ole lapse sünniakti kantud ja tuvastada tuleb ka põlvnemine;
• lapse vajadused on suuremad, kui seadusjärgne miinimumelatis katab;
• teine vanem esitas makseettepanekule vastuväite ja asi jätkub hagimenetluses;
• elatist nõutakse Teilt ja soovite hagile põhjendatult vastata.

Kui elatis on juba kohtulahendiga välja mõistetud, kuid teine vanem seda ei maksa, ei ole uut hagi vaja – siis on tegemist võla sissenõudmisega. Lugege artiklit teine vanem ei maksa elatist – kuidas võlg kätte saada.

Elatise kiirmenetlus või hagi

Lapse elatisnõude saab esitada maksekäsu kiirmenetluses (tsiviilkohtumenetluse seadustiku ehk TsMS § 491). See on lihtsam menetlus, kuid sobib ainult siis, kui:

• elatist nõutakse alaealisele lapsele temast lahus elavalt vanemalt;
• teine vanem on lapse sünniakti vanemana kantud;
• nõutav igakuine elatis ei ületa perekonnaseaduse (PKS) § 101 lõikes 3 sätestatud baassummat üle 1,5 korra;
• elatist ei nõuta tagasiulatuvalt.

Elatise avaldus kiirmenetluses esitatakse kohtule ainult elektrooniliselt, praktikas e-toimiku kaudu (TsMS § 482 lg 4). Neid asju lahendab Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja (TsMS § 108). Teine vanem võib esitada makseettepanekule põhistatud vastuväite 15 päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest, välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul. Kui vastuväidet ei esitata, võib kohus teha maksekäsu, mis on täitedokument (TsMS § 493). Vastuväite korral, mis välistab nõude rahuldamise kiirmenetluses, jätkub asi hagimenetluses, kui Te ei ole avalduses palunud menetlust sel juhul lõpetada (TsMS § 494).

Hagi on vaja, kui nõuate elatist tagasiulatuvalt või täisealisele lapsele, kui igakuine elatis ületab baassummat üle 1,5 korra või kui teine vanem ei ole lapse sünniakti kantud. Kui soovite koos elatisega lahendada ka hooldus- või suhtlusõiguse küsimuse, võib kohus selle lahendada samas hagimenetluses (TsMS § 550 lg 2); vt ka lapse hooldusõiguse taotlemine ühele vanemale.

Kuidas elatise hagi esitamine käib

1. Olukorra hindamine. Selgitame välja, kas sobib kiirmenetlus või hagi, millisest ajast alates elatist nõuda ja milline summa on põhjendatud. Esialgse arvestuse saate teha elatise kalkulaatoriga.
2. Elatise suuruse põhjendamine. Ühe lapse igakuine elatis ei või üldjuhul olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Arvutuse aluseks on baassumma, millele lisandub osa Eesti keskmisest brutokuupalgast; mõlemat korrigeeritakse igal aastal 1. aprillil. Arvesse lähevad ka lapsetoetus, kohustatud vanema juures veedetud aeg ja see, kas vanem peab maksma elatist sama pere mitmele lapsele. Lapse vajadustest ja vanemate varalisest seisust lähtudes võib kohus elatise välja mõista ka suuremas summas (PKS § 99 ja § 102 lg 3).
3. Hagiavalduse koostamine. Hagiavalduses tuleb selgelt sõnastada nõue, kirjeldada nõude aluseks olevaid asjaolusid, nimetada tõendid koos viitega sellele, millist asjaolu iga tõend kinnitab, ning märkida, kas olete nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovite kohtuistungit (TsMS § 363).
4. Esitamine kohtule. Ülalpidamisasjas esitatakse hagi lapse elukoha järgi; kui lapse elukoht ei ole Eestis, siis kostja elukoha järgi (TsMS § 103 lg 3 ja 4). Üldisest korrast lugege hagi esitamise lehelt.
5. Elatis menetluse ajaks. Hagi tagamise korras võib kohus kohustada kostjat menetluse ajal elatist maksma või selleks tagatist andma (TsMS § 378 lg 3 p 4). Sellise taotluse saab esitada koos hagiavaldusega.
6. Otsus. Elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses (TsMS § 468 lg 3). Nii ei pea elatise sissenõudmisega alati ootama otsuse jõustumist.

Elatise nõue tagasiulatuvalt

Elatist ja selle maksmata jätmisest tekkinud kahju hüvitamist saab nõuda tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist (PKS § 108). Kiirmenetluses tagasiulatuvat elatist nõuda ei saa, see on võimalik ainult hagimenetluses (TsMS § 491 lg 1). Hagis tuleb näidata, millal ja mil määral jättis teine vanem ülalpidamiskohustuse täitmata.

Levinud vead

• tagasiulatuvat elatist nõutakse kiirmenetluses, kus see ei ole lubatud;
• hagi esitamisega oodatakse nii kaua, et osa möödunud aja elatisest jääb üheaastasest piirist välja;
• hagiavalduses on summa, kuid puudub ülevaade lapse kuludest ja neid kinnitavatest tõenditest.

Milliseid dokumente ette valmistada

• Teie, lapse ja teise vanema isikuandmed ning teadaolevad kontaktandmed;
• lapse sünniakti või sünnitunnistuse andmed;
• ülevaade lapse igakuistest kuludest ning neid kinnitavad arved, lepingud ja pangaväljavõtted (lasteaed, kool, huviringid, ravi, riided, eluase);
• pangaväljavõtted ja kirjavahetus selle kohta, mida teine vanem on viimase aasta jooksul maksnud;
• teadaolevad andmed teise vanema sissetuleku ja vara kohta;
• andmed lapsetoetuse kohta ja selle kohta, kui palju aega veedab laps teise vanema juures;
• vanemate varasemad kokkulepped ja kohtulahendid.

Otsejoones sugulased on kohustatud nõudmise korral andma üksteisele teavet oma sissetulekute ja vara kohta, kui see on vajalik elatise suuruse kindlakstegemiseks (PKS § 104). Kui kostja on põhjustanud menetluse sellega, et ei andnud täielikku teavet, võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt tema kanda (TsMS § 164 lg 3). Tõendite tähtsusest lugege artiklist kohtus ei võida jurist, vaid head tõendid.

Riigilõiv, menetluskulud ja menetlusabi

Elatise nõudmise ja muutmise hagi ning lapse elatisnõudes esitatud kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest riigilõivu ei võeta. Riigilõivu ei võeta ka põlvnemise tuvastamise hagilt, kui see esitatakse koos elatise nõudmise hagiga (riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 ja 3).

Alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool üldjuhul ise oma menetluskulud, sealhulgas esindaja kulud (TsMS § 164 lg 1). Kui Te ei suuda majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid kanda, võite seaduses sätestatud tingimustel taotleda menetlusabi (TsMS §-d 180–182).

Hind

• hagiavalduse koostamine alates 300 €;
• nõudekirja koostamine enne kohtusse pöördumist 120–200 €;
• vastus hagile, kui elatist nõutakse Teilt: hind kokkuleppel;
• tunnitasu 60–80 €.

Töö sisu ja tasu lepime kokku enne töö alustamist, sageli kindla projektihinnana. Võite tellida ka ainult dokumendi, ilma et peaksite meid kohtus esindajaks võtma. Kõik hinnad leiate hinnakirjast.

Miks Erovik

Erovik Õigusbüroo aitab eraisikuid ja ettevõtteid vaidlustes Tallinnas ja üle Eesti, sealhulgas perekonna- ja pärimisasjades. Büroo jurist on Ero Liivik. Oleme esindanud kliente enam kui 250 vaidlusasjas, sh üle 150 kohtuasjas.

Korduma kippuvad küsimused

Kas hagiavalduse jaoks on olemas vorm või näidis?

Jah. Kohtute veebilehel on hagiavalduse vorm lapsele elatise väljamõistmiseks ja eraldi hagi tagamise avalduse vorm elatise asjas. Vorm aitab andmed kirja panna, kuid nõude suurus, lapse vajaduste kirjeldus ja tõendid tuleb sobitada Teie lapse olukorraga.

Kas elatist saab nõuda ka täisealisele lapsele?

Jah, kui laps omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni (PKS § 97 p 2). Kiirmenetlus on ette nähtud ainult alaealise lapse elatisnõudele, seega tuleb täisealise lapse puhul esitada hagi.

Mis saab, kui teine vanem ei ole lapse sünniakti kantud?

Sel juhul kiirmenetlus ei toimu (TsMS § 491 lg 1¹). Tuleb esitada hagi, milles saab koos elatisnõudega nõuda ka põlvnemise tuvastamist. Põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud üldjuhul kostja (TsMS § 164 lg 1¹).

Kas kohus võib määrata elatise väiksemana kui seaduses arvutatud summa?

Jah, kuid ainult mõjuval põhjusel, näiteks vanema töövõimetuse korral või siis, kui vanemal on teine laps, kes jääks elatise väljamõistmise korral varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Raske majanduslik olukord üksi ei vabasta vanemat alaealise lapse ülalpidamise kohustusest (PKS § 102 lg 2).

Kas väljamõistetud elatist saab hiljem muuta?

Jah. Kui pärast otsuse jõustumist on elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutunud, võib kumbki pool uue hagiga nõuda elatise muutmist. Otsust saab üldjuhul muuta alates uue hagi esitamisest (TsMS § 459). Lähemalt lugege artiklist elatise suuruse vähendamise võimalustest kohtus.

Võtke ühendust

Kui soovite elatise kohtu kaudu välja nõuda või vajate abi hagiavalduse koostamisel, helistage numbril +372 506 4330, kirjutage aadressil info@erovik.ee või kasutage kontaktilehte. Saatke võimaluse korral kaasa lühike kirjeldus olukorrast ja olemasolevad dokumendid. Erovik Õigusbüroo asub aadressil Sepise tn 1, Tallinn.