Pärimine: kuidas pärand vormistada, vastu võtta ja jagada

Pärimine on inimese surma korral tema vara üleminek teistele isikutele ehk pärijatele (pärimisseaduse ehk PärS § 1). Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle nii vara kui ka võlad, seega tasub juba esimestel nädalatel teada, milliseid otsuseid tuleb teha ja millised tähtajad kehtivad. Allpool on ülevaade pärimise põhietappidest.

Mis on pärimine ja millal pärand avaneb

Pärand avaneb pärandaja surmaga. Pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev ja avanemise koht tema viimane elukoht (PärS § 3). Pärandi avanemisel läheb pärand üle pärijale, kuid pärijal on õigus pärandist seaduses sätestatud korras loobuda (PärS § 4).

Mis kuulub pärandisse

Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle pärandaja õigused ja kohustused (PärS § 130) – näiteks kinnisvara, raha pangakontol, sõidukid ja nõuded teiste vastu, aga ka laenud ja muud võlad. Pärandisse ei kuulu õigused ja kohustused, mis on seaduse järgi või oma olemuselt pärandaja isikuga lahutamatult seotud (PärS § 2).

Kui pärandaja oli abielus ja abikaasade varasuhe oli varaühisus, lõpeb varaühisus abikaasa surmaga (perekonnaseaduse ehk PKS § 35). Pärandisse kuulub pärandaja osa ühisvarast ja tema lahusvara, üleelanud abikaasa enda osa ühisvarast ei pärita. Vaadake ka artiklit abikaasade ühisvara jagamisest.

Pärimine seaduse järgi, testamendi või pärimislepingu alusel

Pärimislepingut eelistatakse testamendile ja mõlemat seadusjärgsele pärimisele (PärS § 9). Seaduse järgi päritakse siis, kui kehtivat testamenti ega pärimislepingut ei ole, või selles osas, mida testament või pärimisleping ei hõlma (PärS § 10).

Kes pärib seaduse järgi

• Esimene järjekord – pärandaja lapsed ja kaugemad alanejad sugulased. Enne pärandajat surnud lapse asemele astuvad tema alanejad sugulased, näiteks pärandaja lapselapsed (PärS § 13).
• Teine järjekord – pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased, näiteks õed ja vennad (PärS § 14).
• Kolmas järjekord – pärandaja vanavanemad ja nende alanejad sugulased (PärS § 15).

Järgmise järjekorra sugulased pärivad ainult siis, kui eelmise järjekorra pärijaid ei ole (PärS § 12). Abikaasa või registreeritud elukaaslane pärib koos esimese järjekorra pärijatega võrdselt lapse osaga, kuid mitte vähem kui veerandi pärandist, ning koos teise järjekorra pärijatega poole pärandist. Kui esimese ja teise järjekorra sugulasi ei ole, pärib ta kogu pärandi (PärS § 16). Kui seadusjärgseid pärijaid ei ole, pärib pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus (PärS § 18).

Testament ja pärimisleping

Testamendiga saab pärandaja ise otsustada, kes ja millises osas pärib, jätta kindlaid esemeid annakuna või määrata testamenditäitja. Kodune testament kaotab kehtivuse kuue kuu möödudes, kui testaator on elus (PärS § 25). Pärimisleping sõlmitakse notariaalselt (PärS § 100). Lähemalt lugege artiklist Testament: kuidas teha kehtiv testament.

Testamendiga ei saa kõiki lähedasi täielikult kõrvale jätta. Seaduse järgi pärima õigustatud alaneja sugulane, vanem, abikaasa või registreeritud elukaaslane, kelle suhtes oli pärandajal surma hetkel kehtiv ülalpidamiskohustus, võib nõuda pärijatelt sundosa. See on rahanõue poole selle pärandiosa väärtuse ulatuses, mille isik oleks saanud seaduse järgi pärides (PärS § 104 ja 105).

Pärimismenetlus notari juures

Pärijad ja nende pärandiosad selgitatakse välja notari juures pärimismenetluses. Notarite Koja selgituse järgi tuleb pärimistoimingute tegemiseks alati pöörduda notari poole, ka siis, kui olete ainupärija või Teie kasuks on tehtud testament.

1. Menetluse algatamine. Pärija, pärandaja võlausaldaja, annakusaaja või muu pärandvara suhtes õigusi omav isik esitab notarile notariaalselt tõestatud avalduse (PärS § 166). Kui menetlus on juba teise notari juures algatatud, edastatakse hilisem avaldus sellele notarile.
2. Päringud ja teated. Notar kontrollib pärimisregistrist testamente ja pärimislepinguid ning teeb päringud registritesse ja pankadesse; pank, kellel on pärandaja kohta andmeid, peab vastama kümne tööpäeva jooksul (PärS § 167). Hiljemalt kaks tööpäeva pärast algatamist avaldab notar teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ja teavitab teadaolevaid pärijaid (PärS § 168).
3. Pärimistunnistus. Notar tõestab pärimistunnistuse, kui pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud, kuid mitte enne ühe kuu möödumist teate avaldamisest. Mitme pärija korral märgitakse tunnistusele iga pärija pärandiosa (PärS § 171). Pärimistunnistus on vajalik näiteks kinnisvara registreerimiseks pärija nimele.

Notari tasu seaduse § 31 järgi on pärimismenetluse algatamise avalduse tõestamise tasu 63,90 eurot ning pärijate väljaselgitamise ja pärimistunnistuse väljastamise tasu 102,25 eurot, millele lisandub käibemaks. Lisateavet leiate Notarite Koja pärimisveebist.

Pärandi vastuvõtmine või pärandist loobumine

Pärija, kes ei loobu pärandist kolme kuu jooksul, loetakse pärandi vastu võtnuks (PärS § 118). Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab või peab saama teada pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest (PärS § 119).

• Loobumiseks tuleb tähtaja jooksul esitada notarile avaldus, mille notar tõestab. Loobumisavalduse võib tõestada iga notar (PärS § 118 ja 165).
• Pärandit ei saa vastu võtta ega sellest loobuda osaliselt või tingimusega (PärS § 122). Näiteks ei saa vastu võtta ainult korterit ja jätta võlad kõrvale.
• Pärast vastuvõtmist ei saa pärandist üldjuhul enam loobuda ja pärast loobumist ei saa pärandit vastu võtta (PärS § 116). Kohus võib otsuse kehtetuks tunnistada üksnes seaduses nimetatud alustel, näiteks pettuse või ähvarduse korral (PärS § 123).
• Loobumise korral pärib see, kes oleks pärinud siis, kui loobuja oleks surnud enne pärandajat (PärS § 124). Kui loobub pärandaja laps, astuvad tema asemele tema alanejad sugulased (PärS § 13), kes peavad samuti otsustama.
• Kui tähtaeg jäi mööda mõjuval põhjusel, võib notar seda pikendada, kui teised pärijad ei vaidle vastu; vaidluse korral otsustab kohus (PärS § 119).

Pärandaja võlad ja pärija kohustused

Pärandi vastu võtnud pärija peab täitma kõik pärandaja kohustused, vajaduse korral ka oma vara arvel. Erand kehtib, kui pärija on pärast inventuuri täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on raugenud (PärS § 130).

• Inventuur. Pärandi vastu võtnud pärija võib esitada notarile inventuuri nõude, sealhulgas kolme kuu jooksul pärast seda, kui ta sai või pidi saama teada, et pärandvarast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (PärS § 137). Inventuuri teeb notari määratud kohtutäitur (PärS § 138). Pärast inventuuri vastutab pärija pärandvaraga seotud kohustuste eest pärandvara väärtuse ulatuses (PärS § 143).
• Kohustuslik inventuur. Piiratud teovõimega pärija, näiteks alaealise puhul on inventuur kohustuslik (PärS § 136).
• Pärandvara pankrot. Kui pärandvarast ei jätku võlgade ja seaduses eelisjärjekorda seatud kulude katteks ning pärija ei ole nõus neid oma varast tasuma, tuleb kolme kuu jooksul nende asjaolude teadasaamisest esitada kohtule pärandvara pankrotiavaldus (PärS § 137 ja 142).
• Matusekulud. Matuse kulud kannavad pärijad võrdeliselt oma pärandiosaga, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti (PärS § 131).

Kinnisvara, pangakontode ja muu vara pärimine

Kui pärijaid on mitu, kuulub pärandvara neile kuni jagamiseni ühiselt ning nende suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid (PärS § 147). Kaaspärija ei saa üksi käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid, näiteks müüa päritud korterit. Ta võib notariaalse tehinguga käsutada oma osa pärandvara ühisusest (PärS § 148) ja müügi korral on teistel kaaspärijatel kahekuuline ostueesõigus (PärS § 149). Ühise omandi reeglitest lugege lehelt Kaasomand.

Pärandvara jagavad kaaspärijad kokkuleppel, vaidluse korral jagab selle pärija nõudel kohus (PärS § 152). Ese, mida ei saa reaalosadeks jagada, antakse ühele pärijale, kes maksab vajaduse korral teistele hüvitist; kui ei lepita kokku, kellele ese anda, müüakse see enampakkumisel (PärS § 159). Notarite Koja selgituse järgi tehakse kinnisvara jagamise kokkulepe notari juures ning pank vajab pärimistunnistuse või jagamiskokkuleppe kinnitatud ärakirja. Kui päritud kinnisasi jääb kaasomandisse, lugege ka kinnisasja kaasomandi lõpetamisest.

Kui pärijad ei jõua kokkuleppele: pärimisvaidlused

Pärimisvaidlustes kehtivad ranged tähtajad. Levinumad vaidlused on:

• pärandvara jagamine kohtus (PärS § 152);
• testamendi tühistamine – hagi tuleb esitada ühe aasta jooksul alusest teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui 30 aastat pärast pärandi avanemist (PärS § 88);
• sundosa nõue – aegub kolme aasta jooksul pärandi avanemisest ja õigusi mõjutavast käsutusest teadasaamisest, kuid igal juhul kümne aasta möödumisel pärandi avanemisest (PärS § 109);
• pärimiskõlbmatuks tunnistamine, näiteks testamendi võltsimise korral – nõude aegumistähtaeg on kuus kuud alusest teadasaamisest, kuid mitte üle kümne aasta pärandi avanemisest (PärS § 6 ja 8);
• pärandi väljanõudmine isikult, kes valdab pärandvara, kuigi ei ole pärima õigustatud (PärS § 146);
• ebaõige pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamine notari või kohtu kaudu – kolme aasta jooksul alusest teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui 30 aastat pärast pärandi avanemist (PärS § 175).

Kohtumenetlusest lugege lehelt Kohtuvaidlused.

Korduma kippuvad küsimused

Kas pärimismenetlus tuleb algatada kindla aja jooksul?

Pärimisseadus ei sätesta pärimismenetluse algatamiseks tähtaega. Pärandist loobumiseks on aga aega kolm kuud alates sellest, kui saite teada pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest; kui Te selle aja jooksul ei loobu, loetakse pärand vastu võetuks (PärS § 118 ja 119).

Kui kaua pärimismenetlus kestab?

Pärimistunnistust ei tõestata enne, kui teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes on möödunud üks kuu (PärS § 171). Notarite Koja andmetel kestab menetlus enamasti üks kuni kolm kuud, kui ei teki takistusi.

Kas abikaasa ja elukaaslane pärivad alati?

Ei. Abikaasal ei ole pärimisõigust, kui pärandaja oli enne surma esitanud kohtule abielu lahutamise nõude või andnud lahutuseks kirjaliku nõusoleku; registreeritud elukaaslase puhul kehtib sarnane reegel kooselulepingu lõpetamise kohta (PärS § 16). Elukaaslane, kellega pärandaja ei olnud abielus ega sõlminud kooselulepingut, ei ole seadusjärgne pärija (PärS § 11), kuid võib pärida testamendi või pärimislepingu alusel.

Millal ja kuidas jurist pärimisasjas aitab

Kui pärijate huvid lähevad lahku või tuleb otsustada, kas pärandist loobuda, nõuda inventuuri, esitada sundosa nõue või vaidlustada testament, tasub olukord läbi rääkida juristiga. Erovik Õigusbüroo aitab eraisikuid ja ettevõtteid vaidlustes ning on esindanud kliente enam kui 250 vaidlusasjas, sealhulgas üle 150 kohtuasjas. Vaadake ka lehte perekonna- ja pärimisõigus.

Jurist aitab hinnata tähtaegu ja tõendeid ning koostada nõudekirja (120–200 eurot) või hagiavalduse (alates 300 eurost). Tunnitasu on 60–80 eurot ja hind lepitakse kokku enne töö algust. Vaadake hinnakirja, broneerige juristi konsultatsioon või võtke meiega ühendust.