Pärimismenetlus ja pärimistunnistus: kuidas pärand notari juures vormistada

Pärimistunnistus on notari tõestatud dokument, millega pärija tõendab oma pärimisõigust ja pärandiosa suurust. Pärimistunnistuse saamiseks tuleb notari juures läbida pärimismenetlus. Üldjuhul ei saa pärija ilma pärimistunnistuseta end kinnistusraamatusse korteri omanikuks kanda ning ka pangad nõuavad pärandaja kontoga seotud toiminguteks pärimistunnistust. Selles artiklis selgitame, kuidas pärimismenetlus käib, mida notarile kaasa võtta, kui kaua menetlus kestab ja mis see maksab.

Üldise ülevaate pärimisest leiate meie pärimise teemalehelt.

Mis on pärimismenetlus ja millal see algab

Pärand avaneb pärandaja surmaga ja läheb pärijale üle pärandi avanemisel (pärimisseaduse ehk PärS § 3 ja 4). Seda tuleb aga teistele tõendada. Selleks ongi pärimistunnistus: kinnistusraamatus tõendatakse pärimisjärglust just pärimistunnistusega (kinnistusraamatuseaduse ehk KRS § 36¹ lg 3).

Pärimismenetluse viib läbi notar (notariaadiseaduse § 29 lg 3 p 2). Kui pärijate vahel vaidlust ei ole, ei ole vaja kohtusse pöörduda. Pärimismenetluse algatamiseks ei ole seadus tähtaega määranud. Pärandist loobumiseks on aga aega kolm kuud alates sellest, kui saite teada või pidite teada saama pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest (PärS § 119 lg 1). Kui Te selle aja jooksul ei loobu, loetakse, et olete pärandi vastu võtnud (PärS § 118 lg 1). Koos varaga lähevad pärijale üle ka pärandaja kohustused, sealhulgas võlad (PärS § 130). Loobumise kohta lugege lähemalt artiklist pärandist loobumine.

Kuidas pärimismenetlust alustada ja millise notari poole pöörduda

Pärimismenetluse algatamiseks esitatakse notarile notariaalselt tõestatud avaldus. Avalduse võivad esitada pärija, pärandaja võlausaldaja, annakusaaja või muu pärandvara suhtes õigusi omav isik (PärS § 166 lg 1).

• Notari võite valida ise. Notari ametitoimingut võib taotleda ükskõik milliselt notarilt (notariaadiseaduse § 36 lg 1). Ei ole tähtis, kus pärandaja elas või kes tema testamendi tõestas.
• Menetlus on üks. Enne avalduse vastuvõtmist kontrollib notar pärimisregistrist, kas menetlus on juba algatatud. Menetluse viib läbi pärimisregistrisse kantud notar ja hilisema avalduse vastu võtnud notar edastab avalduse talle (PärS § 166 lg 4 ja 5). Kui kaaspärija on menetluse juba algatanud, ei pea Te uut avaldust esitama.
• Eesti notari pädevus. Eesti notar viib menetluse läbi, kui pärandaja viimane elukoht oli Eestis (PärS § 165 lg 2). Välisriigiga seotud juhtumeid käsitleme allpool.

Notarite Koja selgituste järgi saab avalduse teha notaribüroos, kaugtõestamise teel või, kui avaldajaid on mitu, osaliselt videosilla kaudu.

Vajalikud dokumendid ja andmed

Avalduse koostab notar, kes küsib Teilt vajalikud andmed. Avalduses märgitakse, millal pärija pärimisõigusest teada sai ja kas ta on pärandi vastu võtnud. Lisaks esitab menetluse algataja talle teada olevad andmed (PärS § 166 lg 2 ja 3):

• pärandi avanemise kohta;
• teiste pärijate ja võimalike sundosa saajate kohta;
• testamentide ja pärimislepingute kohta;
• pärandaja kohustuste kohta.

Kaasa võtke isikut tõendav dokument ja pärandaja koduse testamendi originaal, kui see on Teie käes. Seadusjärgse pärimise korral kontrollib notar sugulust tõendavaid dokumente, näiteks sünni- ja abielutunnistust. Välisriigis välja antud dokumendid, mille andmeid Eesti registrites ei ole, tuleb notarile esitada. Suure osa andmetest kogub notar ise, tehes päringuid registritesse ja pankadesse (PärS § 167 lg 2 ja 3).

Pärimismenetluse käik ja kestus

1. Algatamine. Notar võtab avalduse vastu ja teeb viivitamata kande pärimisregistrisse (PärS § 166 lg 4¹).
2. Teavitamine. Hiljemalt kaks tööpäeva pärast menetluse algatamist avaldab notar teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks teavitab ta talle teada olevaid pärijaid ja testamendi korral ka neid, kes oleksid pärinud seaduse järgi (PärS § 168).
3. Päringud. Notar selgitab välja testamendid, pärimislepingud ning pärandaja õigused ja kohustused. Pangad peavad andmed esitama kümne tööpäeva jooksul. Kui pärandaja oli abielus või registreeritud kooselus ja varasuhe oli varaühisus, tehakse päringud ka abikaasa või elukaaslase kohta (PärS § 167).
4. Üleskutse. Kui pärija või tema elukoht ei ole teada, avaldab notar üleskutse pärija väljaselgitamiseks (PärS § 169).
5. Pärimistunnistus. Notar tõestab pärimistunnistuse, kui pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud, kuid mitte enne, kui teate avaldamisest on möödunud üks kuu (PärS § 171 lg 1).

Seega kestab pärimismenetlus vähemalt kuu. Notarite Koja andmetel kulub tavaliselt 1–3 kuud, kui takistusi ei teki. Menetluse ajal on Teil õigus saada notarilt teavet, kes on pärandi vastu võtnud ja kes sellest loobunud, ning tutvuda päringute tulemustega (PärS § 170).

Pärimistunnistus: mis see on ja milleks seda vaja on

Pärimistunnistusele märgitakse pärijad ja mitme pärija korral iga pärija pärandiosa suurus (PärS § 171 lg 2). Vajaduse korral märgitakse ka eel- ja järelpärija, testamenditäitja ning pärandaja abikaasa või registreeritud elukaaslase andmed koos varasuhte andmetega (PärS § 171 lg 3–5).

Pärimistunnistus ei ole pärandvara nimekiri. Pärandiosa on mõtteline osa kogu pärandist: kuni jagamiseni kuulub pärandvara kaaspärijatele ühiselt (PärS § 147) ja pärandiosa ei tähenda, et iga pärija omaks igat eset samas proportsioonis. Kui pärandaja oli abielus ja abikaasade varasuhe oli varaühisus, kuulub pärandi hulka ainult surnud abikaasa osa ühisvaras (perekonnaseaduse § 39).

Pärimistunnistusega saate:

• taotleda enda kandmist kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuks (KRS § 65¹). Kinnistamisavaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud (KRS § 34 lg 2¹). Kui pärijaid on mitu, piisab ühe pärija avaldusest (KRS § 65¹ lg 3);
• pöörduda panka ja muudesse asutustesse pärandaja varaga seotud toimingute tegemiseks;
• alustada kaaspärijatega pärandvara jagamist. Kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel, vaidluse korral jagab selle kohus (PärS § 152 lg 4).

Kui kinnisvara jääb mitmele pärijale ühiselt, võib hiljem tekkida küsimus kaasomandi kasutamise või lõpetamise kohta. Sellest räägime lähemalt lehel kaasomand. Abikaasade ühisvaraga seotud küsimusi selgitame artiklis abikaasade ühisvara jagamine.

Pärimismenetluse kulud

Notari tasud on kindlaks määratud notari tasu seaduses (NotTS § 31). 29.10.2026 seisuga on peamised tasud järgmised:

• pärimismenetluse algatamise avalduse tõestamine – 63,90 eurot;
• pärijate väljaselgitamine ja pärimistunnistuse väljastamine – 102,25 eurot;
• pärimisseaduses sätestatud üleskutsemenetlus, näiteks pärija väljaselgitamiseks – 25,55 eurot;
• eraldi pärandi vastuvõtmise avalduse tõestamine – 65,15 eurot. Kui vastuvõtmine sisaldub algatamise avalduses, võetakse tasu ainult algatamise eest (NotTS § 31¹);
• pärandist loobumise avalduse tõestamine – 6,35 eurot.

Tasudele lisandub käibemaks (NotTS § 40 lg 3). Pärimismenetluse toimingute eest maksab tasu pärija ja kaaspärijad vastutavad selle eest solidaarselt. Eraldi pärandi vastuvõtmise või sellest loobumise avalduse eest maksab aga avalduse esitaja (NotTS § 38 lg 3). Notariga võib kokku leppida tasu maksmise osade kaupa kuni kuue kuu jooksul ilma intressita (NotTS § 40¹). Kui Teie majanduslik olukord ei võimalda tasu maksta, võite 10 päeva jooksul arve saamisest taotleda elukohajärgselt maa- või linnakohtult tasu maksmisest vabastamist (NotTS § 40²).

Kinnistusraamatusse uue omaniku kande tegemise eest tasutakse riigilõivu, mille suurus sõltub tehinguväärtusest. Kui omandaja on kinnistusraamatusse kantud omaniku alaneja või üleneja sugulane, abikaasa või registreeritud elukaaslane, on riigilõiv 50 protsenti täismäärast. Õe, venna ja nende alanejate sugulaste puhul on see 75 protsenti (riigilõivuseaduse § 74 ja 76).

Kui pärimistunnistus on vale: muutmine ja vaidlustamine

Juhtub, et pärast pärimistunnistuse tõestamist ilmneb uus testament, seni tundmatu pärija või muu viga. Sel juhul tunnistab notar ebaõige tunnistuse kehtetuks huvitatud isiku notariaalselt tõestatud avalduse alusel või omal algatusel ja viib läbi uue pärimismenetluse (PärS § 175 lg 1 ja 2). Kui vale tunnistuse alusel on juba tehtud kanne kinnistusraamatusse, esitab notar avalduse vastuväite kandmiseks.

• Tähtaeg. Kehtetuks tunnistamist tuleb nõuda kolme aasta jooksul alates sellest, kui saite aluse teada või pidite teada saama, kuid mitte hiljem kui 30 aastat pärast pärandi avanemist (PärS § 175 lg 3). Huvitatud isiku taotlusel võib notar või kohus tähtaja ennistada (PärS § 175 lg 5).
• Kohus. Kui notar keeldub tunnistust kehtetuks tunnistamast, võite esitada kohtusse hagi isiku vastu, kes on tunnistuse järgi õigustatud (PärS § 175 lg 4).
• Enne tunnistuse tõestamist. Notar võib koostada tunnistuse kavandi ja määrata tõestamiseks hilisema kuupäeva. Kui selleks ajaks laekub kohtumäärus, mis tõestamise keelab, tunnistust ei tõestata (PärS § 174).

Isik, kes valdab pärandvara pärijana, kuid ei ole tegelikult pärima õigustatud, peab vara õigele pärijale välja andma (PärS § 146). Testamendi kehtivuse ja pärimisõiguse vaidlusi lahendab kohus. Lisateavet leiate lehelt kohtuvaidlused ja testamendi kohta artiklist testament.

Välisriigiga seotud pärimine ja Euroopa pärimistunnistus

Kui pärandaja suri 17. augustil 2015 või hiljem, kohaldatakse piiriülestes pärimisasjades Euroopa Liidu pärimismäärust nr 650/2012 (määruse artikkel 83). Määruse järgi on pärimisasja tervikuna lahendamiseks pädev see liikmesriik, kus oli surnu alaline elukoht tema surma hetkel (artikkel 4). Üldjuhul kohaldatakse ka selle riigi õigust (artikkel 21), kuid isik võib testamendis või pärimislepingus valida pärimisele oma kodakondsusjärgse riigi õiguse (artikkel 22). Taani ja Iirimaa ei osalenud määruse vastuvõtmises, mistõttu nendega seotud asjades tuleb määruse kohaldamist eraldi kontrollida.

Eesti notar viib pärimismenetluse läbi, kui määruse kohaselt tuleb menetlus läbi viia Eestis (PärS § 165 lg 3¹). Kui määrus ei kohaldu ja pärandaja viimane elukoht oli välisriigis, menetleb Eesti notar ainult Eestis asuvat vara ja üksnes seaduses sätestatud juhtudel, näiteks kui välisriigis ei ole võimalik menetlust läbi viia (PärS § 165 lg 3).

Euroopa pärimistunnistus on mõeldud kasutamiseks teises liikmesriigis, näiteks Soomes asuva korteri või pangakonto pärimiseks. Selle kasutamine ei ole kohustuslik ega asenda siseriiklikku pärimistunnistust (artikkel 62). Tunnistusel on õiguslik toime kõikides liikmesriikides ilma erimenetluseta (artikkel 69). Eestis tõestab Euroopa pärimistunnistuse notar (PärS § 171 lg 1¹). Avalduse tõestamise tasu on 42 eurot ja tunnistuse tõestamise tasu 51 eurot (NotTS § 31 p 32¹ ja 33¹). Tunnistuse tõestatud koopia kehtib üldjuhul kuus kuud (artikkel 70 lg 3).

Välisriigis koostatud pärimistunnistust tunnustatakse Eestis pärimismääruse kohaselt. Kui määrus ei kohaldu, lahendab tunnustamise Harju Maakohus (PärS § 165 lg 4).

Korduma kippuvad küsimused

Kas pärimismenetlus on kohustuslik?

Menetluse algatamiseks seadus tähtaega ei sea. Pärimistunnistuseta ei saa aga pärandvara enda nimele vormistada. Notarite Koja selgituse kohaselt tuleb notari poole pöörduda ka siis, kui olete ainupärija või kui testament on tehtud Teie kasuks.

Kui kaua pärimismenetlus kestab?

Pärimistunnistuse saab tõestada kõige varem üks kuu pärast menetluse teate avaldamist Ametlikes Teadaannetes. Tavaliselt kestab menetlus 1–3 kuud. Kui pärijaid tuleb otsida või tekib vaidlus, võib see võtta kauem.

Kui palju maksab pärimistunnistus?

Pärijate väljaselgitamise ja pärimistunnistuse väljastamise notaritasu on 102,25 eurot ning menetluse algatamise avalduse tõestamise tasu 63,90 eurot, millele lisandub käibemaks. Vajaduse korral lisanduvad muude toimingute tasud ja kinnistusraamatu riigilõiv.

Kust saab teada, kas pärimismenetlus on juba algatatud?

Pärast pärandaja surma tõendamist võib pärimisregistri andmetega tutvuda igaüks. Selleks piisab pärandaja nimest ja isikukoodist. Andmetega saab tutvuda notaribüroos või veebilehe kaudu (PärS § 179).

Kuidas jurist saab pärimisasjas aidata

Pärimismenetluse viib läbi notar. Erovik Õigusbüroo jurist aitab siis, kui pärimine ei lähe sujuvalt, näiteks:

• kui on vaja otsustada pärandi vastuvõtmise või sellest loobumise üle ja hinnata võlgadega seotud riske;
• kui kahtlete testamendi kehtivuses või pärimistunnistuse õigsuses;
• kui kaaspärijad ei jõua pärandvara jagamises kokkuleppele;
• kui keegi valdab pärandvara, millele tal õigust ei ole.

Oleme esindanud kliente enam kui 250 vaidlusasjas, sealhulgas üle 150 kohtuasjas. Tunnitasu on 60–80 eurot ja hind lepitakse kokku enne töö alustamist. Vaadake hinnakirja ja võtke meiega ühendust.

Artikkel on koostatud 29.10.2026 kehtiva õiguse järgi.