Pärandist loobumine: millal see on mõistlik, kuidas avaldust teha ja mis see maksab

Pärandist loobumine tähendab, et pärija jätab pärandi vastu võtmata: ta ei saa pärandaja vara, kuid ei vastuta ka tema võlgade eest. Selleks tuleb kolme kuu jooksul esitada notarile avaldus, mille notar tõestab. Kui pärija seda tähtaja jooksul ei tee, loetakse ta pärandi vastu võtnuks koos kõigi kohustustega.

Üldise ülevaate pärimisest leiate meie juhendist pärimise kohta.

Millal on pärandist loobumine mõistlik

Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle pärandaja õigused ja kohustused (pärimisseaduse ehk PärS § 130 lg 1). Kui pärandvarast võlgade katteks ei piisa, peab pärija need üldjuhul tasuma oma vara arvel. Seadus teeb erandi eelkõige inventuuri ja pärandvara pankroti korral (PärS § 130 lg 3).

Loobumist tasub kaaluda eelkõige siis, kui:

• pärandaja võlad, näiteks laenud, liisingud või kohtutäituri menetluses olevad nõuded, on ilmselt suuremad kui tema vara väärtus;
• pärandvara on väheväärtuslik, kuid sellega kaasneksid kulud või kohustused;
• Te ei soovi pärandit ja teate, et Teie osa läheb seaduse järgi edasi järgmistele pärijatele, sageli Teie enda lastele.

Enne otsustamist on Teil õigus saada kohtult, notarilt ja teistelt valdajatelt andmeid pärandvara ning testamendi ja pärimislepingu kohta (PärS § 121). Kui vara ja võlgade vahekord jääb ebaselgeks, võib parem lahendus olla pärand vastu võtta ja nõuda inventuuri – pärast inventuuri tegemist piirdub vastutus pärandvara väärtusega (PärS § 143 lg 1).

Pärandi vastuvõtmine ja pärandist loobumine – mis vahe on

Pärandaja surmaga pärand avaneb ja läheb üle pärijale, kuid pärija võib sellest seaduses sätestatud korras loobuda (PärS § 3 lg 1 ja § 4). Pärandi võib vastu võtta kahel viisil:

• vaikimisi – kui pärija kolmekuulise tähtaja jooksul pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks (PärS § 118 lg 1);
• avaldusega – pärija võib enne tähtaja lõppu teha pärimisasja lahendavale notarile pärandi vastuvõtmise avalduse, mille notar tõestab (PärS § 118 lg 2).

Loobumiseks tuleb seevastu ise tegutseda: tähtaja jooksul tuleb esitada notarile avaldus, mille notar tõestab (PärS § 118 lg 3). Mõlemad otsused on pöördumatud: pärast vastuvõtmist ei saa üldjuhul enam loobuda ja pärast loobumist ei saa pärandit enam vastu võtta (PärS § 116 lg 2).

Pärandist ei saa loobuda osaliselt ega tingimusega – selline avaldus on tühine (PärS § 122 lg 2). Näiteks ei saa jätta endale korterit ja loobuda üksnes pärandaja laenudest.

Pärimisest loobumine pärandaja eluajal

Pärandist loobumisest tuleb eristada pärimisest loobumist. Seadusjärgne pärija võib sõlmida pärandajaga notariaalselt tõestatud pärimislepingu, millega ta loobub oma seadusjärgsest pärimisõigusest ja ühtlasi sundosast (PärS § 98 lg 1 ja § 100). Kui nii loobub pärandaja alaneja või külgjoone sugulane, ei päri erinevalt pärandist loobumisest tema asemel ka tema alanejad sugulased, kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti (PärS § 99). Vara jaotust saab pärandaja korraldada ka testamendiga.

Pärandist loobumise tähtaeg ja millal see algab

Pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud. See ei hakka tingimata kulgema surmapäevast, vaid hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest (PärS § 119 lg 1).

Näide: kui saite isa surmast ja sellest, et olete tema pärija, teada 10. märtsil, lõpeb tähtaeg üldjuhul 10. juunil (tsiviilseadustiku üldosa seaduse ehk TsÜS § 135 lg 1 ja § 136 lg 3). Kui tähtpäev langeb riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäevaks sellele järgnev esimene tööpäev (TsÜS § 136 lg 8). Broneerige notari juurde aeg varakult.

Erijuhud:

• Teie asemele astuv pärija saab otsustamiseks sama pika tähtaja, mida arvestatakse päevast, mil ta Teie loobumisest teada sai (PärS § 124 lg 2).
• Kui pärija suri enne otsustamist, võivad tema pärijad pärandist loobuda sama tähtaja jooksul, mis neil on tema enda pärandist loobumiseks (PärS § 120).
• Kui tähtaeg jäi mööda mõjuval põhjusel, võib notar pärija taotlusel tähtaega pikendada või määrata uue, kui teised pärima õigustatud isikud ei vaidle vastu. Vaidluse korral lahendab asja kohus (PärS § 119 lg 2).

Kuidas pärandist loobumise avaldust esitada

Pärandist loobumise avaldus peab olema notariaalselt tõestatud (PärS § 118 lg 3). E-kiri ega ise koostatud ja allkirjastatud avaldus seda ei asenda.

1. Valige notar. Loobumise avalduse võib tõestada iga notar. Pärast tõestamist edastab notar avalduse pärimismenetlust läbiviivale notarile (PärS § 165 lg 5).
2. Broneerige aeg. Notarite Koja pärimisveebi järgi saab avalduse teha notaribüroos kohapeal või kaugtõestamise teel.
3. Võtke kaasa isikut tõendav dokument. Avalduse koostab notar. Kasulik on teada ka pärandaja nime, isikukoodi ja surmaaega.

Kui olete pärandvara hulka kuuluvaid asju juba enda kätte võtnud, tuleb need pärast loobumist välja anda pärijale, testamenditäitjale või pärandi hooldajale (PärS § 146 lg 1). Seepärast ei ole mõistlik enne otsustamist pärandvara müüa ega ära anda. Pärimismenetluse käigu kohta lugege artiklist pärimismenetlus ja pärimistunnistus.

Pärandist loobumise tasu

Notari tasu pärandist loobumise avalduse tõestamise eest on 6,35 eurot (notari tasu seadus ehk NotTS § 31 p 31). Notarite Koja andmetel lisandub notari tasule alati käibemaks. 29.10.2026 kehtiva 24-protsendilise käibemaksumääraga (käibemaksuseaduse § 15 lg 1) teeb see kokku umbes 7,87 eurot.

Kaugtõestamise korral lisandub notari tasule 20 eurot (NotTS § 2 lg 2¹). Kui toiming tehakse väljaspool notaribürood või notari tööaega (üldjuhul tööpäeviti kella 9–18), tuleb lisaks tasuda 3,80 eurot iga kulutatud tunni eest (NotTS § 36 lg 2). Juristi abi hinnad leiate meie hinnakirjast.

Kellele läheb pärand pärast loobumist

Loobunu asemel pärib see, kes oleks pärinud siis, kui loobunu oleks surnud enne pärandi avanemist (PärS § 124 lg 1). Loobumisega ei saa seega pärandit suunata kindlale inimesele.

• Seadusjärgsel pärimisel astuvad pärandaja lapse asemele tema alanejad sugulased, eelkõige pärandaja lapselapsed (PärS § 13 lg 3). Kui pärandajal alanejaid sugulasi ei ole või kõik nad loobuvad, pärivad pärandaja vanemad ning surnud vanema asemel tema alanejad sugulased, näiteks pärandaja õed-vennad (PärS § 14). Abikaasa või registreeritud elukaaslane pärib koos sugulastega seaduses ette nähtud osa (PärS § 16).
• Kui seadusjärgseid pärijaid ei jää, pärib pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus (PärS § 18), kes seadusjärgsel pärimisel pärandist loobuda ei saa (PärS § 125 lg 1).
• Testamendi järgi pärimisel võib loobunu osa minna asepärijale (PärS § 42) või teatud juhtudel juurdekasvuõiguse alusel teistele testamendijärgsetele pärijatele (PärS § 127).

Kui loobute võlgade tõttu, jõuab sama küsimus seega sageli Teie lasteni. Loobumine ei kaitse ka Teie enda võlausaldajate eest: nad võivad nõuda, et loobunu võlad, mida tema varast tasuda ei saa, tasutakse pärandiosast, mis talle oleks kuulunud (PärS § 126).

Alaealise lapse nimel pärandist loobumine

Last esindavad tema hooldusõiguslikud vanemad. Ühise hooldusõiguse korral on vanematel ühine esindusõigus (perekonnaseaduse ehk PKS § 120 lg 1). Vaadake lähemalt: ühine hooldusõigus või ainuhooldus.

Lapse nimel pärandist loobumiseks vajab vanem üldjuhul kohtu eelnevat nõusolekut (PKS § 131 lg 1 ja § 188 lg 1 p 2). Ilma selleta tehtud loobumine on tühine (PKS § 131 lg 4 ja § 190).

Erand: kohtu nõusolekut ei ole vaja, kui lapse õigus pärandile tekkis seetõttu, et last esindav vanem ise pärandist loobus (PKS § 131 lg 2). Näiteks on vanaisa pärandis suured võlad, isa loobub pärandist ja seejärel loobuvad last esindavad vanemad notari juures ka lapse nimel.

Muudel juhtudel, näiteks kui laps pärib otse oma surnud vanema järel, tuleb kohtult nõusolekut taotleda. Asi lahendatakse hagita menetluses (tsiviilkohtumenetluse seadustiku ehk TsMS § 550 lg 1 p 6), üldjuhul lapse elukoha järgses kohtus (TsMS § 116 lg 1 ja § 110 lg 3). Nõusoleku määrus kuulub täitmisele alles pärast jõustumist (TsMS § 478 lg 4), seega esitage avaldus kohe. Kui loobumise tähtaeg möödub kohtumenetluse ajal, arutage notariga tähtaja pikendamist (PärS § 119 lg 2).

Kui laps pärandist ei loobu, on pärandi inventuur kohustuslik, sest alaealine on piiratud teovõimega (PärS § 136 lg 1, TsÜS § 8 lg 2). Kui seaduslik esindaja inventuuri ei taotle, vastutab ta isiklikult pärandaja nende võlgade eest, mille rahuldamiseks pärandist ei jätkunud (PärS § 136 lg 2). Kui laps elab välisriigis, on Notarite Koja andmetel loobumiseks reeglina vaja sealse eestkosteasutuse luba.

Kas pärandist loobumist saab tagasi võtta või vaidlustada

Pärandist loobumist tagasi võtta ei saa (PärS § 116 lg 2). Kohus võib loobumise kehtetuks tunnistada TsÜS-is nimetatud alustel (PärS § 123 lg 1):

• pettus (TsÜS § 94);
• ähvardus või vägivald (TsÜS § 96);
• eksimus (TsÜS § 92), kuid ainult siis, kui pärija eksis selles, kas ta pärib seaduse, testamendi või pärimislepingu järgi (PärS § 123 lg 2).

Seega ei ole eksimusena aluseks see, et pärandvara osutus hiljem väärtuslikumaks või võlgu oli vähem, kui arvasite. Kui kohus loobumise kehtetuks tunnistab, loetakse, et pärija sai oma pärimisõigusest teada kohtuotsuse jõustumise päeval (PärS § 123 lg 3). Kui kaalute vaidlust, pöörduge juristi poole viivitamata – vaadake ka meie kohtuvaidluste teenust.

Kui pärandaja võlad selguvad alles hiljem

Kui loobumise tähtaeg on möödunud, loetakse Teid pärandi vastu võtnuks (PärS § 118 lg 1). Tähtaja alguse seob seadus surmast ja pärimisõigusest teadasaamisega, mitte võlgadest teadasaamisega, ning tähtaega saab pikendada üksnes mõjuval põhjusel (PärS § 119 lg 2). Vastutust saab siiski piirata:

• Inventuur. Notariaalselt tõestatud inventuuri nõude võib notarile esitada ka kolme kuu jooksul pärast seda, kui saite teada või oleksite pidanud teada saama asjaoludest, mille järgi pärandvarast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (PärS § 137 lg 2). Pärast inventuuri piirdub vastutus pärandvara väärtusega (PärS § 143 lg 1).
• Pärandvara pankrot. Kui pärandvarast ei piisa matuse- ja muude esmajärjekorra kulude ning võlausaldajate nõuete katteks ja Te ei ole nõus neid oma varast tasuma, tuleb samuti kolme kuu jooksul esitada kohtule pärandvara pankrotiavaldus (PärS § 137 lg 2¹). Seejärel piirdub vastutus pärandvaraga (PärS § 143 lg 4).

Korduma kippuvad küsimused

Kas pärandist loobunu vastutab pärandaja võlgade eest?

Ei. Pärandaja kohustused lähevad üle alles pärandi vastuvõtmisega (PärS § 130 lg 1), seega õigel ajal ja nõuetekohaselt loobunud isik pärandaja võlgade eest ei vastuta. Loobumine ei vabasta aga Teie enda kohustustest: kui olete näiteks pärandaja laenu käendaja (võlaõigusseaduse § 142 lg 1) või kaaslaenaja, tuleb Teie vastutust hinnata selle lepingu alusel.

Kas pärandist saab loobuda mõne pereliikme kasuks?

Ei saa. Loobunu osa läheb seaduse järgi sellele, kes oleks pärinud siis, kui loobunu oleks surnud enne pärandi avanemist (PärS § 124 lg 1), ja tingimuslik loobumise avaldus on tühine (PärS § 122 lg 2). Teise isiku kasuks saab pärimisest loobuda pärandaja eluajal sõlmitava pärimislepinguga (PärS § 98 lg 3). Pärast pärandaja surma on võimalik pärand vastu võtta ja leppida kaaspärijatega kokku pärandvara jagamises (PärS § 152 lg 4), kuid siis lähevad Teile üle ka pärandaja kohustused.

Kas loobumise avaldust saab teha välismaalt?

Notarite Koja andmetel saab avalduse teha ka kaugtõestamise teel. Selleks on vaja toimivat ID-kaarti või muud digitaalset isikutuvastusvahendit ning kaamera ja mikrofoniga arvutit. Ka välismaal elava pärija tähtaeg on kolm kuud (PärS § 119 lg 1).

Kuidas Erovik Õigusbüroo saab aidata

Pärandist loobumine on lõplik otsus. Erovik Õigusbüroo jurist aitab hinnata, kas Teie olukorras on mõistlikum pärandist loobuda, nõuda inventuuri või esitada pärandvara pankrotiavaldus, koostab kohtule avalduse nõusoleku saamiseks lapse nimel loobumiseks ja esindab Teid pärimisvaidluses. Oleme esindanud kliente enam kui 250 vaidlusasjas, sh üle 150 kohtuasjas. Töö hind lepitakse kokku enne töö alustamist.

Lühikese küsimuse korral sobib juristi konsultatsioon. Vaadake ka meie perekonna- ja pärimisõiguse teenuseid ja hinnakirja ning võtke ühendust kontaktilehe kaudu, e-postil info@erovik.ee või telefonil +372 506 4330.

Artikkel on koostatud 29.10.2026 kehtiva õiguse järgi.