Käendusleping võib olla heade kommetega vastuolus: mida käendaja peab teadma

Laenu andmisel küsib laenuandja tavaliselt tagatist. Üks levinumaid isiklikke tagatisi on käendus: käenduslepinguga võtab käendaja kohustuse vastutada teise inimese või ettevõtte võla eest. Käenduse andmine tundub sageli lihtne, sest vaja on vaid allkirja. Tagajärjed võivad aga olla rasked ning kord antud käendusest on hiljem keeruline vabaneda. Seepärast tasub riskid enne allkirjastamist läbi mõelda. Kui olete käenduse juba andnud, kontrollige, kas leping üldse kehtib ja millises ulatuses Te vastutate.

Mis on käendusleping?

Käenduslepinguga kohustub käendaja võlausaldaja ees vastutama kolmanda isiku ehk põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (võlaõigusseaduse ehk VÕS § 142 lg 1). Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes siis, kui see on piisavalt määratletav (VÕS § 142 lg 2). Käendust võib piirata tähtaja või rahasummaga (VÕS § 142 lg 3).

Käendaja vastutus on lai:

• kui põhivõlgnik oma kohustust rikub, vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, st võlausaldaja võib nõuda raha otse käendajalt. Teisiti on siis, kui käenduslepingus on kokku lepitud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgnikult kätte (VÕS § 145 lg 1);
• käendaja vastutab ka kohustuse rikkumise tagajärgede eest, eelkõige viivise, leppetrahvi ja kahjuhüvitise eest (VÕS § 145 lg 2);
• tehing, mille põhivõlgnik teeb pärast käenduslepingu sõlmimist, käendaja kohustust ei laienda (VÕS § 145 lg 4).

Kokkulepe, millega kaldutakse käendaja kahjuks kõrvale seaduse käendust käsitlevatest sätetest, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 142 lg 6).

Füüsilisest isikust käendaja: tarbijakäendusleping

Kui käendaja on füüsiline isik, on tegemist tarbijakäenduslepinguga (VÕS § 143 lg 1). Sellisele lepingule kehtivad lisanõuded:

• lepingus peab olema kokku lepitud käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma, vastasel juhul on leping tühine (VÕS § 143 lg 2);
• käendaja avaldus, millega ta võtab endale käendusest tulenevad kohustused, peab olema kirjalik (VÕS § 144 lg 2). Kui käendaja täidab põhivõlgniku kohustuse, kehtib leping siiski ka vorminõude rikkumise korral (VÕS § 144 lg 3).

Riigikohus on selgitanud, et kui tarbijakäenduslepingus jäeti maksimumsumma kokku leppimata, ei muuda hilisem kinnitamine sellist lepingut kehtivaks, sest puudus oli lepingu sisus. Kui hilisema kokkuleppega muudetakse varasema lepingu tingimusi, võib tegemist olla uue tehinguga tühise tehingu asemel, kuid seda tuleb hinnata eraldi (Riigikohtu 17.03.2021 otsus asjas nr 2-19-6362, p 14).

Käendus võib tekkida ka ühe allkirjaga

Sageli ei sõlmita eraldi käenduslepingut, vaid käendaja kirjutab alla laenulepingule või muule põhidokumendile. Ka siis on oluline, et käendaja saaks aru, millele ta alla kirjutab. Riigikohtu praktika järgi võib olukorras, kus võlausaldaja ja põhivõlgnik lepivad dokumendis kokku võlasummas ja tasumise tähtpäevas ning samale dokumendile kirjutab alla käendaja, kes saab aru käenduskohustuse olemusest ja soovib selle tagajärgi, pidada dokumendis märgitud võlasummat üldjuhul käendaja vastutuse maksimumsummaks. See eeldab aga, et käendaja mõistis allkirjastades, et tagab võla just selles summas, ja soovis seda (otsus nr 2-19-6362, p 15.3).

Samas otsuses märkis Riigikohus, et käenduskohustuse olemasolu saab tunnistada ka deklaratiivse võlatunnistusega (p 15.1). Seega tuleb igal juhul välja selgitada poolte tegelik tahe: mida käendaja allkirja andes tegelikult lubas.

Millal on käendusleping heade kommetega vastuolus?

Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine (tsiviilseadustiku üldosa seaduse ehk TsÜS § 86 lg 1) ning tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1). Seaduse järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas siis, kui üks pool teab või peab tehingu tegemise ajal teadma, et teine pool teeb tehingu erakorralise vajaduse, sõltuvussuhte, kogenematuse või muu sellise asjaolu tõttu, ning tehing on teisele poolele äärmiselt ebasoodne või vastastikused kohustused on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas (TsÜS § 86 lg 2).

Käenduse kohta on Riigikohtu tsiviilkolleegium olulised seisukohad kujundanud 31.01.2018 otsuses asjas nr 2-14-21710. Otsus puudutas enne 1. maid 2009 sõlmitud lepingut, mistõttu kohaldati TsÜS § 86 tollast redaktsiooni. Kolleegium märkis, et:

• lepingu kooskõla heade kommetega hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga (p 46);
• tehing on heade kommetega vastuolus, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal (p 47);
• käendusele kui tagamistehingule on olemuslikult omane suurte riskide eest vastutamine ning käendaja suhtes ei kehti vastutustundliku laenamise põhimõte, sest käendaja ei ole laenuvõtja (p 48).

Varem oli Riigikohus leidnud, et käendusleping ei ole heade kommetega vastuolus ainuüksi seetõttu, et käendajal oli lepingu sõlmimise ajal vähem vara kui käenduse piirsumma. 2018. aasta otsuses leidis kolleegium, et seda seisukohta tuleb täpsustada (p 47).

Asjaolude kogum, mis võib muuta käenduse tühiseks

Riigikohtu hinnangul võib käendusleping olla heade kommetega vastuolus muu hulgas siis, kui esinevad koos järgmised asjaolud (otsus nr 2-14-21710, p 49):

• käendaja on põhivõlgnikuga lähedastes isiklikes suhetes, eelkõige perekonnaliige, ning sõlmis lepingu sõltuvussuhte või muu isikliku põhjuse tõttu;
• käendaja ei saa tagatavast kohustusest isiklikku kasu;
• käendaja vastutuse maksimumsumma on tema sissetulekutega võrreldes (arvestades ka nende tulevikuperspektiivi) äärmiselt ebaproportsionaalne, mistõttu võis juba lepingu sõlmimisel eeldada, et käendusriski realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustust olulises osas täita;
• need asjaolud olid võlausaldajale lepingu sõlmimisel äratuntavad.

Ka üksnes liiga suur maksimumsumma võib olla heade kommetega vastuolus

Kolleegium ei välistanud, et käendusleping võib olla heade kommetega vastuolus ka ainuüksi vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu. Näiteks siis, kui summa on nii ebaproportsionaalne, et tarbijal ei ole ka minimaalset elatustaset säilitades ja vältimatuid kulutusi kandes eeldatavasti võimalik seda tagatava laenulepingu tähtaja (või oma eeldatava eluea, kui see on lühem) jooksul tasuda ei sissetulekust ega olemasoleva või tulevikus eeldatavalt omandatava vara arvel. Samuti siis, kui summa on nii suur või ebamäärane, et tähendab tarbija jaoks sisuliselt piiramatut vastutust (p 49).

Kui käendaja on ise ettevõtte omanik ja juhatuse liige

Riigikohus leidis 04.03.2026 otsuses asjas nr 2-23-10924, et 2018. aasta otsus ei olnud asjakohane olukorras, kus käendaja oli põhivõlgnikuks oleva osaühingu juhatuse liige ja osanik. Kolleegium selgitas, et füüsilisest isikust käendajaga sõlmitud leping on küll tarbijakäendusleping, kuid sellest ei saa iseenesest järeldada, et käendaja tegutses tarbijana. Kui osaühingu ainus või põhiline osanik ja juhatuse liige annab käenduse ühingu kohustuse tagamiseks huvist ühingu majandustegevuse vastu, ei saa teda pidada tarbijaks (p 14). Tarbijakäenduslepingu vorminõue ja maksimumsumma nõue kehtivad siiski ka sellisele käendajale, sest need sõltuvad üksnes sellest, kas käendaja on füüsiline isik (VÕS § 143 ja § 144 lg 2). Seega sõltub kaitse ulatus suuresti sellest, kes käendaja on ja miks ta käenduse andis.

Milliseid vastuväiteid saab käendaja esitada?

Ka kehtiva käenduslepingu korral ei pea käendaja automaatselt maksma kogu nõutud summat. Seadus ja kohtupraktika annavad käendajale mitu kaitsevahendit:

• Käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud põhivõlgniku isikuga vahetult seotud vastuväited. Seda õigust ei kaota käendaja ka siis, kui põhivõlgnik ise vastuväitest loobus (VÕS § 149 lg 1).
• Erand on vastuväited, mille puhuks käendus pidigi võlausaldajale tagatise andma. Näiteks ei saa käendaja tugineda sellele, et põhivõlgniku kohustus lõppes või vähenes tema likvideerimis- või pankrotimenetluses (VÕS § 149 lg 2).
• Käendaja võib keelduda nõude rahuldamisest seni, kuni põhivõlgnik võib oma kohustuse aluseks oleva tehingu tühistada või lepingust taganeda. Sama õigus on käendajal siis, kui põhivõlgnik saab tasaarvestada nõude, mis tuleneb tema kohustuse aluseks olevast tehingust (VÕS § 149 lg 3).
• Riigikohus on selgitanud, et käendaja saab tugineda ka põhivõlgniku kahju hüvitamise nõudele, mis tuleneb vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest, ning põhivõlgniku tehtud tasaarvestusele. Ise ei saa käendaja põhivõlgniku nõuet tasaarvestuseks kasutada (otsus nr 2-14-21710, p 52).
• Käendajal võib olla ka iseseisev kahju hüvitamise nõue, kui võlausaldaja jättis ta lepingu sõlmimisel teavitamata käendatava kohustusega seotud olulistest asjaoludest (VÕS § 14 lg 2; otsus nr 2-14-21710, p 53).
• Käendaja nõudel peab võlausaldaja andma talle teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta. Põhivõlgniku pankroti korral peab võlausaldaja esitama nõude pankrotimenetluses ja teatama pankrotist viivitamata käendajale. Kui võlausaldaja neid kohustusi ei täida, väheneb tema nõue käendaja vastu käendajale tekkinud kahju ulatuses (VÕS § 146).

Kas käenduslepingut saab üles öelda?

Käendus lõpeb eelkõige siis, kui tagatud kohustus lõpeb, kui kohustuse võtab üle uus võlgnik ja käendaja ei ole nõustunud tema eest vastutama, ning tähtajalise käenduse korral tähtaja möödumisel (VÕS § 153 lg 1). Tarbijakäenduse puhul peab nõusolek uue võlgniku eest vastutamiseks olema kirjalik (VÕS § 153 lg 2). Tähtajalise käenduse lõppemisel eeldatakse, et käendaja vastutab edasi enne tähtaja möödumist tekkinud kohustuse eest (VÕS § 153 lg 3).

Füüsilisest isikust käendajal on eraldi ülesütlemisõigus. Tulevase kohustuse tagamiseks sõlmitud tähtajatu tarbijakäenduslepingu võib käendaja igal ajal üles öelda. Kui selline leping on tähtajaline, võib selle üles öelda viie aasta möödudes lepingu sõlmimisest (VÕS § 154 lg 1).

Ülesütlemine mõjub aga ainult edasi: käendus jääb kehtima nende kohustuste eest, mis tekkisid enne ülesütlemist (VÕS § 154 lg 2; vt ka VÕS § 195 lg 2). Näiteks nõustus Tallinna Ringkonnakohus 08.03.2021 otsuses asjas nr 2-19-8233 maakohtuga, et käendaja tehtud ülesütlemine ei mõjutanud käenduslepingust juba tekkinud kohustusi ega olnud alus hagi rahuldamata jätmiseks (p 12).

Muudel juhtudel tuleb ülesütlemise võimalust hinnata lepingu tingimuste ja seaduse üldsätete järgi. Kestvuslepingu võib mõjuval põhjusel erakorraliselt üles öelda (VÕS § 196 lg 1), kuid seda saab teha üksnes mõistliku aja jooksul pärast ülesütlemise aluseks olevatest asjaoludest teadasaamist (VÕS § 196 lg 3). Kas konkreetne käendusleping on kestvusleping ja kas mõjuv põhjus esineb, sõltub iga juhtumi asjaoludest.

Kui olete käendajana võla ära maksnud

Kui käendaja täidab põhivõlgniku kohustuse, läheb võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu rahuldatud ulatuses üle käendajale (VÕS § 152 lg 1). Teatage maksmisest kindlasti põhivõlgnikule (VÕS § 147 lg 1). Kui Te seda ei tee ja põhivõlgnik maksab sama võla ka ise, ei ole Teil põhivõlgniku vastu tagasinõuet juhul, kui ta ei teadnud ega pidanudki teadma, et Te olete juba maksnud. Sel juhul jääb Teile võimalus nõuda alusetult saadut tagasi võlausaldajalt (VÕS § 147 lg 2). Nõue ei lähe käendajale üle ka ulatuses, milles ta oleks võinud võlausaldaja nõuet põhivõlgniku vastuväidetega vähendada, kuid jättis need esitamata, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et ei teadnud neist vastuväidetest ega pidanudki teadma (VÕS § 152 lg 2). Lugege lähemalt: maksin teise inimese võla ära – kas saan raha tagasi nõuda?

Mida teha, kui võlausaldaja nõuab käendajalt raha?

1. Ärge jätke nõuet tähelepanuta. Küsige võlausaldajalt käendusleping, põhileping ja võla arvestus. Teil on õigus saada teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta (VÕS § 146 lg 1).
2. Kontrollige vormi ja maksimumsummat. Kui olete füüsiline isik ja lepingus puudub vastutuse rahaline maksimumsumma, on tarbijakäendusleping tühine (VÕS § 143 lg 2).
3. Võrrelge nõutud summat maksimumsumma ja põhivõla tegeliku suurusega. Kontrollige, kas põhivõlgnikul on vastuväiteid, millele saate tugineda ka Teie (VÕS § 149).
4. Pange kirja lepingu sõlmimise asjaolud: Teie suhe põhivõlgnikuga, miks käenduse andsite, kas saite sellest isiklikku kasu, milline oli Teie sissetulek ja mida võlausaldaja nendest asjaoludest teadis. Need on olulised heade kommetega vastuolu hindamisel.
5. Kui kohtutäitur on menetluse juba alustanud, tegutsege kiiresti. Lugege lähemalt: kuidas reageerida kohtutäituri nõudele, millest Te midagi ei tea.

Kui alles kaalute käenduse andmist, laske leping enne allkirjastamist üle vaadata. Vaadake ka: millal on mõistlik leping juristiga üle vaadata.

Vajate abi käendusvaidluses?

Erovik Õigusbüroo aitab eraisikuid ja ettevõtteid lepingu- ja võlavaidlustes. Oleme esindanud kliente enam kui 250 vaidlusasjas, sh üle 150 kohtuasjas. Vaatame Teie käenduslepingu ja võlausaldaja nõude üle ning selgitame, millised vastuväited on Teie olukorras asjakohased. Töö hind lepitakse kokku enne töö algust, hinnad leiate hinnakirjast.

Võtke meiega ühendust: telefon +372 506 4330, e-post info@erovik.ee.

Artikkel on uuendatud 29.10.2026 kehtiva õiguse järgi.