Viimased muudatused füüsilise isiku pankroti (maksejõuetuse) osas

Osakapitali vähendamine osaühingus
17. mai 2022
Show all

Viimased muudatused füüsilise isiku pankroti (maksejõuetuse) osas

Viimased muudatused füüsilise isiku pankroti (maksejõuetuse) osas

Alates 1. juulist jõustus Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (lühend – FiMS). Seadus sätestab maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamise füüsilise isiku suhtes ning võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise. Kuigi füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud jätkuvalt  pankrotiseaduses, siis tõi FiMS endaga kaasa mitmeid olulisi uus põhimõtteid.

Seaduse eesmärk on võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule (keda nimetatakse seaduses võlgnik) maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. Maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot või kuulutatakse välja võlgniku pankrot ja algatatakse kohustustest vabastamise menetlus või algatatakse võlgade ümberkujundamise menetlus.

Maksejõuetusavalduse esitamine; menetluse algus

Menetluse alustamiseks on vajalik esmalt esitada kohtule vastav avaldus. Võlgnik võib makseraskuste korral esitada enda suhtes maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks või pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks või võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Milliseid andmeid maksejõuetusavaldus peab sisaldama, see on sätestatud FiMS § 11. Samuti saab avalduse esitada võlausaldaja (§ 12). Võlausaldaja võib võlgniku suhtes esitada maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks või võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Nimetatud avaldusele kohaldatakse pankrotiseaduses võlausaldaja pankrotiavalduse kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus saab otsustada, kas võtab avalduse menetlusse või siis mitte ehk keeldub sellest.

Usaldusisiku nimetamine

Kui kohus võtab maksejõuetusavalduse menetlusse, otsustab kohus määrusega usaldusisiku nimetamise pankrotiseaduse §-s 15 sätestatu kohaselt, va juhul, kui FiMS-is on sätestatud teisiti. Usaldusisiku nimetamisel konkreetses menetluses, sealhulgas piiriüleste juhtumite korral, tuleb arvestada usaldusisiku kogemusi, erialaseid teadmisi ja juhtumi eripära. Usaldusisiku näol on tegemist täiesti uue õigusliku „nähtusega“ Eesti pankrotiõiguses, kes peab hakkama võlgnikku abistama. Usaldusisikuks võib nimetada isiku, kes on kantud usaldusisikute nimekirja. Isiku usaldusisikuks nimetamiseks on vajalik tema nõusolek. Usaldusisik ei tohi olla kohtu töötaja ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus kuulab enne usaldusisiku nimetamist ära ka võlgniku arvamuse usaldusisiku kandidaadi kohta. Usaldusisiku nimetamata jätmise korral maksejõuetusavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Silmas peab pidama, et usaldusisikul on tema nimetamisest kuni maksejõuetusavalduse lahendamiseni ka kõik seaduses sätestatud ajutise pankrotihalduri õigused ja kohustused. Täpsemalt on usaldusisiku küsimusi reguleeritud FiMS 5. peatükis. Usaldusisiku ülesanne on välja selgitada võlgniku varad ja kohustused ning teavitada kohut ja võlausaldajaid erapooletult ning asjatundlikult võlgniku majanduslikust olukorrast ja makseraskuste ületamise võimalustest, nõustada ja abistada võlgnikku maksejõuetusavalduse menetlemise ajal, samuti kohustustest vabastamise ja võlgade ümberkujundamise menetluses, ning teostada võlgade ümberkujundamise ja kohustustest vabastamise menetluses järelevalvet.

Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

Vara- ja võlanimekiri

Usaldusisik koostab ja esitab võlgniku nimel kohtule: 1) võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vara, nõuete ja kõigi sissetulekute nimekirja (varanimekiri) avalduse esitamise seisuga, märkides muu hulgas iga eseme eeldatava väärtuse ning eraldi võlgniku osaluse ühisomandis ja kaasomandis või õiguste ühisuses; 2) võlgniku rahaliste kohustuste nimekirja (võlanimekiri) avalduse esitamise seisuga, märkides kõikide võlausaldajate nimed, kontaktandmed, põhinõude ja kõrvalnõuete eeldatavad suurused ja tagatised, samuti millises ulatuses tagatis nõuet tagab, ning tuues eraldi välja jooksvad kulutused (näiteks eluasemekulud, ülalpidamiskohustused) ja solidaarkohustused; 3) võlgniku viimase kolme aasta tuludeklaratsioonide ja maksekonto väljavõtete ning oluliste kohustuste aluseks olevate dokumentide (näiteks laenulepingud) ärakirjad.

Usaldusisik esitab koos vara- ja võlanimekirjaga kohtule enda hinnangu võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse, makseraskuste või maksejõuetuse tekkimise põhjuste ja võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise väljavaadete kohta, samuti hinnangu, kas võlgniku suhtes tuleks välja kuulutada pankrot, algatada kohustustest vabastamise menetlus, võlgade ümberkujundamise menetlus või menetlus lõpetada.

Kohtu „mänguruum“ avalduse lahendamisel

Peale maksejõuetusavaldus esitamist vaadatakse see läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik.

Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, saab kohus teha ühe järgmistest otsustustest:

1) kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule;
2) kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule;
3) algatab võlgade ümberkujundamise menetluse vastavalt FiMS §-s 19 sätestatule;
4) jätab avalduse rahuldamata või
5) lõpetab menetluse raugemise tõttu vastavalt pankrotiseaduse §-s 29 sätestatule

Määrus maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta edastatakse võlgnikule ja maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldajale ning määruse kohta avaldatakse teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui kohus jätab maksejõuetusavalduse läbi vaatamata või rahuldamata, ei avalda ta selle kohta teadet.

Võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine

Kohus algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal.

Pärast võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist koostab ja esitab usaldusisik kohtule võlgniku nimel võlgniku heakskiidetud võlgade ümberkujundamise kava. Kohus kinnitab ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud.

Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik.

Pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus

Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui FiMS-is ei ole sätestatud teisiti. Füüsilisest isikust võlgnik, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Teatud juhtudel võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ka algatamata.

Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja.

Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Kui võlgnik vabastatakse kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

Praegusel hetkel veel ühtegi usaldusisikut Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja lehelt, link: Usaldusisikud – Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (kpkoda.ee) ei leia, kuid usaldusisikute süsteem on loomisel ning huvilistel tasub seda jälgida.

Seadus on kättesaadav aga siit lingilt: Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus–Riigi Teataja

Justiitsministeeriumi sõnul on FiMS-i eesmärk „muuta füüsilise isiku maksejõuetusmenetlused kiiremaks, tõhusamaks ja vähem kulukaks.“ Loodame parimat!