Testament: kuidas teha kehtiv testament ja mida see peab sisaldama

Testament on ühepoolne tehing, millega inimene teeb oma surma puhuks korraldusi oma vara kohta (pärimisseaduse ehk PärS § 19). Testamendiga saate ise otsustada, kes Teie vara saab, kuid see toimib ainult siis, kui seaduse vorminõuded on täidetud. Selles artiklis selgitame, kuidas teha kehtiv testament, mida sellesse kirjutada ja milliseid vigu vältida.

Mis on testament ja kellele seda vaja on

Kui testamenti ega pärimislepingut ei ole, pärivad Teie vara seadusjärgsed pärijad: abikaasa või registreeritud elukaaslane ja sugulased seaduses sätestatud järjekorras (PärS §-d 10–16). Pärimise üldisest korrast lugege lehelt Pärimine. Testamendi tegemist tasub kaaluda eelkõige siis, kui:

• elate koos elukaaslasega, kellega Te ei ole abielus ega ole sõlminud kooselulepingut – ta ei ole seadusjärgne pärija (PärS § 11);
• soovite jätta vara kasulapsele, sõbrale või heategevuseks;
• soovite, et konkreetne ese, näiteks korter või auto, läheks kindlale inimesele;
• soovite vältida olukorda, kus mitu pärijat jääb ühisesse omandisse ja peab hiljem jagamise üle vaidlema (vt kaasomand).

Kodune testament ja notariaalne testament

Testament võib olla notariaalne või kodune (PärS § 20).

Notariaalne testament

Notariaalselt tõestatud testamendi koostab notar Teie tahte järgi või tõestab Teie esitatud teksti ning Te kirjutate sellele alla notari juuresolekul (PärS § 21). Teine võimalus on anda testament kinnises ümbrikus notari hoiule ja kinnitada notarile, et see on Teie testament (PärS § 22). Notar kannab testamendi andmed pärimisregistrisse. Notariaalsel testamendil ei ole kehtivusaega – see kehtib, kuni Te seda muudate või tühistate. Abikaasade vastastikune testament tehakse alati notariaalselt tõestatud vormis (PärS § 89).

Kodune testament

• Tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testament. Tekst võib olla trükitud või kellegi teise kirjutatud, kuid Te peate sellele alla kirjutama vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul, kes on kohal üheaegselt. Testamenti tuleb märkida selle tegemise kuupäev ja aasta. Tunnistajatele tuleb teatada, et nad on kutsutud tunnistajateks ja et dokument sisaldab Teie viimset tahet, kuid sisu ei pea nad teadma. Tunnistajad kirjutavad alla kohe pärast Teid (PärS § 23).
• Omakäeliselt kirjutatud testament. Kogu tekst peab olema algusest lõpuni Teie enda käega kirjutatud ning sellel peavad olema kuupäev, aasta ja Teie allkiri (PärS § 24).

Kodune testament kaotab kehtivuse, kui selle tegemisest on möödunud kuus kuud ja testaator on elus (PärS § 25). Kui omakäeliselt kirjutatud testament esitatakse notarile ja notar koostab selle kohta notariaalakti, kehtib see notariaalselt tõestatud testamendina (PärS § 24). Notarite Koja selgituse järgi ei saa Eestis teha digitaalselt allkirjastatud, suulist ega videotestamenti.

Kes saab testamenti teha

Testamendi teeb testaator alati isiklikult (PärS § 19) – keegi teine ei saa seda Teie eest teha. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (tsiviilseadustiku üldosa seaduse ehk TsÜS § 8). Vähemalt 15-aastane alaealine võib teha testamendi notariaalselt tõestatud vormis ega vaja selleks seadusliku esindaja nõusolekut (PärS § 27).

Tehing, mille inimene tegi seisundis, kus ta ei suutnud õigesti hinnata, kuidas see tema huve mõjutab, on tühine (TsÜS § 13). Tunnistajatega testamendi puhul kinnitavad tunnistajad allkirjaga, et testaator oli nende arusaamise järgi teo- ja otsustusvõimeline (PärS § 23). Notariaalse testamendi tõestamisel märgib notar notariaalakti oma tähelepanekud testaatori teo- ja otsusevõime kohta ning keeldub tõestamisest, kui on veendunud, et see puudub (tõestamisseaduse § 11 ja 29).

Mida testamendiga saab määrata

• Pärija – isik, kellele jätate kogu oma vara või selle murdosa, näiteks poole (PärS § 39). Kui pärijate osad on määramata, loetakse need võrdseks (PärS § 40).
• Annak – kindel varaline hüve, näiteks asi, rahasumma või nõue, mille saajat ei loeta pärijaks. Annakusaaja võib nõuda annaku üleandmist annakutäitjalt, kelleks on üldjuhul pärija (PärS § 56 ja 57).
• Asepärija – pärib pärija asemel, kui pärija sureb enne Teid, loobub pärandist või on pärimiskõlbmatu (PärS § 42).
• Järelpärija – isik, kellele pärand läheb pärijalt üle teatud tähtpäeva või tingimuse saabumisel (PärS § 45).
• Sihtkäsund – pärijale või annakusaajale pandud kohustus, millele ei vasta kellegi nõudeõigus (PärS § 73).
• Sihtmäärang – kohustus kasutada pärandvara või annakut kindlal sihtotstarbel (PärS § 76).
• Testamenditäitja – teovõimeline isik, kelle määrate testamenti täitma (PärS § 78).

Kui testament käib ainult osa pärandi kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi, kui selle kohta ei ole sõlmitud pärimislepingut (PärS § 39). Siduvama lahenduse soovi korral saab sõlmida notariaalse pärimislepingu (PärS § 95 ja 100), mida erinevalt testamendist ei saa üldjuhul ühepoolselt muuta.

Kuidas kirjutada testament, mis peab vastu

1. Järgige vorminõudeid täpselt. Seaduses sätestatud vormi järgimata jätmisel on tehing üldjuhul tühine (TsÜS § 83).
2. Nimetage inimesed üheselt, näiteks täisnime ja isikukoodiga. Väike eksimus nimetamisel ei muuda testamenti kehtetuks, kui testaatori tahtes kahtlust ei ole (PärS § 29), kuid iga ebaselgus võib viia vaidluseni.
3. Eristage pärijat ja annakut. Pärija saab kogu pärandi või selle murdosa, annakusaaja aga kindla hüve ega ole pärija (PärS § 39 ja 56). Kui kirjutate vaid „korter pojale, auto tütrele“, võib tekkida vaidlus, kas tegemist on annakutega. Kui testamendis ei ole kedagi pärijaks nimetatud, pärivad pärandi koos võlgadega seadusjärgsed pärijad, kes peavad annakud täitma (PärS § 10 ja 57). Kui soovite kedagi pärijaks nimetada, märkige tema osa kogu pärandist.
4. Nimetage asepärija juhuks, kui pärija sureb enne Teid või loobub pärandist.
5. Arvestage abikaasade ühisvaraga. Varaühisuse korral kuulub pärandisse Teie osa ühisvarast ja Teie lahusvara, mitte abikaasa osa. Vaadake ka artiklit abikaasade ühisvara jagamisest.
6. Arvestage sundosaga (vt allpool).
7. Märkige kuupäev ja aasta. Kui kodusel testamendil neid ei ole ega saa tegemise aega muul viisil tuvastada, on testament tühine (PärS § 25).

Levinud vead kodutestamendis ning mallide ja tehisaru riskid

Koduse testamendi vead selguvad tavaliselt alles pärast testaatori surma, kui midagi parandada ei saa. Sagedasemad probleemid on:

• arvutis kirjutatud testament, millel on ainult testaatori allkiri – see ei ole omakäeline testament ega vasta tunnistajatega testamendi nõuetele;
• tunnistaja on isik, kelle enda, tema lähisugulase (näiteks lapse, vanema, õe või venna), abikaasa või registreeritud elukaaslase kasuks testament tehakse – seadus loetleb need isikud täpselt ja nende kasuks tehtud korraldused on tühised (PärS § 23). Näiteks ei sobi tunnistajaks testaatori abikaasa, kui testament tehakse ühiste laste kasuks;
• tunnistajad ei olnud allkirjastamise juures korraga;
• kodune testament on tehtud üle kuue kuu tagasi ja testaator elab, mistõttu see on kehtivuse kaotanud.

Internetist leitud mallid ja tehisaru abil koostatud tekstid võivad näida veenvad, kuid lähtuda teise riigi õigusest või jätta Eesti vorminõuded tähelepanuta. Tehisaru riskidest lugege artiklist miks tehisaruga koostatud juriidilised kirjad võivad kahju teha.

Testamendi muutmine ja tühistamine

Testamenti võib igal ajal tühistada või muuta hilisema testamendi või pärimislepinguga (PärS § 88).

• Notariaalse testamendi saab tühistada notariaalse või koduse testamendiga või pärimislepinguga. Kodust testamenti saab tühistada ka selle hävitamisega.
• Varasem testament kaotab kehtivuse niivõrd, kuivõrd see on hilisemaga vastuolus. Osalise tühistamise korral jääb ülejäänu kehtima.
• Kui tühistasite notariaalse testamendi kodusega ja kodune testament kaotab kuue kuu möödudes kehtivuse, kehtib taas notariaalne testament.
• Abikaasade vastastikuses testamendis sisalduva vastastikuse korralduse saab kumbki abikaasa mõlema eluajal ühepoolselt tühistada notariaalselt tõestatud testamendiga; tühistamine kehtib, kui teine abikaasa on saanud kätte notari kaudu edastatud teate (PärS § 93).

Abikaasa kasuks tehtud testament on üldjuhul tühine, kui abielu lõppes enne pärandaja surma või kui pärandaja oli esitanud kohtule lahutusnõude või andnud lahutuseks kirjaliku nõusoleku. Sarnased reeglid kehtivad registreeritud elukaaslase kohta (PärS § 32).

Testament ja sundosa

Testamendiga võite seadusjärgse pärija pärandist ilma jätta, kuid teatud lähedastel on õigus sundosale. Sundosa võib nõuda alaneja sugulane, vanem või abikaasa, kes oleks seaduse järgi pärinud ja kelle suhtes oli pärandajal surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus; sama õigus on registreeritud elukaaslasel, kelle suhtes pärandajal oli ülalpidamiskohustus (PärS § 104). Ülalpidamist on õigustatud saama eelkõige alaealine laps ja hariduse omandamise ajal ka täisealine laps kuni 21-aastaseks saamiseni, samuti abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei suuda ennast ise ülal pidada (perekonnaseaduse § 96 ja 97).

• Sundosa on rahanõue pärijate vastu ja selle suurus on pool selle pärandiosa väärtusest, mille isik oleks saanud seadusjärgse pärimise korral (PärS § 104 ja 105).
• Sundosa arvutamisel arvestatakse ka kingitusi, mis pärandaja tegi viimase kolme aasta jooksul sundosa vähendamise eesmärgil (PärS § 106).
• Sundosast võib ilma jätta üksnes isiku, kes on pannud toime kuriteo pärandaja, tema pereliikme või muu talle eriliselt lähedase isiku vastu või on tahtlikult ja oluliselt rikkunud pärandaja ülalpidamise kohustust. Põhjus tuleb testamendis välja tuua, muidu on ilmajätmine kehtetu (PärS § 108).
• Sundosa nõue aegub kolme aasta jooksul teadasaamisest, kuid hiljemalt kümne aasta möödumisel pärandi avanemisest (PärS § 109).

Näide: lesestunud isal on 15-aastane tütar ja iseseisvalt toime tulev 30-aastane poeg. Isa jätab testamendiga kogu vara elukaaslasele, kellega ta ei ole abielus ega sõlminud kooselulepingut. Seaduse järgi oleks kumbki laps saanud poole pärandist, seega võib tütar nõuda sundosana rahasummat, mis vastab veerandile pärandi väärtusest. Pojal sundosa õigust üldjuhul ei ole, sest isal ei olnud tema suhtes ülalpidamiskohustust.

Kuidas testament pärast surma leitakse ja avatakse

Pärimisregistrit peab Notarite Koda (PärS § 176). Testamentide andmeid hoitakse kuni pärandaja surmani saladuses (PärS § 178). Pärast surma võib registri andmetega tutvuda igaüks ja selleks piisab pärandaja nimest ja isikukoodist (PärS § 179).

• Notariaalne testament. Pärimismenetluses kontrollib notar registrist pärandaja testamente ja küsib hoidjatelt dokumendid, mida registri arhiivis ei ole (PärS § 167). Notari hoiule antud kinnises ümbrikus testamendi avab notar.
• Kodune testament. Isik, kelle käes on kodune testament, peab selle pärast testaatori surmast teadasaamist viivitamata notarile esitama (PärS § 26). Notarite Koja selgituse järgi ei ole oluline, millise notari juurde testament viia.
• Koduse testamendi registreerimine. Testaator või testamendi hoidja võib koduse testamendi tegemisest, muutmisest ja tühistamisest teatada pärimisregistrile veebiteenuse kaudu või registripidajale teatise esitamisega (PärS § 177¹). Notarite Koja selgituse järgi kantakse registrisse testamendi asukoht, mitte sisu.

Testamendi alusel pärimisel teavitab notar ka isikuid, kes oleksid pärinud seaduse järgi (PärS § 168), ja neil on õigus testamendiga tutvuda (PärS § 170).

Korduma kippuvad küsimused

Kas arvutis kirjutatud või digitaalselt allkirjastatud testament kehtib?

Arvutis kirjutatud tekst kehtib tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testamendina, kui märgite sellele tegemise kuupäeva ja aasta ning kirjutate alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul, kes kirjutavad seejärel samuti alla (PärS § 23). Ka selline testament kaotab kehtivuse kuue kuu möödudes, kui olete elus. Digitaalselt allkirjastatud testamenti Notarite Koja selgituse järgi Eestis teha ei saa.

Kas testamendiga võib lapse pärandist ilma jätta?

Võib, kuid kui Teil on surma hetkel lapse suhtes ülalpidamiskohustus, näiteks kui laps on alaealine, võib ta nõuda sundosa. Sundosast saab ilma jätta ainult seaduses nimetatud raskete rikkumiste korral ja põhjus tuleb testamendis kirja panna.

Kas abikaasad saavad teha ühise testamendi?

Jah, abikaasade vastastikuse testamendi saab teha notariaalselt tõestatud vormis (PärS § 89). Notarite Koja selgituse järgi ei ole registreeritud kooselu selleks piisav.

Kuidas jurist saab aidata

Kui testamendi tõttu on tekkinud vaidlus – näiteks kahtlete testamendi kehtivuses, soovite nõuda sundosa või peate sellisele nõudele vastama –, saab jurist hinnata Teie olukorda, tähtaegu ja tõendeid. Erovik Õigusbüroo aitab eraisikuid ja ettevõtteid vaidlustes ning on esindanud kliente enam kui 250 vaidlusasjas, sealhulgas üle 150 kohtuasjas. Enne testamendi tegemist saate oma küsimused läbi arutada juristi konsultatsioonil.

Nõudekirja koostamine maksab 120–200 eurot, hagiavalduse koostamine alates 300 eurost ja tunnitasu on 60–80 eurot. Hind lepitakse kokku enne töö algust. Vaadake hinnakirja, lugege kohtuvaidlustest või võtke meiega ühendust.

Artikkel on koostatud 29.10.2026 kehtiva õiguse järgi.