Lõpparve töölepingu lõppemisel: mida see sisaldab ja millal see tuleb maksta

Lõpparve on summa, mille tööandja peab töötajale maksma töölepingu lõppemisel: välja teenitud töötasu, hüvitis kasutamata puhkuse eest ja seaduses ettenähtud hüvitised. Lõpparve tuleb maksta sõltumata sellest, kas tööleping lõpeb kokkuleppel, ülesütlemisega või tähtaja möödumisel. Selles artiklis selgitame, mida lõpparve sisaldab, millal see tuleb maksta, mida tööandja võib sellest kinni pidada ja kuidas toimida, kui raha ei laeku. Töölepingu lõpetamise viiside ülevaate leiate lehelt töölepingu lõpetamine.

Mis kuulub lõpparvesse

Töölepingu seaduse (TLS) § 84 lõike 1 järgi muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Lõpparvesse kuuluvad seetõttu eelkõige:

• töötasu kuni töölepingu lõppemise päevani, sealhulgas kokkulepitud lisatasud;
• hüvitis kasutamata põhipuhkuse eest – tööandja peab töölepingu lõppemisel hüvitama rahas kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse (TLS § 71);
• koondamishüvitis ühe kuu keskmise töötasu ulatuses, kui leping öeldi üles koondamise tõttu (TLS § 100 lg 1);
• hüvitis tähtajalise lepingu ülesütlemisel majanduslikel põhjustel – töötasu, mida töötaja oleks saanud lepingu tähtaja saabumiseni, välja arvatud seaduses nimetatud erandite korral, näiteks tööandja pankroti või vääramatu jõu puhul (TLS § 100 lg 3);
• kolme kuu keskmise töötasu suurune hüvitis, kui töötaja ütles lepingu erakorraliselt üles tööandja olulise rikkumise tõttu (TLS § 100 lg 4) – vt töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt;
• hüvitis puuduliku etteteatamise eest – keskmine tööpäevatasu iga tööpäeva eest, mille võrra ülesütlemisest vähem ette teatati (TLS § 100 lg 5).

Hüvitamisele kuulub üksnes aegumata põhipuhkus. Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse (TLS § 68 lg 6), seega tasub puhkusepäevade arvestust kontrollida.

Töötasust peetakse kinni seadusega ettenähtud maksud ja maksed (TLS § 29 lg 3). Töötukassa kindlustushüvitis koondamise korral ei ole tööandja lõpparve osa: seda maksab Töötukassa, kui töösuhe kestis vähemalt viis aastat (töötuskindlustuse seadus, TKindlS § 14¹). Lähemalt lugege artiklist koondamishüvitis.

Kui töötajal on õigus tasule tehingutelt, mis täidetakse täielikult või osaliselt pärast töölepingu lõppemist, näiteks müügitasule, võib selle tasu sissenõutavaks muutumise kirjaliku kokkuleppega edasi lükata kuni kuueks kuuks. Ositi täidetavate tehingute puhul on piir üks aasta ning kindlustuslepingute ja üle poole aasta kestva täitmisega tehingute puhul kaks aastat (TLS § 84 lg 2–4).

Millal peab tööandja lõpparve maksma

Kuna nõuded muutuvad sissenõutavaks töölepingu lõppemisega (TLS § 84 lg 1), tuleb lõpparve maksta töölepingu lõppemisel, mitte alles järgmisel tavapärasel palgapäeval. Töölepingus kokku lepitud hilisem tähtaeg seda üldjuhul ei muuda, sest töötaja kahjuks seadusest kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, kui seadus sellist kõrvalekallet ei luba (TLS § 2). Erand on eespool kirjeldatud tehingutelt makstav tasu.

Raha tuleb kanda töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti (TLS § 33 lg 4). Küsige tööandjalt ka kirjalikku arvestust, et saaksite summad üle kontrollida. Töösuhte ajal kehtivatest palgamaksmise reeglitest kirjutame artiklis töötasu maksmine.

Lõpparve haiguslehe või puhkuse ajal

Kui tööleping lõpeb haiguslehe ajal

Töölepingu seadus ei näe ette, et haigusleht lükkaks edasi kokkuleppel, ülesütlemisega või tähtaja möödumisel lõppeva töölepingu lõppkuupäeva. Lõpparve tuleb ka sel juhul maksta töölepingu lõppemisel. Tööandja ei tohi aga töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja ei tule lühiajaliselt terviseseisundi tõttu tööülesannete täitmisega toime (TLS § 92 lg 1 p 3).

Haigushüvitis makstakse lõpparvest eraldi. Tööandja maksab haiguslehe 4.–8. kalendripäeva eest haigushüvitist 70 protsenti töötaja keskmisest töötasust (töötervishoiu ja tööohutuse seadus, TTOS § 12² lg 1 ja 3). Tööandja maksab selle palgapäeval või 30 kalendripäeva jooksul alates sellest, kui ta sai teada haiguslehe lõpetamisest (TTOS § 12² lg 5). Üldjuhul alates 9. päevast maksab haigushüvitist Tervisekassa (ravikindlustuse seadus, RaKS § 56 lg 1). Kui haigusleht on töölepingu lõppemise ajal veel avatud, võib tööandja makstav osa laekuda hiljem kui lõpparve.

Ajutise töövõimetuse aeg arvestatakse põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka (TLS § 68 lg 2), mistõttu see mõjutab ka kasutamata puhkuse hüvitist.

Kui tööleping lõpeb puhkuse ajal või vahetult pärast seda

Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel kalendaarsel tööpäeval enne puhkuse algust, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kokkulepe, mille järgi makstakse hiljem kui puhkusele järgneval palgapäeval, on tühine (TLS § 70 lg 2). Lõpparvesse jääb seega üldjuhul töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitis. Töölepingu kehtivuse ajal puhkust rahaga asendada ei saa (TLS § 70 lg 3), rahaline hüvitamine on võimalik alles lepingu lõppemisel.

Kui olete kasutanud rohkem puhkust, kui olite välja teeninud, võib tööandja töölepingu lõppemisel väljatöötamata põhipuhkuse tasu töötasust kinni pidada ka ilma Teie nõusolekuta (TLS § 78 lg 3).

Kinnipidamised lõpparvest: mis on lubatud ja mis mitte

Tööandja ei või lõpparvest omal äranägemisel maha arvata kõike, mida ta töötajalt nõuab. Seadus eristab järgmisi olukordi:

• Ilma nõusolekuta võib kinni pidada seadusega ettenähtud maksud, töötajale makstud tagastamisele kuuluva ettemakse ja töölepingu lõppemisel väljatöötamata põhipuhkuse tasu (TLS § 29 lg 3, § 78 lg 3).
• Muid nõudeid, näiteks kahjunõuet või koolituskulusid, võib tööandja töötaja töötasu nõudega kohtuväliselt tasaarvestada üldjuhul üksnes töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul (TLS § 78 lg 1).
• Ette antud nõusolek on tühine. Näiteks töölepingus antud üldine nõusolek tulevaste nõuete tasaarvestamiseks ei kehti. Erand on nõusolek tööandja arvel tehtavate kulude kokkulepitud limiiti ületava summa tasaarvestamiseks (TLS § 78 lg 2).
• Kaitstud osa. Tasaarvestamisel peab tööandja arvestama täitemenetluse seadustiku § 132 piiranguid (TLS § 78 lg 4). Üldjuhul ei saa sissenõuet pöörata sissetulekule, mis ei ületa kuu palga alammäära, ja ülalpeetavate korral on kaitstud summa suurem (TMS § 132 lg 1 ja 2).

Kui tööandjal on töötaja vastu nõue, kuid nõusolekut ei ole, peab ta nõude esitama eraldi, vajaduse korral töövaidluskomisjonis või kohtus. Koolituskulude hüvitamise kokkulepe kehtib vaid seaduses sätestatud tingimustel: muu hulgas peab see olema kirjalik, sisaldama koolituse sisu ja kulusid ning siduvusaeg ei tohi ületada kolme aastat (TLS § 34 lg 2).

Kui lõpparve hilineb: meeldetuletus ja viivis

1. Kontrollige arvestust: töötatud päevad, puhkusepäevad, hüvitised ja kinnipidamised.
2. Saatke tööandjale kirjalik nõue koos summa ja maksetähtajaga. Nõudekirja koostamisest kirjutame artiklis pretensioon.
3. Arvestage viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel võib nõuda viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1). Viivise määr on võlaõigusseaduse § 94 intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Paragrahvi 94 intressimäär on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari ja 1. juulit ning selle avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded (VÕS § 94 lg 1–2).

Kui tööandja on maksejõuetu, näiteks on välja kuulutatud tema pankrot, hüvitab Töötukassa seaduses sätestatud piirides saamata jäänud töötasu, puhkusetasu ja töölepingu ülesütlemisel ette nähtud hüvitised (TKindlS § 19 ja § 20). Avalduse esitab üldjuhul pankrotihaldur (TKindlS § 21 lg 1).

Lõpparve nõudmine töövaidluskomisjonis või kohtus

Kui tööandja ei maksa, saate pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse. Töövaidluskomisjoni pöördumine on riigilõivuvaba (töövaidluse lahendamise seadus, TvLS § 15) ja kumbki pool kannab oma menetluskulud ise (TvLS § 16 lg 1). Avalduses tuleb märkida nõue ja nõudesumma, nõude aluseks olevad asjaolud ning tõendid (TvLS § 26 lg 2). Komisjon vaatab avalduse läbi üldjuhul 45 kalendripäeva jooksul (TvLS § 38 lg 1).

Töötasu väljamõistmise otsuse võib komisjon poole taotlusel tunnistada viivitamata täidetavaks töötajale hädavajalikus ulatuses, kuid mitte rohkem kui kahe kuu töötasu ulatuses (TvLS § 65 lg 1). Jõustunud otsus on täitedokument, mille alusel saab pöörduda kohtutäituri poole (TvLS § 64, TMS § 2 lg 1 p 7³). Kui pool otsusega ei nõustu, saab ta sama vaidluse kohtusse viia 30 kalendripäeva jooksul otsuse saamisest (TvLS § 58 lg 1).

Jälgige tähtaegu. Töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat töötasu sissenõutavaks muutumisest (TLS § 29 lg 9). Muude töösuhtest tulenevate nõuete puhul on tähtaeg neli kuud ajast, kui saite rikkumisest teada või pidite teada saama (TLS § 3¹). Kuna kõigi lõpparve osade puhul ei pruugi olla üheselt selge, kumb tähtaeg kehtib, on kindlam esitada nõue nelja kuu jooksul. Menetlusest lähemalt: töövaidluskomisjoni poole pöördumine.

Tööandjale: kuidas lõpparve õigesti vormistada

• Arvutage lõpparve töölepingu lõppemise päeva seisuga ja makske see lepingu lõppemisel (TLS § 84 lg 1).
• Koostage töötajale kirjalik arvestus: töötasu periood, kasutamata puhkusepäevade arv, hüvitiste alus ja kinnipidamised.
• Kui soovite tasaarvestada muid nõudeid kui ettemakse või väljatöötamata puhkuse tasu, küsige töötajalt pärast nõude tekkimist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolekut (TLS § 78 lg 1–2).
• Registreerige töötamise lõpetamine töötamise registris kümne päeva jooksul (maksukorralduse seadus, MKS § 25² lg 4).
• Koondamise korral, kui töösuhe kestis vähemalt viis aastat, esitage Töötukassale kindlustushüvitise avaldus viie kalendripäeva jooksul töösuhte lõppemisest (TKindlS § 14³ lg 1).
• Säilitage arvestus, maksekorraldused ja töötaja nõusolekud, et saaksite need vaidluse korral esitada.

Tööandja esindamisest töövaidlustes lugege lehelt töövaidlused tööandjale.

Korduma kippuvad küsimused

Kui kiiresti makstakse lõpparve?

Lõpparve tuleb maksta töölepingu lõppemisel, sest kõik töösuhtest tulenevad nõuded muutuvad siis sissenõutavaks (TLS § 84 lg 1). Üldjuhul ei saa lõpparve maksmist lükata järgmisele palgapäevale.

Kas tööandja võib lõpparvest kahju kinni pidada?

Töötasust üldjuhul ainult siis, kui annate selleks pärast nõude tekkimist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku (TLS § 78 lg 1–2). Ilma nõusolekuta võib lisaks maksudele kinni pidada vaid tagastamisele kuuluva ettemakse ja väljatöötamata põhipuhkuse tasu (TLS § 78 lg 3).

Kas haiguslehe ajal lõppev leping lükkab lõpparve edasi?

Ei. Lõpparve tuleb maksta lepingu lõppemisel. Haigushüvitis makstakse eraldi: tööandja osa 4.–8. päeva eest ja Tervisekassa osa üldjuhul alates 9. päevast.

Kui suur on lõpparve viivis?

Viivise määr on võlaõigusseaduse § 94 intressimäär pluss kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1). Viivist arvestatakse kogu viivituse aja eest kuni tasumiseni.

Abi lõpparve nõudmisel

Kui lõpparve on maksmata või arvestus tundub vale, aitab Erovik Õigusbüroo jurist arvestuse üle kontrollida, koostada tööandjale nõudekirja ning vajaduse korral esitada nõude töövaidluskomisjonile või kohtusse. Aitame ka tööandjaid, kes soovivad lõpparve ja kinnipidamised korrektselt vormistada. Nõudekirja koostamine maksab 120–200 eurot ning muud hinnad leiate hinnakirjast; hind lepitakse kokku enne töö alustamist. Võtke ühendust kontaktlehe kaudu või helistage +372 506 4330.

Artikkel on koostatud 29.10.2026 kehtiva õiguse järgi.