Töölepingu lõpetamine: kõik viisid, etteteatamine ja töötaja õigused

Töölepingu ülesütlemine on ühepoolne avaldus, millega tööandja või töötaja töösuhte lõpetab, kuid tööleping võib lõppeda ka poolte kokkuleppel, tähtaja möödumisel või muul seaduses ettenähtud alusel. Töölepingu seaduse (TLS) järgi saavad tööandja ja töötaja lepingu üles öelda üksnes seaduses sätestatud alustel (TLS § 83). Sellel lehel on ülevaade töölepingu lõpetamise viisidest, etteteatamistähtaegadest, vorminõuetest ja töötaja õigustest koos viidetega põhjalikumatele artiklitele.

Töölepingu lõppemise ja lõpetamise viisid

• Kokkulepe – pooled võivad lepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada (TLS § 79).
• Tähtaja möödumine – tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel (TLS § 80 lg 1).
• Ülesütlemine – korraline (üksnes töötaja), erakorraline (mõlemad pooled mõjuval põhjusel) või katseajal.
• Töötaja surm – tööleping lõpeb töötaja surmaga (TLS § 81).
• Lõpetamine kohtus või töövaidluskomisjonis – kui ülesütlemine on tühine või see tühistatakse hea usu põhimõttega vastuolu tõttu, võib kohus või töövaidluskomisjon poole taotlusel lepingu lõpetada alates ajast, mil see oleks ülesütlemise kehtivuse korral lõppenud (TLS § 107 lg 1–2).

Töölepingust taganemine on keelatud (TLS § 82).

Lõpetamine kokkuleppel ja tähtajalise lepingu lõppemine

Kokkuleppel saab lõpetada nii tähtajalise kui ka tähtajatu lepingu (TLS § 79). Töölepingu seadus ei näe kokkuleppel lõpetamise korral ette hüvitist, seega kirjutage lõppkuupäev ja võimalik hüvitis kokkuleppesse. Arvestage, et poolte kokkuleppel lõppenud töösuhte järel ei ole õigust sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele (töötuskindlustuse seadus, TKindlS § 6 lg 2 p 3).

Kui töötaja jätkab tööd pärast tähtajalise lepingu tähtaja möödumist, loetakse leping tähtajatuks, välja arvatud juhul, kui tööandja avaldas teistsugust tahet viie tööpäeva jooksul ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama, et töötaja jätkab tööd (TLS § 80 lg 3).

Töölepingu ülesütlemine töötaja poolt: korraline ja erakorraline

Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt 30 kalendripäeva ette (TLS § 85 lg 1, § 98 lg 1). Korralist ülesütlemist ei pea töötaja põhjendama. Tähtajalist lepingut töötaja korraliselt üles öelda ei saa, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud lepingut (TLS § 85 lg 2).

Erakorraline ülesütlemine on võimalik mõjuval põhjusel, eelkõige tööandja olulise rikkumise korral, näiteks kui tööandja on oluliselt viivitanud palga maksmisega (TLS § 91 lg 2). Mõjuv põhjus võib tuleneda ka töötaja isikust, näiteks kui terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda sobivat tööd (TLS § 91 lg 3). Kui lepingu jätkamist ei saa mõistlikult nõuda, võib töötaja lahkuda ette teatamata (TLS § 98 lg 2). Tööandja olulise rikkumise tõttu lahkudes on töötajal õigus kolme kuu keskmise töötasu suurusele hüvitisele, mille suurust võib kohus või töövaidluskomisjon asjaolusid arvestades muuta (TLS § 100 lg 4). Täpsemalt: töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt.

Tööandja ülesütlemine: töötajast tulenevad põhjused ja koondamine

Tööandja ei või töölepingut korraliselt üles öelda (TLS § 85 lg 5). Erakorraliselt saab ta lepingu üles öelda kahel peamisel alusel:

• Töötajast tulenev mõjuv põhjus (TLS § 88), näiteks töökohustuste rikkumine või joobes tööl viibimine hoiatusest hoolimata või usalduse kaotust põhjustanud tegu. Kohustuse rikkumise või töövõime vähenemise tõttu ülesütlemisele peab üldjuhul eelnema hoiatus (TLS § 88 lg 3). Lugege lähemalt: töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt ja vallandamine töökohalt.
• Koondamine, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub töömahu vähenemise, töö ümberkorraldamise või muu töö lõppemise tõttu võimatuks (TLS § 89 lg 1). Enne koondamist peab tööandja võimaluse korral pakkuma teist tööd (TLS § 89 lg 3). Vaadake ka artiklit koondamine.

Tööandja ei või lepingut üles öelda näiteks põhjusel, et töötaja on rase, täidab olulisi perekondlikke kohustusi või ei tule lühiajaliselt terviseseisundi tõttu tööga toime (TLS § 92 lg 1). Erakorralise ülesütlemise etteteatamise ajal peab tööandja andma töötajale mõistlikus ulatuses vaba aega uue töö otsimiseks (TLS § 99).

Ülesütlemine katseajal

Katseaeg on üldjuhul neli kuud alates tööle asumisest (TLS § 10¹ lg 1), kuid töölepinguga võib katseaja ära jätta või seda lühendada (TLS § 10¹ lg 2). Katseajal võivad mõlemad pooled nii tähtajalise kui ka tähtajatu lepingu üles öelda, teatades sellest vähemalt 15 kalendripäeva ette (TLS § 86 lg 1, § 96). Tööandja ei või lepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga (TLS § 86 lg 4). Lugege lähemalt: töölepingu ülesütlemine katseajal.

Etteteatamine töölepingu lõpetamisel

• töötaja korraline ülesütlemine – vähemalt 30 kalendripäeva (TLS § 98 lg 1);
• ülesütlemine katseajal – vähemalt 15 kalendripäeva (TLS § 96);
• tööandja erakorraline ülesütlemine, kui töösuhe on kestnud alla ühe tööaasta – vähemalt 15 kalendripäeva;
• üks kuni viis tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva;
• viis kuni kümme tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva;
• kümme ja enam tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva (TLS § 97 lg 2).

Kollektiivlepinguga võib ette näha teistsugused tööandja etteteatamistähtajad (TLS § 97 lg 4). Töötajast tuleneval põhjusel võib tööandja lepingu üles öelda ka etteteatamiseta, kui kõiki asjaolusid arvestades ei saa lepingu jätkamist mõistlikult nõuda; see ei kehti pikaajalise terviseseisundist tingitud töövõime vähenemise korral (TLS § 97 lg 3). Kui ette teatatakse vähem, kui seadus nõuab, on teisel poolel õigus saada keskmist tööpäevatasu iga tööpäeva eest, mille võrra vähem ette teatati (TLS § 100 lg 5). Koondamisteate kohta lugege artiklist koondamisest etteteatamine.

Ülesütlemise vorm, põhjendamine ja kättetoimetamine

Ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (TLS § 95 lg 1), näiteks allkirjastatud paberil või e-kirjana, millest nähtub saatja nimi (TsÜS § 79). Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik avaldus on tühine. Tööandja peab ülesütlemist alati põhjendama, töötaja üksnes erakorralise ülesütlemise korral (TLS § 95 lg 2). Avaldus muutub kehtivaks, kui teine pool selle kätte saab (TsÜS § 69 lg 1), seega säilitage tõend kättetoimetamise kohta.

Töölepingu ülesütlemise näidis (töötaja korraline ülesütlemine):

Tööandja: [ettevõtte nimi]

Töötaja: [nimi]

[Kuupäev]

Ütlen üles meie vahel [kuupäev] sõlmitud tähtajatu töölepingu töölepingu seaduse § 85 lõike 1 alusel. Tööleping lõpeb [kuupäev, vähemalt 30 kalendripäeva pärast avalduse kättesaamist]. Palun maksta lõpparve töölepingu lõppemisel.

[Nimi, allkiri või digiallkiri]

Lõpparve, hüvitised ja Töötukassa

Töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks (TLS § 84 lg 1). Lõpparvesse kuuluvad töötasu, hüvitis kasutamata aegumata põhipuhkuse eest (TLS § 71) ja seaduses ettenähtud hüvitised. Koondamisel maksab tööandja hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses (TLS § 100 lg 1). Kui töösuhe kestis vähemalt viis aastat, maksab Töötukassa lisaks kindlustushüvitist koondamise korral: viie kuni kümne aasta puhul ühe kuu ja üle kümne aasta puhul kahe kuu keskmise töötasu ulatuses (TKindlS § 14¹, § 14² lg 1).

Sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist üldjuhul ei maksta, kui leping lõppes töötaja algatusel, poolte kokkuleppel või tööandja ütles selle üles TLS § 88 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud põhjusel, näiteks töökohustuste rikkumise tõttu. Erand kehtib muu hulgas töötaja erakorralisele ülesütlemisele tööandja olulise rikkumise tõttu (TKindlS § 6 lg 2). Lugege lähemalt: lõpparve ja koondamishüvitis.

Ülesütlemise vaidlustamine ja tähtajad

• Ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks tuleb kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avaldus esitada 30 kalendripäeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest (TLS § 105 lg 1). Kui tähtaeg möödub ja seda ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv (TLS § 105 lg 2).
• Tööandja ülesütlemist saab samuti 30 kalendripäeva jooksul vaidlustada vastuolu tõttu hea usu põhimõttega, välja arvatud juhul, kui tööandja ütles lepingu üles töötaja rikkumise tõttu (TLS § 106).
• Kui kohus või komisjon lõpetab töölepingu tühise ülesütlemise järel, maksab tööandja töötajale hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses; raseda, emapuhkuse õigusega või töötajate esindajaks valitud töötaja puhul 12 kuu keskmise töötasu ulatuses. Hüvitise suurust võib asjaolusid arvestades muuta (TLS § 109 lg 1–2).
• Töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat (TLS § 29 lg 9), muude töösuhtest tulenevate nõuete puhul neli kuud (TLS § 3¹).

Töövaidluskomisjoni pöördumine on riigilõivuvaba (töövaidluse lahendamise seadus, TvLS § 15).

Korduma kippuvad küsimused

Kas töölepingu võib üles öelda e-kirjaga?

Jah, kui e-kirjast nähtub ülesütleja nimi. Seadus nõuab kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi (TLS § 95 lg 1, TsÜS § 79). Suuline teade ei ole piisav.

Kui pikk on etteteatamine, kui töötaja ise lahkub?

Korralise ülesütlemise korral vähemalt 30 kalendripäeva ja katseajal vähemalt 15 kalendripäeva. Erakorralise ülesütlemise korral võib töötaja lahkuda ette teatamata, kui lepingu jätkamist ei saa temalt mõistlikult nõuda.

Kas kokkuleppel lõpetamisel on õigus hüvitisele?

Seadus hüvitist ette ei näe, kuid pooled võivad selles kokku leppida. Kokkuleppel lõpetamine välistab ka sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise.

Abi töölepingu lõpetamisel

Erovik Õigusbüroo jurist aitab nii töötajaid kui ka tööandjaid: hindame, kas ülesütlemiseks on alus, koostame ülesütlemisavalduse või lõpetamise kokkuleppe ning vajaduse korral esindame Teid töövaidluses. Hinnad leiate hinnakirjast ja töö hind lepitakse kokku enne töö alustamist. Võtke ühendust kontaktlehe kaudu või helistage +372 506 4330.