Töölepingu seadus (TLS) näeb ette seadusest tuleneva katseaja, mis tähendab, et selle kohaldamises ei pea pooled eraldi kokku leppima. Katseaja maksimaalne kestus on esimesed neli kuud alates töötaja faktilisest tööle asumise päevast. Pikemas kui neljakuulises katseajas kokku leppida ei saa. Katseajal saab tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda lihtsustatud korras. Katseaja eesmärk on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel (TLS § 6 lg 1).
Ülesütlemine peab olema kirjalikus vormis
TLS § 86 lg 1 järgi võib tööandja tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. Sama sätte lg 4 kohaselt ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Tööleping tuleb üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega ning vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine (TLS § 95 lg 1). Tööandja peab ülesütlemist põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (TLS § 95 lg 2). Nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. TLS § 104 lg 1 järgi on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine.
Ülesütlemist peab põhjendama
Riigikohus on otsuses asjas nr 2-16-9199 leidnud, et tööandjal tuleb töölepingu ülesütlemise korral katseajal ülesütlemist põhjendada ja jälgida, et see ei oleks vastuolus katseaja eesmärgiga. Näiteks ei ole tööandjal õigust öelda töölepingut üles katseaja eesmärgi täitmata jätmise tõttu, kui ülesütlemise põhjuseks on ainult töötaja lepingurikkumine või koondamine. Sellistel juhtudel on tööandjal õigus öelda tööleping üles töötajast tuleneval põhjusel TLS § 88 lg 1 järgi või tööandja majanduslikel põhjustel TLS § 89 lg-te 1 või 2 kohaselt (vt Riigikohtu 11. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-14, p 12).
Tööandja peab hindama töötaja võimekust ja suutlikkust
Kolleegium märgib (p 11), et katseaeg annab tööandjale kaalutlusõiguse hinnata katseajal oleva töötaja võimekuse ja suutlikkuse vastavust tööandja huvile (st kas töötja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema). Seega ei saa katseajal olev töötaja tingimusteta eeldada oma õigust jätkata töötamist alalisel töökohal, vaid see võimalus tagatakse talle katseaja positiivse tulemuse korral (st juhul kui töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad töö tegemiseks nõutavale tasemele).
Tallinna Ringkonnakohus on oma otsuses nr 2-18-6152 analüüsinud töölepingu ülesütlemist katseajal. Maakohus leidis, et töölepingu ülesütlemine katseajal tööandja poolt oli õigustatud. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega.
Toome välja mõningad huvitavamad aspektid otsustest:
Kokkuvõtteks: katseaja rakendamisel on tööandjal õigus hinnata töötaja oskusi ja tööle sobivust. Tööandja saab hinnata nii töötaja isikuomadusi, meeskonnatöö oskust, kriitikameelt jms.