Töövaidluskomisjoni poole pöördumine töövaidluses

Töövaidluskomisjon on kohtuväline organ, mis lahendab töösuhtest ehk töötajate ja tööandjate vahelisest suhtest tulenevaid vaidlusi erapooletult, efektiivselt, eesmärgipäraselt ja õigesti. Kui töösuhte poolte vahel on tekkinud erimeelsused, mida pooled ei ole võimelised ise lahendama, võib vaidluse lahendamiseks pöörduda töövaidluskomisjoni. Töövaidluskomisjon aitab lepitusmenetluses pooli lepitada, samuti leida vaidlevate poolte vahel kompromiss ning aidata sõlmida kompromisskokkulepe. Töövaidluskomisjon lahendab individuaalseid töövaidlusi ning kollektiivlepingu täitmisest tulenevaid kollektiivseid töövaidlusi (TvLS § 2 lg 1).

Individuaalne töövaidlus

Individuaalne töövaidlus võib olla järgnev vaidlus: 1) töötaja ja Eestis registreeritud tööandja vaheline töösuhtest ning töösuhte ettevalmistamisest tulenev töövaidlus; 2) töötaja ja Eestis filiaali kaudu tegutseva tööandja vaheline töösuhtest ning töösuhte ettevalmistamisest tulenev töövaidlus; 3) töötaja ja Eestis mitteresidendist tööandjana registreeritud tööandja vaheline töösuhtest ning töösuhte ettevalmistamisest tulenev töövaidlus ja 4) Eestisse lähetatud töötaja ja tema tööandja vaheline töövaidlus.

Mida veel arvestada?

Töövaidluskomisjon ei lahenda tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse, kehavigastuse või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise vaidlusi. Eelnimetatud vaidluste lahendamiseks tuleb pöörduda maakohtusse. Samuti töövaidluskomisjon ei lahenda muude lepingute (nt võlaõiguslik lepingute) alusel tekkinud vaidlusi. Muude kui töölepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamiseks tuleb pöörduda maakohtusse. ERAND! Töövaidluskomisjonisse võib võlaõigusliku lepingu (nt käsundusleping, töövõtuleping) alusel pöörduda üksnes juhul, kui sisult on tegemist töölepinguga. Sellisel juhul on võimalik nõuda töövaidluskomisjonilt töösuhte tuvastamist ning muid töölepingu alusel tekkivaid nõudeid (nt töötasu alammäär, ületunnitöötasu jne).

Kuidas käib menetlus?

Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus vaadatakse läbi 45 kalendripäeva jooksul arvates selle saamisest. Objektiivsetel asjaoludel võib avalduse läbivaatamise aeg pikeneda (nt pooltele antud tähtaja pikendamise taotlus, istungi edasilükkamise taotlus). Töövaidluskomisjoni töövaidlusavalduses tuleb välja tuua selged ja konkreetsed nõuded. Nõuete esitamisel tuleb jälgida ka nõuete esitamise aegumistähtaegasid. Vaatleme lähemalt ka ühte nõuet.

Nõuete esitamine

Vaidluses tuleb esitada ka oma nõue. Näiteks töölepingu lõppemise tuvastamine. Lisaks saab esitada veel palju erinevaid nõudeid: töötasu nõue, töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamine, puhkusetasu nõue, koondamishüvitise nõue jne. Ühes avalduses võib esitada mitu erinevat nõuet. Töövaidluskomisjon ei kohalda omal algatusel nõude aegumist, vaid nõude aegumist peab taotlema kohustatud pool.

Tõendid

Töövaidluskomisjoni menetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõudeid ja vastuväited. Avaldaja lisab tõendid töövaidlusavaldusele ning märgib avalduses, mida iga tõend tõendab. Vastaspool esitab tõendid koos vastuväitega. Mõlemale poolele antakse võimalus tutvuda teise poole nõuete, vastuväidete ja tõenditega. NB! Töövaidluskomisjon ei kogu töövaidlusasjas tõendeid omal algatusel. Poole taotlusel võib komisjoni juhataja nõuda tõendeid välja teiselt poolelt või kolmandalt isikult (TvLS § 45 lg 5), kuid tõendid peavad esitama või nende väljanõudmist taotlema pooled ise. Töövaidluskomisjonis on tõendiks igasugune teave, mille alusel teeb töövaidluskomisjon kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud töövaidlusasja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Töövaidluskomisjon võtab vastu tõendi, millel on töövaidlusasjas tähtsust. Tõendi vastuvõtmisest keeldumist peab töövaidluskomisjon põhjendama. Töövaidluskomisjon hindab kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas poole esitatud väide on tõendatud või mitte. Tõendid tuleb töövaidluskomisjonile esitada võimalikult varakult (eelduslikult koos töövaidlusavalduse või vastuväite esitamisega). Kui tõendi varasem esitamine ei ole võimalik, võib esitada tõendi ka töövaidluskomisjoni istungil enne sisulist arutelu. Pool peab põhjendama, miks tõendi varasem esitamine ei olnud võimalik. Ehkki poolel on võimalik esitada tõendeid ka töövaidluskomisjoni istungil enne sisulist arutelu, võib see venitada töövaidluse menetlust, kuivõrd teisel poolel ning töövaidluskomisjonil ei jää aega tõenditega tutvumiseks. Seega tuleks kõik tõendid esitada töövaidluskomisjonile koos avalduse või vastuväidetega. Töövaidluskomisjonis on tõendiks: dokumentaalne tõend; tunnistaja ütlus; asitõend; vaatlus. 

Töövaidluskomisjonide kontaktid ja tööpiirkonnad

Töövaidluskomisjonile saab avalduse esitada nii elektroonselt e-posti teel kui paberkandjal posti teel. Töövaidluskomisjonile saab esitada avalduse e-posti teel aadressil avaldused.tvk@ti.ee. Töövaidluskomisjonile saab avalduse esitada posti teel järgnevatel aadressidel:

• Tallinn, Mäealuse 2/3, 12618
• Tartu, Spektri 6, 50411
• Pärnu, Akadeemia 2, 80010
• Jõhvi, Kooli 2a, 41598

Alaliselt asuvad töövaidluskomisjonid Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Nimetatud töövaidluskomisjonid korraldavad väljasõiduistungeid nende tööpiirkonnas olevatele töövaidlustele.

Töövaidluskomisjonide teeninduspiirkonnad on (Tööinspektsiooni põhimääruse § 14 lg 2): Tallinn – Harju ja Rapla maakond; Tartu – Jõgeva, Tartu, Põlva, Valga ja Võru maakond; Pärnu – Pärnu, Hiiu, Saare, Viljandi, Lääne ja Järva maakond; Jõhvi – Ida-Viru ja Lääne-Viru maakond. Töötaja võib avalduse esitada oma elukoha või töötamise koha või tööandja asukoha või elukoha järgsele töövaidluskomisjonile; tööandja võib avalduse esitada töötaja elukoha või töötamise koha töövaidluskomisjonile (TvLS § 25 lg 1). Komisjon kontrollib alluvust ise ja saadab avalduse vajaduse korral õigele komisjonile (TvLS § 25 lg 4).

Põhimõtteliselt on võimalik igal isikul koostada ja esitada ise avaldus töövaidluskomisjonile, vastavad vormid on olemas, tuleb need ära täita. Kuid kuna on tegemist siiski VAIDLUSEGA, siis soovitame pöörduda õigusabi saamiseks ja enda esindamiseks ikkagi juristi poole, kes aitab nii dokumentide koostamisel, kui esindab vaidluses.

NB! Käesoleva blogipostituse koostamisel on kasutatud Tööinspektsiooni kodulehel olevat teavet: Töövaidluskomisjonide kontaktid ja tööpiirkonnad | Tööinspektsioon