Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt: millal võib kohe lahkuda

Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt tähendab, et Te lõpetate töösuhte seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel ja vajaduse korral ilma tavapärase 30-päevase etteteatamiseta. Sageli on põhjuseks tööandja enda rikkumine: palka ei maksta, töötajat koheldakse alandavalt või töö ohustab tervist. Allpool selgitame, millal on erakorraline ülesütlemine lubatud, kuidas avaldus vormistada, millist hüvitist saab nõuda ja kuidas lahkumine mõjutab Töötukassa hüvitist.

Millal on töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt lubatud

Töölepingu seaduse (TLS) § 91 lõike 1 järgi võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige siis, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei saa temalt mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Seadus toob välja kaks peamist põhjuste rühma:

• tööandja kohustuse oluline rikkumine (TLS § 91 lg 2);
• töötaja isikust tulenev põhjus, eelkõige kui terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda sobivat tööd (TLS § 91 lg 3).

Erakorralise ülesütlemise õigust tuleb kasutada mõistliku aja jooksul pärast seda, kui Te põhjusest teada saite või pidite teada saama (TLS § 91 lg 4). Kui jätkate pikalt tööd nii, nagu midagi poleks juhtunud, võib tööandja hiljem väita, et ülesütlemisega viivitati.

Tähtajalise töölepingu puhul on erakorraline ülesütlemine pärast katseaja lõppu sageli töötaja ainus võimalus lepingust ühepoolselt varem vabaneda, sest tähtajalist lepingut ei saa töötaja korraliselt üles öelda. Erand on töötaja asendamise ajaks sõlmitud leping (TLS § 85 lg 2).

Kui tööleping lõpeb hoopis tööandja algatusel, lugege artiklit töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt. Kõigi lõpetamisviiside ülevaate leiate lehelt töölepingu lõpetamine.

Mõjuvad põhjused praktikas

Palga maksmata jätmine või oluline hilinemine

TLS § 91 lg 2 punkt 2 lubab lepingu üles öelda, kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. Seadus ei määra kindlat päevade arvu, mille järel viivitus muutub oluliseks. Olulisust hinnatakse kõiki asjaolusid ja mõlema poole huve arvestades (TLS § 91 lg 1), seega tasub silmas pidada viivituse kestust, seda, kas palk on hilinenud korduvalt, ja võlgnetava summa suurust. Lähemalt kirjutame sellest artiklis tööandja ei maksa palka – mida teha.

Ebaväärikas kohtlemine

Töötaja võib lahkuda, kui tööandja on kohelnud teda ebaväärikalt, ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel (TLS § 91 lg 2 p 1). Siia võivad kuuluda näiteks alandamine, sõimamine või ahistamine. Oluline on, et tööandja ise käitus nii või lubas sellel toimuda.

Oht elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele

Kolmas seaduses nimetatud näide on olukord, kus töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele (TLS § 91 lg 2 p 3). Oht peab olema reaalne, mitte üksnes oletuslik.

Tervis ja perekondlikud kohustused

Kui põhjus on Teie enda terviseseisund või perekondlikud kohustused ja tööandja ei saa pakkuda sobivat tööd, on samuti võimalik erakorraline ülesütlemine (TLS § 91 lg 3). Arvestage, et sel juhul ei ole Teil õigust allpool kirjeldatud kolme kuu hüvitisele ega kohaldu Töötukassa hüvitise erand, mis töötaja erakorralise ülesütlemise puhul kehtib üksnes TLS § 91 lõike 2 alusel.

Kas tööandjale tuleb enne lahkumist võimalus anda

Töölepingu seadus ei pane töötajale kohustust tööandjat enne erakorralist ülesütlemist hoiatada. Hoiatamise nõue on seaduses ette nähtud tööandjale, kui ta ütleb lepingu üles töötaja kohustuse rikkumise või töövõime vähenemise tõttu (TLS § 88 lg 3).

Vaidluse korral peate siiski tõendama, et ülesütlemine oli erakorraline ja selleks oli mõjuv põhjus (TLS § 85 lg 3, § 91 lg 1). Seetõttu on enamasti kindlam saata tööandjale enne lahkumist kirjalik nõue, näiteks maksta võlgnetav palk kindlaks kuupäevaks. Nõue näitab, et andsite tööandjale võimaluse olukord parandada, ja on hiljem tõendiks.

Pidage silmas, et ülesütlemisavaldus ei tohi olla tingimuslik. Lause „kui palka reedeks ei maksta, loen lepingu lõppenuks“ muudab avalduse tühiseks (TLS § 95 lg 1). Saatke kõigepealt nõue ja alles tähtaja möödumisel eraldi ülesütlemisavaldus. Väga raske rikkumise korral, näiteks vägivalla või tõsise terviseohu puhul, ei pruugi ootamine olla mõistlik.

Kas erakorralisest ülesütlemisest tuleb ette teatada

Erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei saa temalt mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõpuni (TLS § 98 lg 2). Kui see tingimus ei ole täidetud, on mõistlik anda tööandjale etteteatamiseks aega.

Kui erakorraliseks ülesütlemiseks alust ei olnud, loetakse tähtajatu töölepingu ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga (TLS § 85 lg 4). Töötaja puhul on see vähemalt 30 kalendripäeva (TLS § 98 lg 1). Kui lahkusite varem, võib tööandja nõuda keskmist tööpäevatasu iga tööpäeva eest, mille võrra Te vähem ette teatasite (TLS § 100 lg 5). Kui töötaja lahkub olulise põhjuseta ette teatamata ja tööandja ütleb lepingu sel põhjusel üles, võib tööandja nõuda ka kahju hüvitamist. Eeldatakse, et kahju vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule, ning kui nõue ei lõpe tasaarvestusega, peab tööandja selle esitama 20 tööpäeva jooksul (TLS § 74 lg 3).

Ülesütlemisavalduse vorm ja näidis

Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (TLS § 95 lg 1). Sobib allkirjastatud paberdokument, digiallkirjastatud fail või e-kiri, kus on Teie nimi (TsÜS § 79). Suuline teade ei sobi. Erakorralist ülesütlemist peab töötaja põhjendama, samuti kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (TLS § 95 lg 2). Põhjenduse puudumine ei muuda ülesütlemist kehtetuks, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama sellest tekkinud kahju (TLS § 95 lg 3).

Avaldus muutub kehtivaks, kui tööandja selle kätte saab (TsÜS § 69 lg 1). Säilitage tõend saatmise ja kättesaamise kohta, näiteks e-kirja koopia või tööandja allkirjaga kinnitus.

Allpool on lihtne töölepingu erakorralise ülesütlemise näidis töötaja poolt palga maksmata jätmise korral. Kohandage seda oma olukorrale.

Tööandja: [ettevõtte nimi, registrikood]

Töötaja: [nimi, isikukood]

[Kuupäev]

Töölepingu erakorraline ülesütlemine

Ütlen üles meie vahel [kuupäev] sõlmitud töölepingu erakorraliselt töölepingu seaduse § 91 lõike 2 punkti 2 alusel. Tööleping lõpeb [kuupäev].

Põhjendus: tööandja ei ole maksnud mulle töötasu [periood] eest kokku [summa] eurot. Esitasin [kuupäev] kirjaliku nõude tasuda võlgnevus hiljemalt [kuupäev], kuid makset ei tehtud.

Palun maksta töölepingu lõppemisel lõpparve, sealhulgas võlgnetav töötasu, hüvitis kasutamata põhipuhkuse eest ja töölepingu seaduse § 100 lõike 4 kohane hüvitis.

[Nimi ja allkiri või digiallkiri]

Hüvitis, kui lahkumise põhjus on tööandja rikkumine

Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja talle hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses (TLS § 100 lg 4). Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust ülesütlemise asjaolusid arvestades muuta. Hüvitist ei vähendata riigi makstavate hüvitiste ja toetuste võrra. Hüvitisele ei kohaldata võlaõigusseaduse kahju hüvitamise peatükki, seega ei sõltu selle saamine sellest, kas Teile tekkis kahju.

Lisaks hüvitisele tuleb maksta kõik töösuhtest tulenevad nõuded, sest need muutuvad töölepingu lõppemisega sissenõutavaks (TLS § 84 lg 1): võlgnetav töötasu ja hüvitis kasutamata põhipuhkuse eest (TLS § 71). Täpsemalt kirjutame sellest artiklis lõpparve töölepingu lõppemisel. Kui olete sõlminud koolituskulude hüvitamise kokkuleppe, ei pea Te tööandja olulise rikkumise tõttu lahkudes koolituskulusid hüvitama (TLS § 34 lg 3).

Jälgige tähtaegu. Töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat töötasu sissenõutavaks muutumisest (TLS § 29 lg 9). Muude töösuhtest tulenevate nõuete puhul on tähtaeg neli kuud ajast, kui saite oma õiguse rikkumisest teada või pidite teada saama (TLS § 3¹). Kolme kuu hüvitise nõudega on seega kindlam pöörduda nelja kuu jooksul.

Töötukassa hüvitis pärast erakorralist ülesütlemist

Üldreegli järgi ei ole sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele õigust inimesel, kelle tööleping lõppes tema enda algatusel. Seadus teeb aga erandi juhuks, kui töötaja ütles lepingu üles TLS § 91 lõike 2 alusel ehk tööandja olulise rikkumise tõttu (töötuskindlustuse seadus, TKindlS § 6 lg 2 p 1). Hüvitise saamiseks peate olema Töötukassas töötuna arvel ja Teil peab olema vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul (TKindlS § 6 lg 1).

Kui lahkusite oma tervise või perekondlike kohustuste tõttu (TLS § 91 lg 3) või leppisite lõpetamises kokku, seda erandit ei kohaldata. Töötukassal on õigus nõuda dokumente, mis tõendavad hüvitise tingimustele vastamist (TKindlS § 10 lg 1), seega hoidke ülesütlemisavaldus ja põhjendust kinnitavad tõendid alles.

Töötaja erakorraline ülesütlemine ei anna õigust Töötukassa kindlustushüvitisele koondamise korral. Seda makstakse koondamise või TLS § 37 lõike 5 alusel lõppenud töösuhte korral, kui töösuhe kestis vähemalt viis aastat (TKindlS § 14¹). Kui tööandja on maksejõuetu, hüvitab Töötukassa seaduses sätestatud piirides saamata jäänud töötasu, puhkusetasu ja töölepingu seaduses ette nähtud hüvitised (TKindlS § 20).

Tõendite kogumine enne lahkumist

Seadus eeldab, et töötaja ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et see on erakorraline (TLS § 85 lg 3). Tõendamiskoormus on seega Teil. Enne avalduse saatmist koguge kokku:

• tööleping ja töötasu kokkulepped;
• pangaväljavõtted ja palgalehed, millest nähtub maksmata või hilinenud töötasu;
• e-kirjad, sõnumid ja muu kirjavahetus tööandjaga;
• kuupäevadega märkmed juhtumitest ning tunnistajate nimed;
• arsti dokumendid, kui põhjus on seotud tervisega;
• Teie kirjalikud nõuded tööandjale ja tööandja vastused.

Kui tööandja vaidlustab ülesütlemise

Tööandja võib väita, et erakorraliseks ülesütlemiseks polnud alust, ja keelduda hüvitise maksmisest või nõuda ise hüvitist etteteatamata jäänud päevade eest (TLS § 100 lg 5). Kui leitakse, et Teil ei olnud tähtajatu lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse ülesütlemine korraliseks (TLS § 85 lg 4) ja kolme kuu hüvitist Te ei saa. Seepärast tasub alust enne lahkumist põhjalikult hinnata.

Kui tööandja hüvitist või lõpparvet ei maksa, saate esitada nõude töövaidluskomisjonile või kohtule. Töövaidluskomisjoni pöördumine on riigilõivuvaba (töövaidluse lahendamise seadus, TvLS § 15) ja avaldus vaadatakse üldjuhul läbi 45 kalendripäeva jooksul (TvLS § 38 lg 1). Kui pool soovib tuvastada ülesütlemise tühisust, tuleb hagi või avaldus esitada 30 kalendripäeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest (TLS § 105 lg 1). Menetlusest saate lugeda artiklist töövaidluskomisjoni poole pöördumine.

Korduma kippuvad küsimused

Mitu päeva peab palk hilinema, et võiks kohe lahkuda?

Seadus kindlat päevade arvu ei määra. TLS § 91 lg 2 p 2 nõuab, et viivitus oleks oluline, ja seda hinnatakse kõiki asjaolusid arvestades. Tasub arvestada viivituse kestust, korduvust ja summat ning seda, kas andsite tööandjale võimaluse võlg tasuda.

Kas erakorralise ülesütlemise võib saata e-kirjaga?

Jah. Seadus nõuab kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi, millele vastab ka e-kiri, kus on Teie nimi. Erakorralist ülesütlemist tuleb põhjendada ja avaldus ei tohi olla tingimuslik.

Kas pärast erakorralist ülesütlemist saab Töötukassast hüvitist?

Kui ütlesite lepingu üles tööandja olulise rikkumise tõttu (TLS § 91 lg 2), ei välista see sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist. Peate vastama ka staaži- ja arvelolekutingimustele ning otsuse teeb Töötukassa.

Kas kolme kuu hüvitis makstakse automaatselt?

Seadus paneb hüvitise maksmise kohustuse tööandjale (TLS § 100 lg 4). Kui tööandja ei maksa, saate nõude esitada töövaidluskomisjonile või kohtule, kes võib hüvitise suurust asjaoludest lähtudes muuta.

Abi erakorralise ülesütlemise korral

Erovik Õigusbüroo jurist aitab hinnata, kas Teie põhjus on erakorraliseks ülesütlemiseks piisav, koostab nõudekirja ja ülesütlemisavalduse ning vajaduse korral esindab Teid töövaidluses töövaidluskomisjonis või kohtus. Hinnad leiate hinnakirjast ja töö hind lepitakse kokku enne töö alustamist. Võtke meiega ühendust kontaktlehe kaudu või helistage +372 506 4330.

Artikkel on koostatud 29.10.2026 kehtiva õiguse järgi.