Miks ei saa jurist pakkuda tasuta teenust – ja kuidas töötab õigusbüroo tegelikult?
3. sept 2025
Mida teha, kui kinnisvarafirma nõuab kaasomandi lõpetamist?
9. sept 2025
Töötasu maksmine – mida iga töötaja ja tööandja peab teadma
Töötasu on iga töösuhte keskne osa – tegemist on tasuga, mida tööandja maksab töötajale tema töö eest. Töötasu maksmisega seotud reeglid on täpselt paika pandud ning nende rikkumisel võib tööandja sattuda tõsistesse probleemidesse.
Millest töötasu koosneb?
Töötasuks loetakse:
- töö eest makstav põhipalk (kokkulepitud töötasu),
- ületunnitöö tasu,
- öötöö tasu,
- riigipühadel töötamise tasu,
- valveaja eest makstav tasu.
Töötasu hulka ei kuulu hüvitised (nt konkurentsikeelu hüvitis, haigushüvitis või lõpparvega seotud hüvitised).
Töötasu maksmise kord
- Palgapäev: vähemalt kord kuus, tähtaeg lepitakse kokku töölepingus.
- Brutosumma: töötasu lepitakse kokku brutosummana, millest tööandja peab kinni seaduses ettenähtud maksud ja maksed (TLS § 29 lg 3).
- Alammäär: täistööaja korral ei tohi töötasu olla väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalk.
Töötasu erijuhtudel
- Öötöö (22:00–6:00) – 1,25-kordne tasu, kui ei ole kokku lepitud, et töötasu sisaldab ööajal töötamise tasu (TLS § 45 lg 1).
- Riigipühal töötamine – 2-kordne tasu (kokkuleppel võib hüvitada ka vaba ajaga, TLS § 45 lg 3).
- Ületunnid – vaba aeg ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses; kui on kokku lepitud hüvitamine rahas, 1,5-kordne tasu (TLS § 44 lg 6–7).
- Valveaeg – vähemalt 1/10 kokkulepitud töötasust.
Kui tööandja ei anna tööd
Kui töötaja on valmis tööle asuma, kuid tööandjal pole tööd pakkuda, peab tööandja maksma töötajale keskmist töötasu (TLS § 35). Miinimumtasu pakkumine ei ole sellisel juhul üldjuhul lubatud. Erandina võib tööandja, kes ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd, vähendada töötasu kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla töötasu alammäära, kui kokkulepitud töötasu maksmine oleks talle ebamõistlikult koormav (TLS § 37 lg 1). Vähendamisest tuleb teatada vähemalt 14 kalendripäeva ette (TLS § 37 lg 4).
Mis saab, kui palk viibib?
Kui tööandja ei maksa töötasu õigel ajal:
- töötajal tekib õigus nõuda viivist (seadusjärgne viivisemäär on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonide intressimäär + 8% aastas, VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1; määr muutub poolaasta kaupa, 01.07.–31.12.2026 on see 10,40% aastas),
- töötaja võib pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse,
- kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega, võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda (TLS § 91 lg 2 p 2) ja nõuda hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses; kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust asjaolusid arvestades muuta (TLS § 100 lg 4).
Mida teha töötasu vaidluse korral?
Eestis lahendatakse töötasuga seotud vaidlusi sageli töövaidluskomisjonis. Näiteks:
- Kui tööandja maksab lubatust vähem või „määrab“ palga omavoliliselt miinimumile, saab töötaja nõuda töötasu vahe välja.
- Kui tööandja viivitab, lisanduvad nõudele viivised.
Erovik õigusbüroo on aidanud korduvalt kliente, kelle tööandja on jätnud palga maksmata või püüdnud põhjendamatult vähendada töötasu. Tihti lõpevad sellised vaidlused kompromissiga või töövaidluskomisjoni otsusega, mis kinnitab töötaja õigust kokkulepitud tasule.
Praktiline soovitus
Kui tööandja viivitab palga maksmisega või maksab vähem kui kokku lepitud, ärge oodake liiga kaua. Teie õigus töötasu nõuda aegub kolme aasta jooksul, kuid mida varem probleem lahendada, seda lihtsam on oma õigusi kaitsta.
