Ületunnitöö tasustamine: raha või vaba aeg ja kuidas maksmata ületunde nõuda

Ületunnitöö tasustamine on töölepingu seaduses (TLS) selgelt reguleeritud: töö, mida teete üle kokkulepitud tööaja, tuleb hüvitada kas võrdses ulatuses vaba ajaga või rahas 1,5-kordse töötasuna. Vaidlused tekivad tavaliselt sellest, kas tegemist oli üldse ületunnitööga, kuidas ületunde summeeritud tööaja korral arvestada ja kas maksmata tasu saab veel nõuda. Selles artiklis selgitame, mida seadus ütleb ning kuidas oma õigusi kaitsta.

Mis on ületunnitöö ja millal see on lubatud

Ületunnitöö on töö, mida töötaja teeb üle kokkulepitud tööaja (TLS § 44 lg 1). Täistööaeg on üldjuhul 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ning eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas (TLS § 43 lg 1 ja 2). Kui olete kokku leppinud osalises tööajas, on ületunnitöö iga tund, mis ületab Teie lepingus kokkulepitud tööaega, mitte alles 40 tunni piiri ületav töö.

Ületunnitöö tegemises lepivad tööandja ja töötaja kokku. Ilma sellise kokkuleppeta võib tööandja nõuda ületunnitööd üksnes hea usu põhimõtte kohaselt ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju ärahoidmiseks (TLS § 44 lg 4).

Seadus seab ületunnitööle ka piirid:

• alaealisega sõlmitud ületunnitöö kokkulepe on tühine (§ 44 lg 2);
• tühine on ka kokkulepe töötajaga, kes puutub töökeskkonnas kokku ohuteguriga ja kelle tööaega on seetõttu seaduse alusel lühendatud (§ 44 lg 3);
• ettenägematute asjaolude tõttu ei saa ületunnitööd nõuda alaealiselt, rasedalt ega töötajalt, kellel on õigus emapuhkusele (§ 44 lg 5);
• tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust arvestusperioodi (§ 46 lg 1). Eraldi kokkuleppega võib keskmine tööaeg olla kuni 52 tundi, kui kokkulepe ei ole töötajale ebamõistlikult kahjustav; töötaja võib sellise kokkuleppe igal ajal üles öelda, teatades kaks nädalat ette (§ 46 lg 3).

Järgida tuleb ka puhkeaegu. Üldjuhul peab töötajale jääma 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega (§ 51 lg 1) ning seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 48 tundi, summeeritud tööaja korral vähemalt 36 tundi järjestikust puhkeaega (§ 52 lg 1 ja 2).

Ületunnitöö tasustamine: vaba aeg või 1,5-kordne töötasu

Seaduse põhireegel üllatab paljusid: kui ei ole kokku lepitud teisiti, hüvitab tööandja ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses (TLS § 44 lg 6). Üks ületund tähendab seega üht tundi vaba aega.

Ületunnitöö hüvitamine rahas eeldab kokkulepet. Sel juhul maksab tööandja ületunnitöö eest 1,5-kordset töötasu (TLS § 44 lg 7). Näiteks kui Teie tunnitasu on 12 eurot bruto, on ühe ületunni tasu 18 eurot bruto.

Ületundide tasustamise viis peab nähtuma lepingust: töölepingu dokumendis peab olema viide ületunnitöö tegemise ja hüvitamise korrale (TLS § 5 lg 1 p 13). Kui lepingus on kirjas, et kuupalk katab kõik ületunnid, tasub see tingimus üle kontrollida. Erinevalt öötööst ei näe seadus ületunnitöö puhul ette võimalust kokku leppida, et töötasu juba sisaldab selle hüvitist. TLS § 2 järgi on töötaja kahjuks seadusest kõrvalekalduv kokkulepe tühine, kui seadus sellist võimalust ette ei näe, mistõttu võib ka selline tingimus olla tühine.

Eraldi reegel kehtib väga pikkade tööpäevade kohta. Kui töötate 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi, peab tööandja andma vahetult pärast tööpäeva lõppu täiendavat vaba aega 13 tundi ületanud tundide ulatuses. Kokkulepe, millega 13 tundi ületav töö hüvitatakse rahas, on tühine (TLS § 51 lg 5).

Ületundide hüvitamine on osa töötasu arvestusest. Töötasu maksmise üldreeglitest saate lugeda artiklist töötasu maksmine.

Summeeritud tööaja arvestus ja ületunnid

Summeeritud tööaja korral jaguneb tööaeg arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt, nagu sageli vahetustega töös (TLS § 6 lg 6). Kokkulepitud tööaega arvestatakse sel juhul seitsmepäevase ajavahemiku kohta kogu arvestusperioodi jooksul (§ 43 lg 3).

Seetõttu ei ole üks pikk vahetus või tavapärasest pikem nädal veel ületunnitöö. Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul (TLS § 44 lg 1). Kui olete arvestusperioodi lõpuks töötanud rohkem tunde, kui selle perioodi kokkulepitud tööaeg ette näeb, on vahe ületunnitöö ja see tuleb hüvitada vaba aja või 1,5-kordse tasuga.

Ületunnitöö arvestus tugineb tööajakavale ja tegelikult töötatud tundidele. Tööandja peab teatama tööajakava teatavaks tegemise ja muutmise tingimused (§ 6 lg 6) ning pidama tööaja arvestust (§ 28 lg 2 p 4). Keskmise 48-tunnise piiri järgimist hinnatakse üldjuhul kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul (§ 46 lg 1). Tervishoiu-, hoolekande-, põllumajandus-, teehoiu- ja turismitöötajatel võib seda perioodi kollektiivlepinguga pikendada kuni 12 kuuni (§ 46 lg 2).

Alates 13.02.2026 võib seaduses sätestatud tingimustel sõlmida ka kirjaliku paindliku tööaja kokkuleppe, mille järgi tööaeg jaguneb kokkulepitud töötundideks ja lisatundideks (TLS § 43³). Lisatunnid ise ei ole ületunnitöö, kuid kui töötaja töötab üle kokkulepitud töötundide ja lisatundide, kohaldatakse ületunnitöö sätteid (§ 43³ lg 5).

Öötöö ja riigipühal töötamise tasu

Ületunnitööst eraldi reguleerib seadus öise ja pühadeaegse töö hüvitamist (TLS § 45):

• Öötöö (kell 22.00–6.00) eest maksab tööandja 1,25-kordset töötasu, kui ei ole kokku lepitud, et töötasu juba sisaldab tasu ööajal töötamise eest (§ 45 lg 1). Öövahetuse tasu sõltub seega sellest, mida Teie lepingus on kirjas.
• Riigipühal tehtud töö eest maksab tööandja 2-kordset töötasu (§ 45 lg 2).
• Pooled võivad kokku leppida, et öötöö või riigipühal tehtud töö hüvitatakse nendest reeglitest erinevalt täiendava vaba ajaga (§ 45 lg 3).

Kui öine või pühadeaegne töö on samal ajal ka ületunnitöö, tasub arvestus eriti hoolikalt üle kontrollida.

Kuidas ületunde tõendada

Töövaidluskomisjonis peab kumbki pool tõendama asjaolusid, millele tema nõuded ja vastuväited tuginevad (töövaidluse lahendamise seaduse ehk TvLS § 45 lg 1). Kohtus kehtib sama põhimõte (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg 1). Töötaja jaoks tähendab see, et tuleb näidata, millal ja kui kaua ta tegelikult töötas. Kasulikud tõendid on näiteks:

• tööajakavad ja vahetuste graafikud;
• tööajaarvestuse või läbipääsusüsteemi väljavõtted;
• e-kirjad, sõnumid ja korraldused, millega paluti tööd jätkata;
• Teie enda jooksvalt peetud märkmed tööaja alguse ja lõpu kohta;
• palgalehed, millest nähtub, mida on tasustatud;
• kolleegide ütlused.

Tööandja on kohustatud pidama tööaja arvestust (TLS § 28 lg 2 p 4). Töövaidluskomisjonis võite taotleda, et komisjoni juhataja nõuaks teiselt poolelt välja tema käsutuses olevad tõendid ja andmed (TvLS § 45 lg 5). Kui poolel on seadusest tulenev kohustus tõendeid või andmeid säilitada ja ta jätab need põhjuseta esitamata, võib vastaspoole väiteid nende sisu kohta lugeda tõendatuks (TvLS § 45 lg 6). Miks tõendid vaidluse tulemuse sageli otsustavad, selgitame artiklis kohtus ei võida jurist, vaid head tõendid.

Maksmata ületundide nõudmine ja nõude tähtaeg

Kui ületunnitöö on jäänud hüvitamata, soovitame tegutseda järgmises järjekorras:

1. Kontrollige töölepingut: milline on kokkulepitud tööaeg, kas kohaldub summeeritud tööaeg ja kas ületunde hüvitatakse rahas või vaba ajaga.
2. Koostage ületundide arvestus kuupäevade ja tundide kaupa ning arvutage nõutav summa.
3. Esitage tööandjale kirjalik nõue koos arvestusega. Hästi põhjendatud pretensioon ehk nõudekiri lahendab paljud vaidlused juba enne menetlust.
4. Kui kokkulepet ei saavutata, saate pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse. Töövaidluskomisjoni pöördumine on riigilõivuvaba (TvLS § 15), kuid kumbki pool kannab seal oma menetluskulud ise (TvLS § 16 lg 1). Menetluse käigust kirjutame artiklis töövaidluskomisjoni poole pöördumine.

Nõude tähtaeg. Töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat arvates töötasu sissenõutavaks muutumisest (TLS § 29 lg 9). Kuna rahas hüvitatava ületunnitöö eest makstakse 1,5-kordset töötasu (§ 44 lg 7), kohaldub sellele nõudele üldjuhul sama tähtaeg. Muude töösuhtest tulenevate nõuete puhul on töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumise tähtaeg palju lühem: neli kuud ajast, mil saite või pidite saama teada oma õiguse rikkumisest (TLS § 3¹). Kui ületunnid tuli hüvitada vaba ajaga, ei ütle seadus otse, kumb tähtaeg vaba aja nõudele kohaldub. Seepärast ärge jätke nõude esitamist viimasele hetkele.

Töölepingu lõppemisel muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks (TLS § 84 lg 1), seega tasub ületundide küsimus lahendada hiljemalt lõpparve juures. Kui tööandja jätab maksmata ka tavapärase palga, lugege artiklit tööandja ei maksa palka – mida teha.

Tööandjale: kuidas ületunnitöö õigesti kokku leppida ja arvestada

Enamiku ületunnivaidlustest saab ära hoida selge lepingu ja korrektse arvestusega:

• Lisage töölepingu dokumenti viide ületunnitöö tegemise ja hüvitamise korrale (TLS § 5 lg 1 p 13) ning sõnastage üheselt, kas hüvitate ületunde vaba aja või rahaga.
• Pidage tööaja arvestust (§ 28 lg 2 p 4). Summeeritud tööaja korral leppige selgelt kokku arvestusperiood ning teatage töötajale tööajakava teatavaks tegemise ja muutmise tingimused (§ 6 lg 6).
• Jälgige keskmise tööaja piiri ja puhkeaegu. Kui sõlmite kuni 52-tunnise keskmise tööaja kokkuleppe, peate nende töötajate üle pidama eraldi arvestust ja esitama selle nõudmisel tööinspektorile ja töötajate esindajale (§ 46 lg 5).
• Ärge sõlmige ületunnitöö kokkulepet alaealisega ega töötajaga, kelle tööaega on ohuteguri tõttu seaduse alusel lühendatud (§ 44 lg 2 ja 3).
• Iseseisva otsustuspädevusega töötajaga võib seaduses sätestatud tingimustel kirjalikult kokku leppida, et talle ei kohaldata muu hulgas öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamise sätet (§ 45). Ületunnitöö säte (§ 44) selle erandi loetelus ei ole (§ 43² lg 1).

Kui töötaja on Teile juba ületundide nõude esitanud, aitab õigeaegne õiguslik hinnang vältida asjatut vaidlust. Vaadake ka meie teenust töövaidlused tööandjale.

Korduma kippuvad küsimused

Kas tööandja võib mind ületunde tegema kohustada?

Üldjuhul ainult siis, kui olete ületunnitöös kokku leppinud. Ilma kokkuleppeta võib tööandja seda hea usu põhimõtet järgides nõuda üksnes ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju ärahoidmiseks (TLS § 44 lg 4). Kuni 52-tunnise keskmise tööaja kokkuleppe alusel on töötajal õigus ületunnitöö tegemisest keelduda (§ 46 lg 4).

Kas osalise tööajaga töötaja saab ületunnitöö eest hüvitist?

Jah. Ületunnitöö on töö üle kokkulepitud tööaja (TLS § 44 lg 1), seega on osalise tööajaga töötajal ületunnitöö iga tund, mis ületab tema lepingus kokkulepitud tööaega.

Kas valveaeg on ületunnitöö?

Valveaeg on kokkulepitud aeg väljaspool tööaega, mil olete tööandjale tööülesannete täitmiseks kättesaadav. Selle eest tuleb maksta tasu, mis ei või olla väiksem kui 1/10 kokkulepitud töötasust (TLS § 48 lg 1). Valveaja osa, mil allute tööandja juhtimisele ja kontrollile, loetakse aga tööajaks (§ 48 lg 3) ning kokkulepitud tööaega ületades võib see olla ületunnitöö.

Kui kaua saab maksmata ületunnitasu nõuda?

Rahas hüvitatava ületunnitöö puhul on nõude esitamise tähtaeg üldjuhul kolm aastat arvates töötasu sissenõutavaks muutumisest (TLS § 29 lg 9). Summeeritud tööaja korral selgub ületundide maht arvestusperioodi lõpus, mistõttu tasub hoida alles kõigi arvestusperioodide tööajakavad ja palgalehed.

Kuidas Erovik Õigusbüroo saab aidata

Erovik Õigusbüroo jurist Ero Liivik aitab nii töötajaid kui ka tööandjaid ületunnitöö vaidlustes: kontrollime tööaja arvestuse ja lepingutingimused, koostame nõudekirja või vastuse sellele ning esindame Teid töövaidluskomisjonis või kohtus. Oleme esindanud kliente enam kui 250 vaidlusasjas, sh üle 150 kohtuasjas. Nõudekirja koostamise hind on 120–200 eurot ning töö hind lepitakse kokku enne töö algust.

Helistage numbril +372 506 4330 või võtke ühendust. Teenuste hinnad leiate hinnakirjast. Töötajale mõeldud teenusest lähemalt: jurist töövaidluses töötajale.

Artikkel on koostatud 29.10.2026 kehtiva õiguse järgi.