Võlgade sissenõudmine – jurist aitab raha kätte saada

Võlgade sissenõudmine muutub vajalikuks siis, kui klient, äripartner või eraisik ei ole Teile tähtajaks maksnud ja meeldetuletused ei ole tulemust andnud. Erovik Õigusbüroo jurist Ero Liivik hindab Teie nõuet ja tõendeid, koostab nõudekirja, maksekäsu kiirmenetluse avalduse või hagi ning aitab kohtulahendi alusel pöörduda kohtutäituri poole.

Aitame eraisikuid ja ettevõtteid Tallinnas ja üle Eesti. Iga võla sissenõudmise puhul valime tee, mis sobib võla suuruse, tõendite ja võlgniku käitumisega: mõnikord piisab nõudekirjast, teinekord on vaja kohtu ja kohtutäituri abi. Saatke lühike kirjeldus aadressile info@erovik.ee või helistage numbril +372 506 4330. Töö sisu ja hinna lepime kokku enne töö alustamist.

Millal pöörduda juristi poole

• Arve, laen või muu makse on tähtajaks tasumata ja võlgnik ei vasta meeldetuletustele.
• Võlgnik lubab maksta, kuid tähtajad mööduvad.
• Võlgnik vaidleb nõudele vastu ja Te ei ole kindel, kas Teie tõenditest piisab.
• Nõude aegumistähtaeg hakkab lõppema.
• Teil on maksekäsk või kohtuotsus, kuid raha ei ole laekunud.
• Kahtlustate, et võlgnik on maksejõuetu.

Kuidas võlgade sissenõudmine käib

Kõiki etappe ei pea alati läbima. Põhjalikumalt kirjeldame neid artiklis efektiivsest võlamenetlusest.

1. Nõude ja tõendite hindamine

Kõigepealt kontrollime, millest nõue tuleneb, kas see on sissenõutav ja millised tõendid seda kinnitavad. Samuti vaatame, kas nõue ei ole aegumas. Näiteks kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg hakkab kulgema selle aasta lõppemisest, mil nõue muutus sissenõutavaks (tsiviilseadustiku üldosa seaduse ehk TsÜS § 147 lg 3). Lähemalt kirjutame võlanõude aegumisest.

2. Kohtueelne etapp: meeldetuletus ja nõudekiri

Kui võlgnik ei ole meeldetuletusele reageerinud, koostame talle nõudekirja, milles on kirjas nõude alus, summa, viivis ja maksetähtaeg. Nõudekiri annab võlgnikule viimase võimaluse tasuda enne kohtusse pöördumist ja on hiljem tõend selle kohta, et nõue esitati. Praktilisi soovitusi leiate ka artiklist klient ei maksa arvet – mida teha.

3. Maksekäsu kiirmenetlus

Kui võlg on selge ja võlgnik sellele sisuliselt vastu ei vaidle, on võla sissenõudmine kohtu kaudu sageli kõige kiirem maksekäsu kiirmenetluses. See sobib eraõigussuhtest tuleneva kindla rahasumma nõudele, mis on juba sissenõutav ja tuleneb üldjuhul lepingust. Nõude summa koos kõrvalnõuetega ei tohi ületada 8000 eurot ning kõrvalnõudeid, näiteks viivist, saab selles menetluses nõuda kuni põhinõude suuruseni (tsiviilkohtumenetluse seadustiku ehk TsMS § 481).

Avaldus esitatakse kohtule elektrooniliselt ja selle lahendab Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja (TsMS § 108 ja § 482 lg 4). Võlgnikul on makseettepaneku kättetoimetamisest alates 15 päeva, välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva, et võlg tasuda või esitada vastuväide (TsMS § 484 ja § 485). Alates 1. juulist 2027 on vastuväite tähtaeg seadusemuudatuse järgi 30 päeva ka Eestis kättetoimetamise korral. Kui võlgnik ei maksa ega vaidle vastu, teeb kohus maksekäsu, mis kuulub viivitamata täitmisele (TsMS § 489).

Kui võlgnik asub teises Euroopa Liidu liikmesriigis (v.a Taanis), saab kasutada ka Euroopa maksekäsumenetlust või Euroopa väiksemate nõuete menetlust (määrused (EÜ) nr 1896/2006 ja nr 861/2007).

4. Hagi maakohtusse

Kui nõue on suurem kui 8000 eurot, ei sobi maksekäsu kiirmenetlusse või võlgnik esitab makseettepanekule vastuväite, lahendatakse vaidlus hagimenetluses. Siis peavad nõue ja tõendid olema algusest peale korras. Lugege lähemalt hagi koostamisest ja sellest, miks kohtus võidavad tõendid.

5. Täitemenetlus ja koostöö kohtutäituriga

Maksekäsk ja jõustunud kohtuotsus on täitedokumendid (täitemenetluse seadustiku ehk TMS § 2 lg 1 p 1). Kui võlgnik ka siis ei maksa, esitame Teie nimel kohtutäiturile täitmisavalduse koos täitedokumendiga (TMS § 23).

Kohtutäitur määrab võlgnikule vabatahtliku täitmise tähtaja, mis ei või üldjuhul olla lühem kui 30 päeva (TMS § 25 lg 1). Kui võlgnik selle aja jooksul ei maksa, pöörab kohtutäitur sissenõude tema varale: vara arestitakse ja müüakse (TMS § 52 lg 1). Täitekulud kannab võlgnik, kuid kohtutäitur võib nõuda sissenõudjalt ettemaksu, näiteks eriti suurte täitekulude katteks (TMS § 38 lg 1 ja § 40).

6. Pankrotiavaldus kui viimane abinõu

Kui võlgnik on maksejõuetu, võib võlausaldaja esitada kohtule pankrotiavalduse. Selleks tuleb tõendada oma nõue ja põhistada võlgniku maksejõuetus, tuginedes vähemalt ühele seaduses loetletud asjaolule (pankrotiseaduse ehk PankrS § 10 lg 1 ja 2). Näiteks ei ole võlgnik kohustust täitnud 30 päeva jooksul pärast selle sissenõutavaks muutumist ega ka 10 päeva jooksul pärast seda, kui võlausaldaja teda kirjalikult pankrotiavalduse esitamise kavatsusest hoiatas. Teine võimalik asjaolu on see, et täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu nõuet rahuldada õnnestunud.

Pankrot ei taga raha laekumist. Kui on alust eeldada, et võlgniku varast ei piisa, võib kohus kohustada avaldajat tasuma deposiidi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks (PankrS § 11 lg 1). Seepärast kaalume seda sammu koos Teiega hoolikalt. Vaadake lähemalt, kuidas käib pankrotiavalduse esitamine võlausaldaja poolt.

Milliseid dokumente vajame

• leping, tellimus või muu kokkulepe, kirjaliku lepingu puudumisel kirjavahetus, millest kokkulepe nähtub;
• arved ja nende saatmise tõendid;
• ülevaade maksetest: mis on tasutud ja mis on maksmata;
• kirjavahetus võlgnikuga, sealhulgas meeldetuletused ning võlgniku vastused või lubadused maksta;
• võlatunnistus, maksegraafik või tagatisleping, kui need on olemas;
• võlgniku andmed: nimi, isiku- või registrikood ja kontaktandmed;
• maksekäsk või kohtuotsus, kui see on juba olemas.

Kui mõni dokument puudub, saatke see, mis Teil on. Hindame, kas olemasolevatest tõenditest piisab.

Hind ja tasustamise põhimõtted

Töö sisu ja tasu lepime kokku enne töö alustamist, sageli kindla hinnaga kogu ülesande eest. Võite tellida ka üksnes dokumendi, näiteks nõudekirja või hagiavalduse, ilma kogu kohtuesinduseta.

• nõudekirja koostamine: 120–200 €;
• hagiavalduse koostamine: alates 300 €;
• juristi tunnitasu: 60–80 €.

Kõik hinnad leiate hinnakirjast. Lisaks juristi tasule võivad tekkida riigilõiv kohtusse pöördumisel ja täitemenetluse kulud.

Miks valida Erovik

• Oleme esindanud kliente enam kui 250 vaidlusasjas, sealhulgas üle 150 kohtuasjas.
• Aitame eraisikuid ja ettevõtteid võla-, lepingu-, töö-, kinnisvara-, perekonna- ja pärimisvaidlustes.
• Saate tellida kogu sissenõudmise või ainult vajaliku dokumendi.

Korduma kippuvad küsimused

Kui kaua saab võlga sisse nõuda?

Tehingust, näiteks lepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat, tahtliku kohustuse rikkumise korral kümme aastat (TsÜS § 146 lg 1 ja 4). Aegumine katkeb ja algab uuesti, kui võlgnik nõuet tunnustab, näiteks maksab osa võlast (TsÜS § 158). Maksekäsu kiirmenetluse avalduse või hagi esitamisega aegumine peatub (TsÜS § 160). Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg on üldjuhul kümme aastat (TsÜS § 157 lg 1). Kohus arvestab aegumist ainult võlgniku taotlusel (TsÜS § 143).

Kui suurt viivist võib nõuda?

Seadusjärgne viivisemäär koosneb poolaasta kaupa kindlaks määratud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonide intressimäärast ja sellele lisanduvast kaheksast protsendist aastas (võlaõigusseaduse ehk VÕS § 94 lg 1 ja § 113 lg 1). Kui lepinguga on ette nähtud sellest kõrgem intressimäär, arvestatakse viivist lepingu intressimäära järgi. Viivist arvestatakse nõude sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Intressi ega viivise maksmisega viivitamise eest viivist nõuda ei saa (VÕS § 113 lg 6).

Kas võlgnik peab hüvitama sissenõudmise kulud?

Kui võlgnik tegutseb majandus- või kutsetegevuses ja Teil on õigus nõuda viivist, võite lisaks nõuda sissenõudmiskulude hüvitisena 40 eurot (VÕS § 113¹). Tarbijalt võib ettevõtja sissenõudmiskulusid nõuda üksnes VÕS § 113² piirides. Hagimenetluses kannab menetluskulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti, ja lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 162 lg 1 ja § 175 lg 1). Maksekäsu kiirmenetluses hüvitatakse riigilõiv ja seaduses kindlaks määratud summa menetluskulude katteks, muid kulusid, sealhulgas esindajatasu, ei hüvitata (TsMS § 484²).

Mis juhtub, kui võlgnik esitab maksekäsule vastuväite?

Võlgnik ei pea vastuväidet põhjendama (TsMS § 485 lg 2). Kui Te ei ole avalduses palunud menetlust sel juhul lõpetada, antakse asi üle hagimenetlusse (TsMS § 486 lg 1). Kui maksekäsu avaldus hagiavalduse nõuetele ei vasta, tuleb nõue 14 päeva jooksul hagiavalduse vormis põhjendada (TsMS § 487 lg 1). Hagi loetakse esitatuks alates maksekäsu avalduse esitamisest (TsMS § 486 lg 2).

Kas võlgade sissenõudjad ehk inkassofirmad saavad võlgniku vara arestida?

Ei. Võlgniku vara arestib kohtutäitur ja üksnes täitedokumendi, näiteks maksekäsu või jõustunud kohtuotsuse alusel (TMS § 2 lg 1 ja § 23 lg 1). Meeldetuletus või nõudekiri sellist õigust ei anna. Kui võlgnik maksmisest keeldub, tuleb täitedokument üldjuhul saada kohtust.

Võtke ühendust

Kirjeldage lühidalt, kes Teile võlgneb, kui suur on summa ja millised dokumendid Teil on. Helistage numbril +372 506 4330 või kirjutage aadressil info@erovik.ee. Kõik kontaktandmed leiate kontaktilehelt. Seejärel lepime kokku töö sisu ja hinna.