Elatisabi: millal maksab riik lapsele elatist ja kuidas seda taotleda

Elatisabi on riigi makstav toetus lapsele, kelle vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust. Elatisabi maksab Sotsiaalkindlustusamet ja see on kuni 200 eurot kuus ühe lapse kohta. Toetus ei tule siiski automaatselt: elatisabi saab alles siis, kui elatise nõue on jõudnud kohtusse, kohtutäiturile või elatisvõlgniku pankrotimenetlusse. Allpool selgitame, millised on elatisabi liigid, kuidas käib elatisabi taotlemine ja mis saab siis, kui teine vanem hakkab hiljem ise maksma.

Kui soovite esmalt teada, kuidas elatist arvutatakse ja välja nõutakse, vaadake meie elatise teemalehte. Teised perekonnaõiguse teemad leiate lehelt perekonna- ja pärimisõigus. See artikkel käsitleb ainult riigipoolset elatisabi.

Mis on elatisabi ja kellele see on mõeldud

Elatisabi reeglid on perehüvitiste seaduse (PHS) 4. peatükis, §-des 47–60. Varem kehtinud eraldi elatisabi seadus tunnistati kehtetuks perehüvitiste seadusega, mis jõustus 1. jaanuaril 2017. Kui otsite „elatisabi seadust“, tuleb seega lugeda perehüvitiste seadust.

Elatisabi eesmärk on toetada lapse ülalpidamist ajal, mil elatist maksma kohustatud vanem (seaduse keeles võlgnik) oma kohustust ei täida (PHS § 47). Elatisabi saama on õigustatud:

• alaealine laps, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust;
• täisealine laps, kes omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid kõige kauem 21-aastaseks saamiseni (PHS § 48 lg 1).

Elatisabi on üks perehüvitistest ja seda makstakse üldjuhul Eestis elavale lapsele (PHS § 3 lg 2 ja § 4). Elatisabi ei maksta, kui vanema asemel peab last ülal teine isik perekonnaseaduse § 106 alusel, näiteks vanavanem asenduskohustuse korras (PHS § 48 lg 2).

Oluline on mõista, et elatisabi ei vabasta elatist maksma kohustatud vanemat. Riik maksab lapsele raha ette ja nõuab selle hiljem elatise maksmata jätnud vanemalt sisse.

Kohtumenetlusaegne, täitemenetlusaegne ja pankrotimenetlusaegne elatisabi

Seadus eristab kolme elatisabi liiki. Milline neist Teie olukorras kõne alla tuleb, sõltub sellest, millises menetluses elatise nõue parasjagu on.

Kohtumenetlusaegne elatisabi

Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse, kui Te nõuate kohtus lapsele elatise väljamõistmist ja kohus on teinud kas lapse elatisnõude maksekäsu kiirmenetluses makseettepaneku määruse või hagimenetluses hagi tagamise määruse, millega vanemat kohustatakse menetluse ajal elatist maksma (PHS § 49 lg 2). Kohtumenetlusaegse elatisabi suurus on 200 eurot kuus lapse kohta ja seda makstakse 150 päeva eest alates määruse tegemisest (PHS § 49 lg 3).

Kui kohtus vaieldakse ainult juba väljamõistetud elatise suuruse muutmise üle, kohtumenetlusaegset elatisabi ei maksta. Sellistest vaidlustest kirjutame artiklis elatise suuruse vähendamise võimalustest kohtus. Kohtumenetlusaegset elatisabi ei maksta ka siis, kui lapsele on seda sama vanema suhtes varem juba makstud. Erand on täisealine õppiv laps, kes sai elatisabi alaealisena (PHS § 49 lg 4).

Täitemenetlusaegne elatisabi

Täitemenetlusaegse elatisabi aluseks on täitedokument, millega elatis on välja mõistetud (PHS § 50 lg 1). Tavaliselt on selleks jõustunud kohtuotsus või -määrus. Täitedokument on ka notariaalselt tõestatud elatiskokkulepe, milles vanem on andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele (täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 18¹). Kui vanem sellise dokumendi alusel ei maksa ja Te pöördute kohtutäituri poole, saab lapsele taotleda täitemenetlusaegset elatisabi.

Pankrotimenetlusaegne elatisabi

Kui elatisvõlgnikule kuulutatakse välja pankrot ja elatise maksmiseks on olemas täitedokument, makstakse lapsele pankrotimenetlusaegset elatisabi kuni 200 eurot kuus. Maksmine algab pankroti väljakuulutamisest ja lõpeb pankroti lõpetamise määruse jõustumise kuule järgnevast kuust. Tagasiulatuvalt makstakse ka aja eest, mil täitemenetlus oli pankrotiavalduse menetlemise ajaks peatatud (PHS § 50¹).

Taotlus tasub esitada kuue kuu jooksul pankroti väljakuulutamisest. Hilisema taotluse korral määratakse elatisabi tagantjärele ainult taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest (PHS § 52 lg 1¹). Kui lapsele on viimase 12 kuu jooksul elatisabi makstud, kontrollib Sotsiaalkindlustusamet andmeid ise ja teavitab Teid elatisabi saamise õiguse tekkimisest (PHS § 51 lg 5).

Eeldused: miks on elatisabiks vaja kohtuasja või täitemenetlust

Paljud vanemad eeldavad, et elatisabi saab taotleda kohe, kui teine vanem lõpetab maksmise. Nii see ei ole. Riik maksab elatisabi ainult siis, kui elatise nõue on ametlikult menetluses. Kui elatist ei ole veel välja mõistetud ega notari juures kokku lepitud, tuleb esmalt pöörduda kohtusse. Selleks on kaks võimalust:

• Lapse elatisnõude maksekäsu kiirmenetlus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku ehk TsMS § 491). See sobib alaealise lapse elatise nõudmiseks lahus elavalt vanemalt ning on lihtsam ja kiirem. Kiirmenetluses ei saa aga nõuda elatist tagasiulatuvalt. Kiirmenetlus ei ole võimalik ka siis, kui nõutav igakuine elatis on suurem kui 1,5-kordne perekonnaseaduses sätestatud baassumma või kui teist vanemat ei ole lapse sünniakti vanemana kantud.
• Hagimenetlus koos hagi tagamise taotlusega, et kohus kohustaks vanemat menetluse ajal elatist maksma (TsMS § 378 lg 3 p 4). Hagimenetluses saab nõuda elatist ka kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist (perekonnaseaduse § 108).

Mõlemal juhul tekib õigus kohtumenetlusaegsele elatisabile alles pärast seda, kui kohus on teinud makseettepaneku või hagi tagamise määruse. Hästi koostatud avaldus aitab seda etappi kiirendada. Lähemalt kirjeldame hagi koostamist lehel elatise hagiavaldus.

Elatisabi taotlemine: kuhu ja millal avaldus esitada

Kohtumenetlusaegse elatisabi avaldus Sotsiaalkindlustusametile

Kohtumenetlusaegse elatisabi taotluse esitab Sotsiaalkindlustusametile lapse seaduslik esindaja või täisealine laps ise (PHS § 51 lg 1). Tähtaeg on range: elatisabi määratakse, kui vajalikud dokumendid on esitatud 45 päeva jooksul makseettepaneku või hagi tagamise määruse tegemisest (PHS § 52 lg 1).

Sotsiaalkindlustusameti juhiste järgi saab elatisabi avalduse esitada riigiportaalis eesti.ee, digiallkirjastatult e-postiga, ameti klienditeeninduses või posti teel. Taotlusele lisage isikut tõendav dokument ja kohtu määrus ning märkige võlgniku nimi, isikukood või sünniaeg ja võimaluse korral aadress. Esimene väljamakse tehakse hiljemalt taotluse esitamisele järgneval kuul (PHS § 53 lg 1).

Täitemenetlusaegse elatisabi taotlus kohtutäituri kaudu

Täitemenetlusaegset elatisabi taotletakse kohtutäituri kaudu (PHS § 51 lg 2). Praktikas esitate taotluse koos täitmisavaldusega ja annate täitmisavalduses nõusoleku menetluse algatamiseks Sotsiaalkindlustusametis (PHS § 51 lg 3). Sotsiaalkindlustusameti selgituste järgi edastab kohtutäitur ametile seejärel igal kuul andmed laekunud elatise kohta.

Elatisabi makstakse, kui täitetoimiku avamisest on möödunud üks kuu ja pärast seda on tekkinud võlgnevus (PHS § 50 lg 2). Elatisabi arvestatakse kalendrikuu kaupa ja makstakse tagantjärele. Sotsiaalkindlustusameti näite järgi: kui täitemenetlus algatati 20. juunil, algab arvestusperiood 1. augustil ja augusti eest makstakse elatisabi septembris.

Kui teine vanem elab välismaal ja Eestis täitemenetlust läbi viia ei saa, tuleb elatist väljamõistev kohtulahend esitada täitmiseks välisriigis. Euroopa Liidu riikide ja teatud konventsiooniga liitunud riikide puhul tehakse seda Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu, kellele esitatakse ka elatisabi taotlus (PHS § 59).

Elatisabi suurus ja maksmise kestus

Alates 2024. aasta jaanuari eest makstavast elatisabist on elatisabi kuni 200 eurot kuus ühe lapse kohta (PHS § 63⁸). Kui otsite teavet elatisabi kohta 2023. aastal, siis tollal oli elatisabi kuni 100 eurot kuus.

• Kohtumenetlusaegne: 200 eurot kuus, kokku 150 päeva eest. Algus- ja lõpukuul arvestatakse summa päevade järgi (PHS § 49 lg 3 ja 3¹).
• Täitemenetlusaegne: kuni 200 eurot kuus. Kui vanem maksis kuus vähem kui 200 eurot, on elatisabi 200 euro ja makstud summa vahe. Kui ta maksis 200 eurot või rohkem, elatisabi ei maksta. Kui täitedokumendis on elatis alla 200 euro, on elatisabi kõige rohkem täitedokumendis märgitud summa (PHS § 50 lg 3 ja 4). Kindlat päevade piirangut seadus siin ei sea: elatisabi makstakse kuude kaupa seni, kuni eeldused on täidetud.
• Pankrotimenetlusaegne: kuni 200 eurot kuus kogu pankrotimenetluse vältel. Kui samal kuul on õigus mitmele elatisabi liigile, makstakse kokku kuni 200 eurot (PHS § 50¹ lg 4).

Mis saab elatisabist, kui teine vanem hakkab maksma

Elatisabi saaja peab olulistest muudatustest viivitamata teatama: kohtumenetlusaegse ja pankrotimenetlusaegse elatisabi korral Sotsiaalkindlustusametile, täitemenetlusaegse elatisabi korral kohtutäiturile (PHS § 55). Teatada tuleb ka siis, kui vanem maksab elatist otse Teile, mitte kohtutäituri kaudu.

• Kohtumenetlusaegse elatisabi maksmine lõpeb, kui maksmise tingimused ei ole enam täidetud või kohtumenetlus lõpeb (PHS § 54 lg 1). Kui vanem ka pärast elatise väljamõistmist ei maksa, saate taotleda täitemenetlusaegset elatisabi.
• Täitemenetlusaegne ja pankrotimenetlusaegne elatisabi vähenevad võlgniku makstud summa võrra.
• Kui võlgnik hakkab elatisabi maksmise ajal ise elatist maksma, nõuab Sotsiaalkindlustusamet seetõttu alusetult makstud elatisabi saajalt tagasi (PHS § 56 lg 1 p 3 ja 4).

Tähelepanu tasub pöörata sellele, et kohtumenetlusaegne elatisabi tuleb saajal üldjuhul tagasi maksta, kui kohtumenetlus lõpeb ilma, et elatis välja mõistetaks. Erandiks on kostja surm (PHS § 56 lg 1 p 2). Sotsiaalkindlustusameti selgituste järgi juhtub see sageli siis, kui kohtu nõutud puudusi ei kõrvaldata, teisele vanemale ei õnnestu dokumente kätte toimetada või kui maksekäsu kiirmenetluse avalduses on palutud menetlus teise vanema vastuväite korral lõpetada. Muidu jätkub asi vastuväite korral hagimenetluses (TsMS § 494 lg 6). Seetõttu tasub menetlus hoolikalt lõpuni viia.

Elatisabi tagasinõudmine elatise maksjalt

Elatisabi määramisega läheb lapse elatisnõue väljamakstud elatisabi ulatuses üle riigile (PHS § 57). Kohtumenetlusaegse elatisabi korral läheb nõue üle kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem, kui riik välja maksis.

Riigile üle läinud nõuet nõuab täitemenetlusaegse elatisabi puhul sisse Maksu- ja Tolliamet, kohtumenetlusaegse ja pankrotimenetlusaegse elatisabi puhul Sotsiaalkindlustusamet (PHS § 58 lg 2). Lapse huvid on seejuures kaitstud: ühinenud täitemenetluses makstakse riigi nõue välja alles siis, kui lapsele kuuluv sissenõutavaks muutunud elatis on täies ulatuses tasutud (PHS § 58 lg 4).

Elatisvõlgniku jaoks kohustus ei kao. Kui võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud, võib kohus kohtutäituri avalduse alusel ja sissenõudja nõusolekul peatada näiteks tema juhtimisõiguse, jahipidamisõiguse või relvaloa (täitemenetluse seadustiku § 177²). Täpsemalt kirjeldame võimalusi artiklis teine vanem ei maksa elatist: kuidas võlg kätte saada.

Korduma kippuvad küsimused

Kui suur on elatisabi 2026. aastal?

Elatisabi on kuni 200 eurot kuus ühe lapse kohta. Kohtumenetlusaegne elatisabi on 200 eurot kuus ja seda makstakse 150 päeva eest. Täitemenetlusaegse elatisabi suurus sõltub sellest, kui palju vanem ise maksis ja milline on täitedokumendis märgitud elatis.

Kas elatisabi saab taotleda ilma kohtusse pöördumata?

Üldjuhul mitte. Vaja on kas pooleliolevat kohtumenetlust koos kohtu määrusega, täitedokumenti ja täitemenetlust või võlgniku pankrotimenetlust. Kui vanemad on sõlminud notariaalse elatiskokkuleppe, milles vanem on nõustunud kohese sundtäitmisega, saab sellega pöörduda otse kohtutäituri poole.

Kas 18-aastane saab elatisabi ise taotleda?

Jah. Täisealine laps, kes omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, võib elatisabi saada kuni 21-aastaseks saamiseni ja esitada taotluse ise (PHS § 48 ja 51).

Kas elatisabi tuleb tagasi maksta?

Elatisabi nõuab riik tagasi eelkõige elatise maksmata jätnud vanemalt. Saajalt nõutakse elatisabi tagasi siis, kui see on makstud alusetult, näiteks kui kohtumenetlus lõpeb elatist välja mõistmata või kui vanem maksis samal ajal ise elatist (PHS § 56).

Kuidas jurist aitab algatada elatisabiks vajaliku menetluse

Elatisabi ennast taotletakse Sotsiaalkindlustusametilt või kohtutäituri kaudu. Tulemus sõltub aga eelkõige sellest, kas kohtusse jõuab õigesti koostatud ja põhjendatud nõue. Erovik Õigusbüroo jurist aitab Teil:

• valida maksekäsu kiirmenetluse ja hagimenetluse vahel ning arvutada nõutava elatise;
• koostada hagiavalduse koos hagi tagamise taotlusega, et elatisabi saamise eeldused tekiksid võimalikult kiiresti;
• esitada täitmisavalduse ja elatisabi taotluse, kui elatis on juba välja mõistetud;
• hinnata, kas Sotsiaalkindlustusameti tagasinõue on põhjendatud.

Oleme esindanud kliente enam kui 250 vaidlusasjas, sealhulgas üle 150 kohtuasjas. Hagiavalduse koostamine maksab alates 300 eurost ja tunnitasu on 60–80 eurot. Hind lepitakse kokku enne töö alustamist. Vaadake hinnakirja ja võtke meiega ühendust.

Artikkel on koostatud 29.10.2026 kehtiva õiguse järgi.