Lapse ülalpidamine on mõlema vanema kohustus. Kui teine vanem elatist ei maksa või teeb seda ebaregulaarselt, võib vajalikuks muutuda elatise sissenõudmine kohtu või kohtutäituri kaudu. See kohustus ei kao lahutuse, lahkukolimise ega uue pere loomisega.

Enne kui otsustate, mida teha, eristage kaht küsimust. Need ei lahene alati samas menetluses:

• tulevikus igakuiselt makstava elatise kindlaksmääramine, kui elatise kohta pole veel kohtulahendit ega täidetavat kokkulepet;
• juba tekkinud elatisvõlgnevuse sissenõudmine, kui elatis on välja mõistetud või kokku lepitud, kuid seda ei maksta.

Järgmised sammud sõltuvad sellest, milline neist olukordadest on teie oma.

Olukord 1: kohtulahendit ega kokkulepet ei ole

Kui teine vanem ei maksa üldse või maksab, kuidas juhtub, ja elatise suurust pole kuskil kindlaks määratud, tuleb elatis kõigepealt kohtu kaudu välja mõista.

Elatise suurus. Alaealise lapse elatise suurus sõltub seaduses sätestatud arvutuskorrast (PKS § 101) ja konkreetse pere asjaoludest. Arvutamisel võetakse muu hulgas arvesse lapsele makstavaid peretoetusi, lapse viibimist kummagi vanema juures ja teatud juhtudel teiste laste olemasolu. Orienteeruva summa saate arvutada Justiits- ja Digiministeeriumi elatiskalkulaatoriga (justdigi.ee/elatiskalkulaator).

Seadusjärgne miinimum ei ole lagi. Kui lapse vajadused ja vanemate varaline olukord seda põhjendavad, võib kohus mõista välja ka suurema elatise.

Elatis möödunud aja eest. Elatist saab nõuda ka tagasiulatuvalt, kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist (PKS § 108). Seetõttu ei tasu kohtusse pöördumisega kuude kaupa oodata, sest iga ootamiskuu võib tähendada kaotatud raha, mida hiljem enam nõuda ei saa.

Maksekäsu kiirmenetlus või hagimenetlus. Elatist saab nõuda nii maksekäsu kiirmenetluses kui ka hagimenetluses. Maksekäsu kiirmenetlus sobib lihtsamate elatisnõuete esitamiseks, kui seaduses sätestatud tingimused on täidetud. Kui soovite nõuda elatist ka möödunud aja eest või nõutav summa ületab kiirmenetluses lubatud piirmäära, tuleb pöörduda kohtusse hagiga. Hagimenetlusse liigub asi ka siis, kui teine vanem elatisnõude vaidlustab.

Elatis juba menetluse ajal. Kohtumenetlus võib kesta kuid. Kohtult saab taotleda, et teist vanemat kohustataks elatist maksma juba enne lõppotsust. Seda nimetatakse hagi tagamiseks.

Mida koguda enne kohtusse pöördumist:

• ülevaade lapse igakuistest kuludest koos tõenditega (arved, lepingud, tšekid);
• varasem kirjavahetus, kus olete elatist küsinud;
• andmed selle kohta, mitu päeva kuus laps teise vanemaga veedab;
• teave teise vanema töökoha, sissetulekute ja vara kohta, kui see on teada.

Olukord 2: on olemas kokkulepe, aga seda ei täideta

Paljud vanemad lepivad elatise summa kokku omavahel: suuliselt, kirjalikult või sõnumite teel. See toimib, kuni kokkulepet täidetakse. Kui maksed jäävad tulemata, on oluline teada üht asja.

Tavaline kirjalik kokkulepe ei ole täitedokument. Sellega ei saa pöörduda otse kohtutäituri poole. Tuleb minna kohtusse ja kokkulepe on seal tõendiks.

Erand on notariaalselt tõestatud kokkulepe, milles elatise maksja on andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. Sellega saab pöörduda otse kohtutäituri poole ilma kohtumenetluseta. Kui te alles lepite elatises kokku, tasub seda võimalust kaaluda.

Olukord 3: kohus on elatise välja mõistnud, aga teine vanem ei maksa: Elatise sissenõudmine kohtutäituri kaudu

Jõustunud kohtulahend on täitedokument. Selle alusel saab pöörduda kohtutäituri poole ja nõuda sisse nii tekkinud võlgnevust kui ka edaspidiseid makseid.

Kohtutäitur võib:

• arestida võlgniku pangakontod;
• pidada kinni osa töötasust või muust sissetulekust. Elatisnõuete puhul lubab seadus kinni pidada suurema osa sissetulekust kui tavaliste võlgade puhul;
• arestida ja müüa võlgniku vara.

Kui elatisvõlgnik oma kohustust ei täida, võib kohtutäitur seaduses sätestatud tingimustel taotleda kohtult võlgniku teatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamist. Selliste abinõude rakendamine ei ole automaatne ja nende üle otsustab kohus.

Elatise maksmata jätmine ei ole iseenesest kuritegu. Teatud juhtudel võib kohtuotsusega määratud elatise maksmisest kõrvalehoidumine siiski kaasa tuua kriminaalvastutuse. See eeldab, et seaduses sätestatud süüteokoosseisu tunnused on täidetud.

NB! Elatise sissenõudmine tasub algatada võimalikult kiiresti, sest tagasiulatuva elatise nõudmisel kehtivad ajalised piirangud ning riikliku elatisabi saamine eeldab samuti menetluse alustamist.

Mis saab, kui võlgnikul ei ole ametlikku sissetulekut ega vara?

Paljud elatisvõlgnikud ei tööta ametlikult, neil ei ole nähtavat vara või nad elavad välismaal. Sellisel juhul ei pruugi kohtulahend ega täitemenetluse alustamine tuua kohe raha kätte. Täitemenetluse tulemus sõltub alati võlgniku varalisest olukorrast.

See ei tähenda, et pöördumine oleks mõttetu. Võlgniku ajutine maksejõuetus ei lõpeta iseenesest elatisvõlgnevust. Kui võlgnik hakkab hiljem sissetulekut saama või omandab vara, võib tekkida võimalus võlgnevuse sissenõudmiseks. Lisaks annab algatatud menetlus õiguse riiklikule elatisabile, mis aitab lapse ülalpidamist osaliselt tagada ka siis, kui kohtutäitur võlgnikult midagi kätte ei saa.

Elatisabi: riik maksab osa elatisest, kui teine vanem ei maksa

Kui teine vanem elatist ei maksa, saab taotleda Sotsiaalkindlustusametilt elatisabi. Elatisabile on õigus Eestis elaval alaealisel lapsel ning lapse õppimise korral makstakse seda kuni 21-aastaseks saamiseni. Elatisabi suurus on kuni 200 eurot kuus lapse kohta. Selle teema kohta saad lugeda põhjalikult riiklikult lehelt: Elatisabi | Sotsiaalkindlustusamet

Levinumad vead elatise sissenõudmisel

Ootamine. „Ehk hakkab ise maksma“ on arusaadav lootus. Samas on tagasiulatuva elatise nõudmine ajaliselt piiratud ja elatisabi õigus tekib alles menetlusega.

Suulised kokkulepped. Kui teine vanem lubab maksta järgmisel kuul, küsige see kirjalikult. Veel parem on sõlmida notariaalne kokkulepe.

Arvestuse puudumine. Pidage tabelit, kuhu märgite, millal ja kui palju on makstud. See on abiks nii kohtus kui ka täitemenetluses.

Elatise sidumine suhtlusega. Elatise maksmine (elatise sissenõudmine) ja lapsega suhtlemine on õiguslikult eraldi küsimused. Vanem ei saa keelduda elatise maksmisest põhjusel, et ta ei saa last näha. Lapsega elav vanem ei saa suhtlust takistada põhjusel, et elatist ei maksta. Oleme oma blogis kirjutanud varem ka hooldusõigusest: Ühine hooldusõigus või ainuhooldus: mida see lapsevanema jaoks tegelikult tähendab – Erovik Õigusbüroo

Kokkuvõte

1. Tehke kindlaks, kas teil on kohtulahend, notariaalne kokkulepe, tavaline kokkulepe või kahjuks mitte midagi.
2. Kui täitedokumenti ei ole, pöörduge kohtusse. Lihtsamal juhul sobib maksekäsu kiirmenetlus, muul juhul hagi.
3. Kui soovite elatist ka möödunud aja eest, esitage hagi. Tagasiulatuvalt saab nõuda kuni ühe aasta eest.
4. Kui kohtulahend või notariaalne kokkulepe on olemas, pöörduge kohtutäituri poole.
5. Taotlege elatisabi Sotsiaalkindlustusametilt.
6. Pidage maksete kohta arvestust ja hoidke kirjavahetus alles.