Üürivaidlused võivad tekkida nii üürilepingu kehtivuse ajal kui ka pärast selle lõppemist. Levinumad probleemid puudutavad tagatisraha tagastamist, korteri kahjustusi, tasumata üüri ja kõrvalkulusid ning üürilepingu lõpetamist.

Sageli tekib vaidlus küsimusest, kas korteri seisukorra halvenemine on tavapärane kulumine või kahju, mille eest vastutab üürnik. Samuti võib üürileandjal olla raskusi üürivõla sissenõudmisega või üürnikul põhjendamatult kinni peetud tagatisraha tagasisaamisega.

Erovik Õigusbüroo abistab üürivaidlustes nii üürnikke kui ka üürileandjaid. Hindame nõuete põhjendatust, aitame korrastada tõendeid, koostame vajalikke dokumente ning esindame kliente üürikomisjonis ja kohtus.

Mis määrab üürivaidluse tulemuse?

Üürivaidluses ei ole määrav üksnes see, kumb pool peab oma seisukohta õigeks. Oluline on, mida suudetakse tõendada.

Praktikas on kõige tähtsamad järgmised tõendid:

• Üleandmisaktid. Korteri seisukorra kirjeldamine üürisuhte alguses ja lõpus aitab kindlaks teha, millised puudused olid olemas juba varem ning millised on tekkinud üürisuhte kestel.
• Fotod ja videod. Need võimaldavad võrrelda eluruumi seisukorda enne ja pärast üürisuhte lõppu.
• Üürilepingu tingimused. Näiteks kokkulepped eluruumi korrashoiu, koristamise ja tagastamise kohta. Arvestada tuleb siiski seadusest tulenevate piirangutega.
• Kulude tõendid. Remondiarved, hinnapakkumised ja tööde kirjeldused aitavad hinnata kahjunõude suurust.
• Kirjavahetus. E-kirjad ja sõnumid võivad tõendada poolte kokkuleppeid, puudustest teatamist või esitatud nõudeid.

Eriti oluline on üleandmisakt. Kui üürnik on allkirjastanud akti, milles on konkreetsed kahjustused fikseeritud, võib tal olla hiljem keeruline väita, et neid kahjustusi ei olnud. Allkirjastatud akt ei ole siiski ümberlükkamatu tõend ning selle tähendust hinnatakse koos muude asjaoludega.

Seetõttu tuleks erimeelsused märkida akti juba selle koostamisel, mitte loota võimalusele neid hiljem selgitada.

Tavapärane kulumine või korteri kahjustamine?

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 334 lg 2 kohaselt ei vastuta üürnik asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega.

Mitme aasta jooksul kasutatud korteris on teatud kulumine paratamatu. Näiteks võib viimistlus aja jooksul tuhmuda või põrandale tekkida tavapärasest kasutamisest tingitud jälgi.

Samas ei tähenda see, et iga väiksem kahjustus oleks automaatselt tavapärane kulumine.

Ka väike täke, mehaaniline kahjustus või kinnitusjälg võib olla hüvitatav kahju, kui selle tekkimine ületab tavapärase kasutamise piire ja üürniku vastutus on tõendatud.

Vaidluse lahendamisel on oluline eristada kahjustuse olemasolu ja selle kõrvaldamiseks nõutava hüvitise suurust.

Näiteks ei pruugi mõne väikese kahjustuse olemasolu õigustada kogu ruumi viimistluse uuendamise kulude väljamõistmist. Arvesse tuleb võtta ka viimistluse varasemat seisukorda ja kulumist.

Kui olete üürnik: kuidas kaitsta oma tagatisraha?

Tagatisraha tagastamise vaidlused on ühed sagedasemad üürisuhte lõppemisega seotud probleemid.

Üürnikul tasub järgida järgmisi soovitusi:

1. Kontrollige üleandmisakti enne allkirjastamist. Kui te ei nõustu aktis kirjeldatud puudustega, märkige oma vastuväited kirjalikult. Hiljem võib allkirjastatud akti sisu vaidlustamine olla keeruline.
2. Jäädvustage korteri seisukord. Tehke väljakolimisel fotod kõigist ruumidest, sealhulgas üldvaated ja lähivõtted.
3. Nõudke tagatisraha kinnipidamise põhjendamist. Üürileandja peab suutma selgitada oma nõude alust ja suurust.
4. Arvestage tavapärase kulumisega. Üürnikult ei saa üldjuhul nõuda vana ja kulunud viimistluse asendamist uuega täies ulatuses, kui sellega paraneks üürileandja vara seisukord põhjendamatult.
5. Jälgige tähtaegu. VÕS § 308 lg 3 kohaselt võib üürnik nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu.

Kui üürileandja peab tagatisraha kinni ilma piisava põhjenduseta, võib üürnikul olla alus selle tagasinõudmiseks.

Kui olete üürileandja: kuidas nõuda kahju ja üürivõlga?

Üürileandja jaoks on oluline esitada nõuded õigeaegselt ning koguda nende põhjendamiseks vajalikud tõendid.

Praktilised soovitused:

1. Koostage üksikasjalikud üleandmisaktid. Kirjeldage eluruumi seisukorda ja fikseerige kahjustused fotodega.
2. Teatage avastatud puudustest viivitamata. VÕS § 336 kohaselt peab üürileandja asja tagastamisel selle üle vaatama ja teatama üürnikule puudustest, mille eest üürnik vastutab. Eraldi reeglid kehtivad puudustele, mida tavapärase ülevaatuse käigus ei olnud võimalik avastada.
3. Tõendage kahju suurus. Säilitage remondiarved, hinnapakkumised ja muud kuludokumendid. Nõutavad kulud peavad olema seotud konkreetsete kahjustustega.
4. Jälgige nõuete aegumist. VÕS § 338 järgi on üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise nõudmise aegumistähtaeg kuus kuud asja tagasisaamisest.
5. Ärge jätke üürivõlga tähelepanuta. Tasumata üüri ja kõrvalkulude sissenõudmiseks võib sõltuvalt asjaoludest kasutada nõudekirja, maksekäsu kiirmenetlust või hagimenetlust.

Oluline on eristada korteri kahjustamisega seotud kahjunõudeid ja tasumata üürist tulenevaid rahalisi nõudeid. Nende õiguslikud alused ja aegumistähtajad võivad olla erinevad.

Kui üürnik on jätnud tasumata mitu kuud üüri või kõrvalkulusid, tasub enne menetluse alustamist välja selgitada võla täpne suurus, olemasolevad tõendid ning nõude sissenõudmise võimalused.

Üürivaidluse lahendamine üürikomisjonis või kohtus

Üürivaidlust ei pea alati lahendama kohtus.

Tallinnas tegutseb üürikomisjon, mis lahendab oma pädevusse kuuluvaid Tallinnas asuvate eluruumide üürilepingutest tulenevaid vaidlusi.

Üürikomisjonis ei lahendata rahalisi nõudeid, mis ületavad 3200 eurot.

Üürikomisjoni menetlus võib olla kohtumenetlusest lihtsam võimalus vaidluse lahendamiseks. Ka komisjonis tuleb aga oma nõudeid ja vastuväiteid põhjendada ning esitada vajalikud tõendid.

Kui pool üürikomisjoni otsusega ei nõustu, võib ta seaduses sätestatud korras pöörduda sama vaidlusega maakohtusse. Selleks on üldjuhul aega 20 päeva otsuse kättesaamisele järgnevast päevast.

Kui üürikomisjoni poole pöördumine ei ole võimalik või otstarbekas, saab vaidluse lahendamiseks esitada hagi maakohtusse.

Enne menetluse alustamist tasub hinnata nõude suurust, tõendite piisavust ja võimalikke menetluskulusid. Väikese rahalise nõude puhul ei pruugi pikk kohtuvaidlus olla majanduslikult mõistlik.

Vajate abi üürivaidluses?

Erovik Õigusbüroo pakub õigusabi nii üürnikele kui ka üürileandjatele.

Abistame järgmistes küsimustes:

• tagatisraha tagasinõudmine ja kinnipidamise vaidlustamine;
• korteri kahjustamisega seotud kahjunõuded;
• üürivõlgade ja kõrvalkulude sissenõudmine;
• üürilepingu lõpetamisega seotud vaidlused;
• nõudekirjade ja vastuväidete koostamine;
• üürikomisjoni avalduste ja vastuste koostamine;
• esindamine üürikomisjonis ja kohtus.

Kui üürileandja ei tagasta tagatisraha, üürnik on jätnud üüri tasumata või poolte vahel on tekkinud vaidlus korteri kahjustuste üle, aitame hinnata nõude põhjendatust ja võimalikke lahendusi.

Võtke meiega ühendust ja kirjeldage lühidalt oma probleemi. Tutvume esialgse teabega ning anname teada, kuidas saame aidata ja milline oleks teenuse maksumus.

Erovik Õigusbüroo – õigusabi üürnikele ja üürileandjatele

Loe meie blogist ka teisi postitusi: Üürnik ei maksa üüri – mida üürileandja saab teha? – Erovik Õigusbüroo ja Kui üürnik ei maksa ja püüab end varjata – kuidas üks üürivaidlus üürikomisjonis lahenes – Erovik Õigusbüroo

Home