Auto ostu-müügileping: mida lepingusse kirjutada ja enne allkirjastamist kontrollida

Auto ostu müügileping on dokument, kuhu müüja ja ostja panevad kirja, millist sõidukit, millises seisukorras ja mis hinnaga müüakse. Hästi koostatud sõiduki ostu-müügileping aitab vältida suurt osa hilisematest vaidlustest. Selles artiklis selgitame, mida lepingusse kirjutada, kuidas vormistada omanikuvahetus ning mida teada liikluskindlustusest, automaksust ja müüja vastutusest.

Kui auto on juba ostetud ja selgus varjatud puudus, lugege artiklit auto varjatud puudustest. Müügilepingu üldreegleid selgitame artiklis ostu-müügileping: mida lepingusse kirjutada.

Miks sõlmida sõiduki ostu-müügileping kirjalikult

Seadus ei nõua auto müügiks kindlat vormi ega notarit: leping võib olla ka suuline (võlaõigusseaduse ehk VÕS § 11 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ehk TsÜS § 77 lg 1). Kirjalik leping on siiski vajalik, sest:

• vaidluse korral on see peamine tõend auto seisukorra, läbisõidu ja hinna kokkulepete kohta (vt ka miks kohtus võidab see, kellel on tõendid);
• Transpordiameti teenindusbüroos omanikuvahetust vormistades tuleb kaasa võtta ostu-müügileping või muu omandi üleminekut tõendav dokument;
• müüjale tõendab leping, millal ja kellele auto üle anti, kui ostja ei vormista sõidukit õigel ajal enda nimele.

Digitaalselt allkirjastatud leping on omakäeliselt allkirjastatud lepinguga võrdne (TsÜS § 80 lg 1). Auto omand läheb ostjale üle, kui müüja annab auto valduse üle ja pooled on omandi üleminekus kokku leppinud (asjaõigusseaduse ehk AÕS § 92 lg 1). Liiklusregistri andmete muutmine on sellest eraldi kohustus.

Mida auto ostu müügileping peaks sisaldama

Kirjutage sõiduki müügilepingusse vähemalt:

• Pooled. Nimi, isiku- või registrikood, aadress ja kontaktandmed. Kui müüja ei ole registrijärgne omanik, nõudke dokumenti, mis tõendab tema õigust autot müüa.
• Sõiduki andmed. Mark, mudel, registreerimisnumber, tehasetähis (VIN), registreerimistunnistuse number ja väljalaskeaasta. Kontrollige, et VIN autol ja dokumentides kattuks.
• Läbisõit. Läbisõidumõõdiku näit üleandmisel. Mootorsõiduki omanik peab tagama, et näitu ei muudeta eesmärgiga anda läbisõidust vale ettekujutus (liiklusseaduse ehk LS § 72 lg 4).
• Seisukord ja teadaolevad puudused. Varasemad avariid, remondid ja rikked, millest müüja teab.
• Kaasa antavad asjad ja dokumendid. Võtmed, rehvid, hooldusraamat ja muu, mis auto juurde kuulub. Auto kasutamiseks vajalikud dokumendid peab müüja üle andma koos autoga (VÕS § 211 lg 1).
• Hind ja maksmine. Summa, maksmise aeg ja viis. Pangaülekanne jätab tehingust jälje. Osamaksete korral võib kokku leppida, et omand läheb ostjale üle alles hinna täieliku tasumisega (omandireservatsioon, VÕS § 233 lg 1).
• Üleandmise aeg ja koht. Märkige ka kellaaeg ja koostage soovi korral üleandmise-vastuvõtmise akt. Auto juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb ostjale üle auto üleandmisega (VÕS § 214 lg 2).
• Kolmandate isikute õigused. Müüja kinnitus, et autol ei ole panti, käsutuspiirangut ega muid kolmanda isiku õigusi. Kui kolmandal isikul on auto suhtes nõue või muu õigus, näiteks pant, ei vasta auto lepingutingimustele (VÕS § 217 lg 2 p 4).
• Omanikuvahetus ja kulud. Kes ja millal vormistab omanikuvahetuse ning kes kannab riigilõivu ja registreerimistasu. Kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud, kannab ostja lepingu koostamise ja registrikande tegemisega seotud kulud (VÕS § 215 lg 1).

Auto ostu-müügilepingu näidis ja blankett

Paljud kasutavad auto müügilepingu valmis blanketti. Transpordiameti veebilehel on sõiduki ostu-müügi juhendi juures müügilepingu näidis PDF-failina. Näidis on hea alus, kuid seda tuleb kohandada Teie auto ja kokkulepetega.

Blanketti täites:

• kirjutage teadaolevad puudused ja varasemad kahjud konkreetselt lahti, mitte ainult „ostjal pretensioone ei ole“;
• lisage suulised lubadused (näiteks „hammasrihm vahetatud“, „talverehvid kaasas“), sest just need muutuvad hiljem sageli vaidluse objektiks.

Kallima, välismaalt ostetava või liisitud auto puhul lugege, millal on mõistlik leping juristiga üle vaadata.

Omanikuvahetus Transpordiametis

Registriandmete muutmiseks tuleb esitada Transpordiametile taotlus viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest (LS § 77 lg 3).

• E-teeninduses vormistavad omanikuvahetuse müüja ja ostja koostöös. Transpordiameti andmetel on omanikuvahetuse riigilõiv e-teeninduses 20% soodsam.
• Teenindusbüroos tuleb kaasa võtta isikut tõendav dokument, sõiduki kehtiv registreerimistunnistus ja ostu-müügileping või muu omandi üleminekut tõendav dokument.

Kui müüja teatab Transpordiametile võõrandamisest, kuid ostja ei esita ettenähtud aja jooksul taotlust, kustutab Transpordiamet sõiduki ajutiselt registrist (LS § 77 lg 8 p 1). Sellist sõidukit loetakse registreerimata sõidukiks ja sellega ei tohi liikluses sõita (LS § 77 lg 8⁴). Müüjale on kiire vormistamine oluline ka seetõttu, et Transpordiameti selgituse järgi vastutab näiteks trahviteadete ja sundkindlustuse eest registrijärgne omanik.

Kui sõidukile on registris seatud käsutuspiirang, on omanikuvahetuseks vaja piirangu kehtestaja kirjalikku nõusolekut (LS § 77 lg 9), seega kontrollige seda enne maksmist.

Registreerimistasu omanikuvahetusel

Sõiduauto ja kuni 3500-kilogrammise täismassiga veoauto puhul tuleb registreerimistasu tasuda sõiduki esmakordsel omanikuvahetusel, kui seda ei tasutud sõiduki registreerimisel (LS § 190¹⁷ ja § 190¹⁸ lg 2). Tasu makstakse enne omanikuvahetuse kannet ja selle tasub isik, kelle huvides või kelle suhtes registrikanne tehakse (LS § 190¹⁸ lg 1, § 190¹⁹). Summa määrab Transpordiamet (LS § 190¹⁸ lg 3).

Esmakordseks omanikuvahetuseks ei loeta pärimist ega olukorda, kus liisingu lõppedes saab omanikuks liisingu ajal registrisse kantud vastutav kasutaja (LS § 190¹⁸ lg 4). Kui selline auto hiljem edasi müüakse, loetakse see müük esmakordseks omanikuvahetuseks (LS § 190¹⁸ lg 5). Tasu suurus sõltub sõiduki andmetest, sealhulgas vanusest (LS § 190²⁴), seega lepige enne tehingut kokku, kes selle kannab.

Liikluskindlustus ja mootorsõidukimaks omanikuvahetusel

Liikluskindlustus

Kindlustuskohustus on sõiduki omanikuna registrisse kantud isikul või vastutava kasutaja olemasolul temal (liikluskindlustuse seaduse ehk LKindlS § 7). Kehtiva liikluskindlustuse lepingu õigused ja kohustused lähevad uuele kindlustuskohustusega isikule üle tema kohta registrikande tegemisest (LKindlS § 21 lg 4).

• Uus omanik võib üle tulnud lepingu üles öelda jooksva kindlustusperioodi lõpuks ühe kuu jooksul auto omandamisest (VÕS § 495 lg 2).
• Kui uus omanik sõlmib oma kohustusliku liikluskindlustuse lepingu, lõpeb talle üle läinud leping (VÕS § 524 lg 2).
• Võõrandamisest peab kindlustusandjale viivitamata teatama müüja või ostja (VÕS § 496 lg 1).

Kui kehtivat lepingut ei ole, tekib kindlustuskohustusega isiku muutumisel automaatne liikluskindlustus (LKindlS § 60 lg 2 p 5). Selle aja eest tuleb Liikluskindlustuse Fondile maksta automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakset (LKindlS § 62 lg 2).

Mootorsõidukimaks

Mootorsõidukimaksu maksab see, kes on 1. jaanuari seisuga liiklusregistri järgi sõiduki omanik või seaduses nimetatud juhul, näiteks liisingu korral, vastutav kasutaja (mootorsõidukimaksu seaduse ehk MSMS § 5 ja § 6 lg 1). Aasta keskel müümisel maksustamisperioodi ei lühendata ja maksu ei tagastata (MSMS § 10 lg 2). Kui müüja oli 1. jaanuaril registrijärgne omanik, jääb jooksva aasta maks seega tema kanda. Kui soovite, et ostja hüvitaks osa maksust, leppige see lepingus eraldi kokku.

Kasutatud auto eraisikult: ostja riskid ja müüja vastutus

Eraisikult ostes ei ole tegemist tarbijalemüügiga, sest tarbijalemüük eeldab, et müüja sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses (VÕS § 208 lg 4). Tarbija eriõigused ei kohaldu ja kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse kohus. Eraisikust müüja vastutab siiski selle eest, et auto vastab lepingule:

• müüja vastutab puuduse eest, mis oli olemas auto üleandmisel, isegi kui see ilmneb hiljem (VÕS § 218 lg 1 ja § 214 lg 2);
• müüja ei vastuta puuduse eest, millest ostja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma (VÕS § 218 lg 4), seega on lepingusse kirjutatud puudused müüjale kaitseks ja ostjale hoiatuseks;
• kokkulepe, et auto müüakse „nagu on“, on lubatud (VÕS § 106 lg 1), kuid müüja ei saa sellele tugineda, kui ta teadis või pidi teadma puudusest ja jättis selle ostjale ütlemata (VÕS § 221 lg 2);
• olulise asjaolu varjamine või ebaõige teave võib olla pettus; sel juhul saab tehingu tühistada kuue kuu jooksul pettusest teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast tehingut (TsÜS § 94 ja § 99).

Varastatud autot ei saa ostja üldjuhul heausksena omandada ka siis, kui ta maksis täishinna (AÕS § 95 lg 3). Seepärast kontrollige enne tehingut müüjat ja auto päritolu:

• võrrelge müüja isikut tõendavat dokumenti registreerimistunnistusega;
• kontrollige sõiduki ajalugu Transpordiameti e-teeninduse taustakontrolli ning Eesti Liikluskindlustuse Fondi liikluskahjude päringu kaudu;
• veenduge, et auto ei kuulu liisingufirmale ega ole panditud;
• laske auto sõltumatus töökojas üle vaadata.

Kui „eraisik“ müüb järjest mitut autot, võib ta tegelikult olla ettevõtja (VÕS § 1 lg 6) ja kohalduda võivad tarbijalemüügi reeglid.

Kui müüja on autokauplus

Kui ostate auto ettevõtjalt isiklikuks tarbeks, kehtivad tarbijalemüügi reeglid:

• müüja vastutab mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul auto üleandmisest (VÕS § 218 lg 2);
• esimese aasta jooksul ilmnenud puuduse puhul eeldatakse, et see oli olemas juba üleandmisel, kui eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega (VÕS § 218 lg 2²);
• puudusest tuleb teatada kahe kuu jooksul pärast sellest teadasaamist (VÕS § 220 lg 1);
• kokkulepe, mis enne puudusest teatamist piirab tarbija seadusest tulenevaid õigusi, on tühine (VÕS § 237 lg 1), seega üldine „müüakse nagu on“ kauplejat ei vabasta. Erandina võib kokku leppida, et auto mõni omadus erineb tavapärasest, kui tarbijat sellest konkreetselt teavitati ja ta nõustus sellega sõnaselgelt ja eraldi (VÕS § 237 lg 3).

Kauplejaga tekkinud vaidluses saab tarbija pöörduda ka tarbijavaidluste komisjoni poole, kui kaupleja asutamiskoht on Eestis (tarbijakaitseseaduse § 40).

Mida teha, kui pärast ostu ilmneb puudus

1. Koguge tõendid. Pildistage puudus, küsige töökojalt kirjalik hinnang ning hoidke alles kuulutus, kirjavahetus ja leping.
2. Teatage müüjale kirjalikult. Eraisikult ostes teatage mõistliku aja jooksul pärast seda, kui saite puudusest teada või pidite teada saama, kauplejalt ostes kahe kuu jooksul (VÕS § 220 lg 1). Hilinenud teate korral võib ostja kaotada õiguse puudusele tugineda (VÕS § 220 lg 3), välja arvatud näiteks siis, kui müüja teadis puudusest ja jättis selle avaldamata (VÕS § 221 lg 1).
3. Valige õiguskaitsevahend. Esmalt võite nõuda puuduse kõrvaldamist (VÕS § 222). Kui müüja seda ei tee, keeldub sellest või puudus on nii tõsine, et õigustab kohest taganemist, võite alandada hinda (VÕS § 224) või olulise puuduse korral lepingust taganeda (VÕS § 223). Lisaks võite nõuda kahju hüvitamist (VÕS § 115). Taganemise ja ülesütlemise erinevust selgitame eraldi artiklis.
4. Jälgige aegumist. Lepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on üldjuhul kolm aastat, tahtliku rikkumise korral kümme aastat (TsÜS § 146 lg 1 ja 4), ja see algab auto üleandmisest (VÕS § 227 lg 1).

Lugege ka, kuidas esitada kahjunõue puudustega kasutatud auto müüjale ja kuidas kirjutada pretensioon.

Korduma kippuvad küsimused

Kas auto ostu-müügileping peab olema notariaalselt tõestatud?

Ei. Auto müügiks ei nõua seadus notariaalset vormi. Piisab paberil või digitaalselt allkirjastatud lepingust (VÕS § 11 lg 1, TsÜS § 80 lg 1).

Kes maksab automaksu, kui auto müüakse aasta keskel?

Jooksva aasta maksu tasub 1. jaanuari seisuga registrijärgne omanik või seaduses nimetatud juhul vastutav kasutaja ning müügi korral maksu ei tagastata (MSMS § 6 lg 1, § 10 lg 2). Hüvitamises võivad pooled omavahel kokku leppida.

Kas „müüakse nagu on“ vabastab müüja igasugusest vastutusest?

Ei. Eraisikust müüja ei saa sellele tugineda, kui ta teadis või pidi teadma puudusest ja jättis selle ütlemata (VÕS § 221 lg 2). Kaupleja ei saa sellise tingimusega piirata tarbija seadusest tulenevaid õigusi (VÕS § 237 lg 1).

Millal kaasata jurist

Juristi abi tasub kaasata, kui ostate kallist või välismaalt toodud autot, kui sõidukil on liising või pant või kui müüja keeldub puuduse eest vastutamast. Jurist saab lepingu enne allkirjastamist üle vaadata, koostada müüjale nõudekirja ja vajaduse korral esindada Teid kohtus.

Erovik Õigusbüroo aitab eraisikuid ja ettevõtteid vaidlustes ning on esindanud kliente enam kui 250 vaidlusasjas, sealhulgas üle 150 kohtuasjas. Nõudekirja hind on 120–200 eurot ja hagiavalduse hind alates 300 eurost; hind lepitakse kokku enne töö alustamist. Vaadake hinnakirja või võtke meiega ühendust.

Artikkel on koostatud 29.10.2026 kehtiva õiguse järgi.