Abikaasade ühisvara jagamine – tihti keerulised küsimused
16. dets. 2023
Mis on isiklik kasutusõigus?
22. sept. 2024
Kasutatud auto ostmine eraisikute vahel võib kaasa tuua ootamatusi – näiteks kui selgub, et auto on puudustega, millest müüja ei teavitanud. Selles postituses selgitame, millised on ostja õigused ja võimalused müüja vastu nõude esitamiseks.
Kas müüja oli eraisik või professionaalne müüja?
Oluline on eristada, kas:
- müüjaks oli teine eraisik (antud postituse teema), või
- professionaalne müüja (nt autosalong, ettevõtja), kelle puhul rakenduvad lisaks tarbijakaitseseaduse sätted ja ostjal on tugevam kaitse.
Mida ütleb võlaõigusseadus (VÕS)?
Kui ostetud auto osutub puudustega kaubaks, mille kohta müüja ostjat ei teavitanud, siis VÕS § 208 ja § 217 järgi:
- Müüja peab andma ostjale üle puudusteta asja, mis vastab lepingutingimustele ning on keskmise kvaliteediga (TsÜS § 77 lg 1).
- Ostjal on rida õiguskaitsevahendeid VÕS § 101 alusel.
Ostja võimalikud nõuded:
- Nõuda kohustuse täitmist (nt remonti).
- Keelduda oma kohustuste täitmisest.
- Nõuda kahju hüvitamist.
- Taganeda lepingust või öelda see üles.
- Nõuda hinna alandamist.
- Nõuda viivist rahalise kohustuse rikkumisel.
Need õiguskaitsevahendid on kombineeritavad.
Millal saab lepingust taganeda?
Taganemine on võimalik ainult olulise lepingurikkumise korral (VÕS § 116 lg 1), näiteks:
- Auto on niivõrd kehvas seisukorras, et ei saa seda ohutult kasutada.
- Remont oleks ebamõistlikult kulukas või auto ei vasta elementaarsetele turvanõuetele.
Kuidas tegutseda puuduste avastamisel?
Soovituslik tegevus:
- Saada müüjale pretensioon kirjalikus vormis kohe pärast puuduse avastamist.
- Nõua auto remonti müüja kulul või kahju hüvitamist (nt juba tehtud remonditööd).
Kui müüja eitab rikkumist või keeldub koostööst, jääb ostjale viimane võimalus – pöörduda kohtusse.
Kas müügikuulutuse info loeb?
Jah, Riigikohus on leidnud (otsus 3-2-1-46-17), et müügikuulutuses esitatud andmed (nt „heas korras auto”, „õige läbisõit”) võivad moodustada lepingulise kokkuleppe eseme omaduste kohta.
Kui kuulutuses antud info ei vasta tõele, peab müüja sellest ostjat teavitama. Vastupidisel juhul võib ostjal tekkida kahjunõude alus.
Diagnostika – kas enne või pärast ostu?
- Ideaalis peaks diagnostika tegema enne ostu, kuid praktikas tehakse see sageli alles puuduste ilmnemisel.
- Diagnostikaaruanne võib olla oluline tõend kohtus, et puudused olid varjatud ning eksisteerisid juba müügihetkel.
Müüja tüüpilised vastuväited
- „Ostja oleks võinud puudused ise märgata.”
- „Auto töötas ostuhetkel – ostja rikkus selle ise ära.”
Siin tuleb vahet teha:
- Ilmselged puudused (mida saab näha proovisõidul vms)
- Varjatud puudused, mida ostja ei saa avastada mõistliku hoolsusega.
Kuidas tõendada kahju kohtus?
Ostjal lasub tõendamiskoormus, et:
- Auto ei vastanud lepingutingimustele.
- Puudused eksisteerisid enne müüki.
- Kahju tekkis just puuduste tõttu.
Näited kahju tõendamisest:
- Remondiarved
- Ekspertarvamused
- Diagnostikaaruanne
- Võrdlus kuulutuses lubatuga
Mis on müüja vastutus?
Isegi kui müüja ei teadnud puudustest, vastutab ta nende eest, kui need olid olemas auto üleandmise hetkel.
Riigikohtu seisukoht:
- Ka kasutatud asjal peab olema keskmine kvaliteet.
- Kui sõidukit ei saa ohutult kasutada, on tegemist lepingutingimustele mittevastavusega.
Pettuse või eksituse korral – tühistamine!
Kui müüja eksitab tahtlikult või varjab olulisi asjaolusid, saab ostja tehingu tühistada (TsÜS § 90 lg 1).
Kokkuvõte
✅ Ostja saab esitada müüja vastu kahjunõude, kui auto ei vasta lepingutingimustele.
✅ Tõendid on määrava tähtsusega: diagnostika, ekspertarvamus, arved jne.
✅ Müüja kannab riski ka varjatud puuduste eest – isegi juhul, kui ta neid ei teadnud.
✅ Eesmärk on panna ostja olukorda, milles ta oleks olnud, kui müüdud auto oleks olnud korras.
Praktiline soovitus:
Kui oled ostnud kasutatud auto ja leiad sellelt olulisi varjatud puudusi, koguge tõendid, dokumenteerige kõik kulud ja võtke julgelt ühendust juristiga – vajadusel võib kahjunõue olla põhjendatud ja edukas.
