Kas inkasso nõue on alati õigustatud? Mida kontrollida enne maksmist või vastamist

Inimene allkirjastab laual dokumente

Võlg on müüdud – kas ma pean ikka maksma?

26. juuni 2025
Millal on mõistlik leping juristiga üle vaadata?

Millal on mõistlik leping juristiga üle vaadata?

29. juuni 2025
Inimene allkirjastab laual dokumente

Võlg on müüdud – kas ma pean ikka maksma?

26. juuni 2025
Millal on mõistlik leping juristiga üle vaadata?

Millal on mõistlik leping juristiga üle vaadata?

29. juuni 2025

Inkassofirma kiri võib tekitada ärevust. Sõnastus on sageli karm, võlale on lisatud viivis ja kulud ning kirjas hoiatatakse kohtuga. Inkasso nõue ei ole aga automaatselt õige ega alati täies ulatuses tasumisele kuuluv. Enne kui maksate või vastate, tasub läbi mõelda allpool toodud viis küsimust.

1. Kes nõuab ja millisel alusel?

Inkassoettevõte võib tegutseda kahes rollis. Ta kas esindab võlausaldajat ja nõuab raha tema nimel või on nõue talle loovutatud ehk müüdud ning ta on ise uus võlausaldaja. Võlausaldaja võib nõude loovutada ka ilma võlgniku nõusolekuta (võlaõigusseaduse ehk VÕS § 164 lõige 1).

  • Teile jäävad alles kõik vastuväited, mis teil olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal (VÕS § 171 lõige 1).
  • Võite keelduda uuele võlausaldajale maksmast, kuni teile antakse senise võlausaldaja väljastatud dokument nõude loovutamise kohta. Erand on olukord, kus senine võlausaldaja on teile loovutamisest ise kirjalikult teatanud (VÕS § 172).
  • Kui maksite senisele võlausaldajale ega teadnud ega pidanudki teadma, et nõue on loovutatud, loetakse, et täitsite kohustuse õigele isikule (VÕS § 169 lõige 1).

Kui inkasso tegutseb võlausaldaja nimel, küsige, kes on võlausaldaja ja millisel alusel inkasso tema nimel raha nõuab. Müüdud võlgade kohta lugege lähemalt artiklist „Võlg on müüdud – kas ma pean ikka maksma?“

Laenu- ja krediidivõlad

Kui nõue tuleneb pangalt või muult krediidiandjalt võetud laenust või muust krediidilepingust, mille täitmisega olete viivituses, kehtivad lisaks krediidiinkassode ja -ostjate seaduse (KIOS) reeglid.

  • Krediidiinkassona tegutsemiseks on vaja Finantsinspektsiooni tegevusluba. Tegevusloaga krediidiinkassod on kantud Finantsinspektsiooni veebilehel olevasse nimekirja (KIOS § 6 ja § 15).
  • Kui nõue on müüdud krediidiostjale, tuleb teile enne esimest rahanõuet saata tasuta teade, milles on muu hulgas krediidiostja andmed ja tasumisele kuuluva summa jaotus põhiosaks, intressideks ja tasudeks. Teie nõudmisel tuleb anda ka nõude aluseks olevate dokumentide koopiad (KIOS § 59).
  • Krediidiinkasso ja krediidiostja peavad suhtlema heas usus, õiglaselt ja professionaalselt ning viisil, mis ei kujuta endast ahistamist, sundi ega lubamatut mõjutamist (KIOS § 58).
  • Krediidiinkasso peab tarbija kaebusele vastama kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis üldjuhul hiljemalt 15 päeva jooksul. Kaebuse lahendamise eest ei tohi ta tasu võtta (KIOS § 60 lõiked 2 ja 5).

2. Kas nõue on aegunud?

Kui nõue on aegunud, võite keelduda selle täitmisest (tsiviilseadustiku üldosa seaduse ehk TsÜS § 142 lõige 1). Aegumistähtaeg sõltub nõude liigist:

  • lepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on üldjuhul kolm aastat, kuid kümme aastat, kui võlgnik rikkus oma kohustusi tahtlikult (TsÜS § 146 lõiked 1 ja 4);
  • tähtaeg algab üldjuhul nõude sissenõutavaks muutumisest, kokkulepitud tasu maksmise nõude puhul aga selle aasta lõppemisest, mil nõue muutus sissenõutavaks (TsÜS § 147 lõiked 1 ja 3);
  • korduvate kohustuste puhul on aegumistähtaeg kolm aastat iga üksiku kohustuse kohta ja see algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustus muutus sissenõutavaks (TsÜS § 154);
  • kui nõue on tunnustatud jõustunud kohtulahendiga (näiteks maksekäsuga) või tuleneb muust täitedokumendist, on selle täitmise aegumistähtaeg üldjuhul kümme aastat (TsÜS § 157 lõige 1).

Pidage meeles kolme reeglit.

  • Aegumisele tuleb ise tugineda. Kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (TsÜS § 143). Kui te aegumisele ei viita, ei arvesta kohus seda omal algatusel.
  • Osamakse võib tähtaja uuesti käima panna. Kui aegumistähtaeg alles kulgeb, katkeb aegumine nõude tunnustamisega ja tähtaeg algab uuesti. Tunnustamine võib seisneda osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos (TsÜS § 158 lõiked 1 ja 2). Täitemenetluses sissenõudjale tehtud osamakse aegumist ei katkesta (TsÜS § 158 lõige 3).
  • Aegunud võla eest makstut ei saa tagasi nõuda. Kui maksate nõude, mille täitmise nõudmise õigus oli makse ajaks aegunud, ei saa te makstut hiljem tagasi nõuda (VÕS § 1028 lõike 2 punkt 2).

Aegumine peatub, kui võlausaldaja esitab hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse (TsÜS § 160 lõiked 1 ja 2). Seetõttu on oluline, kas tähtaeg möödus enne, kui võlausaldaja kohtusse pöördus. Tähtaegade arvutamise kohta lugege lähemalt artiklist „Võlanõude aegumine“.

3. Kas summa on õige?

Kontrollige, kas põhivõlg on dokumentidega tõendatud ja kas sellele lisatud summad on lepingu või seadusega lubatud.

Viivis

  • Viivist võib nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni tasumiseni. Seadusjärgne viivisemäär on VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär (poolaasta kaupa kohaldatav Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonide intressimäär), millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgem intressimäär, loetakse viivise määraks lepingujärgne intressimäär (VÕS § 113 lõige 1).
  • Intressilt, sealhulgas viiviselt, ei või viivist arvestada (VÕS § 113 lõige 6).
  • Tarbijakrediidilepingu puhul ei või tarbijalt nõuda seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemat viivist (VÕS § 415 lõige 1).
  • Kui viivis on ebamõistlikult suur, võib kohus seda viivise maksmiseks kohustatud isiku nõudmisel vähendada. Vähendamist ei saa nõuda pärast seda, kui viivis on juba tasutud (VÕS § 113 lõige 8 ja § 162).

Sissenõudmiskulud

Seadus piirab, kui suurt sissenõudmiskulude hüvitist võib ettevõtjast võlausaldaja tarbijalt nõuda (VÕS § 113²):

  • lepingu kehtivuse ajal kuni 5 eurot ühe meeldetuletuskirja eest iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta ja üksnes siis, kui enne on saadetud vähemalt üks tasuta meeldetuletus;
  • pärast lepingu lõppemist kokku kuni 30 eurot, kui nõue on kuni 500 eurot, kuni 40 eurot, kui nõue on üle 500 ja kuni 1000 euro, ning kuni 50 eurot, kui nõue on üle 1000 euro;
  • nimetatud summad võivad suureneda iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta;
  • neid määrasid ületavat kahju võib nõuda üksnes erandlikel asjaoludel, eelkõige siis, kui sissenõudmistoimingud on olnud erakordselt keerukad;
  • tarbija võib nõuda ebamõistlikult suure hüvitise vähendamist;
  • kokkulepe, mis kaldub nendest reeglitest tarbija kahjuks kõrvale, on tühine.

Kui võlgnik on ettevõtja ja võlausaldaja võib nõuda viivist, võib võlausaldaja nõuda sissenõudmiskulude hüvitisena 40 eurot. Suuremat summat saab nõuda üksnes siis, kui viivitusest tekkinud kahju on suurem ja kahju hüvitamise nõue on olemas (VÕS § 113¹).

Kui asi jõuab maksekäsu kiirmenetlusse, määrab kohus lisaks hüvitatavale riigilõivule avaldaja menetluskulude katteks 20 eurot. Muid avaldaja kulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku ehk TsMS § 484²).

4. Kas nõue on tõendatud?

Karm toon ei asenda tõendeid. Küsige koopiaid lepingust, arvetest ja nõude arvestusest. Kui vaidlus jõuab kohtusse, peab hagimenetluses kumbki pool tõendama asjaolusid, millele tema nõuded ja vastuväited tuginevad (TsMS § 230 lõige 1). Võlausaldaja peab seega suutma näidata näiteks, et leping sõlmiti teiega, teenus osutati või kaup anti üle ja et nõue on õiges suuruses.

Kui nõue on täielikult või osaliselt vaieldav, ei pea te seda tunnustama ainult seepärast, et kirjas seda nõutakse. Arvestage aga, et vaikimine ei peata sissenõudmist ega kohtumenetlust.

5. Kuidas ja millal vastata?

  • Vastake kirjalikult ja jätke kirjavahetusest endale koopia.
  • Kui vaidlete nõudele vastu, kirjutage selgelt, millise osa vastu ja miks, näiteks aegumine, vale summa või puuduvad tõendid. Kui nõue on aegunud, tuginege aegumisele sõnaselgelt.
  • Ärge tehke osamakset ega allkirjastage maksegraafikut või võlatunnistust enne, kui olete nõude üle kontrollinud. Need võivad tähendada nõude tunnustamist.
  • Kui nõue on õige, leppige makseviis kokku kirjalikult. Võlausaldaja peab teie nõudmisel andma makse vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi ehk kviitungi (VÕS § 95 lõige 1).

Kui kohus saadab makseettepaneku

Kui võlausaldaja esitab maksekäsu kiirmenetluse avalduse, saadab kohus teile makseettepaneku. Selles märgitakse, et kohus ei ole põhjalikult kontrollinud, kas avaldaja võib nõude esitada (TsMS § 484 lõike 2 punkt 2). Maksekäsu kiirmenetluses saab nõuda kuni 8000 eurot koos kõrvalnõuetega (TsMS § 481 lõige 2²).

  • Vastuväite saab esitada 15 päeva jooksul makseettepaneku kättetoimetamisest, välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul. Vastuväidet ei pea põhjendama (TsMS § 485 lõiked 1 ja 2).
  • Kui vastuväide esitatakse õigel ajal, jätkub asi hagimenetluses, kui avaldaja ei ole soovinud sel juhul menetluse lõpetamist (TsMS § 486 lõige 1).
  • Kui te ei maksa ega esita õigel ajal vastuväidet, teeb kohus maksekäsu (TsMS § 489 lõige 1). Maksekäsk kuulub viivitamata täitmisele ja selle alusel saab alustada täitemenetlust (TsMS § 489 lõige 7, täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkt 1).
  • Maksekäsu peale saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul, kuid üksnes seaduses loetletud alustel. Näiteks siis, kui makseettepanek toimetati kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu või elektrooniliselt ja see ei jõudnud teieni teie süüta õigel ajal või kui nõue on selgelt põhjendamatu (TsMS § 489¹).

Kui võlg on jõudnud juba kohtutäiturini, lugege ka, kuidas reageerida kohtutäituri nõudele, millest te midagi ei tea.

Lühike kontrollnimekiri

  1. Kes on võlausaldaja ja kas inkassol on õigus nõuet esitada?
  2. Millal nõue sissenõutavaks muutus ja kas see võib olla aegunud?
  3. Kas põhivõlg on lepingu ja arvetega tõendatud?
  4. Kas viivis on arvutatud õigest kuupäevast ja lubatud määraga?
  5. Kas sissenõudmiskulud jäävad seaduses lubatud piiridesse?
  6. Kas olete saanud kohtult makseettepaneku ja millal möödub vastuväite tähtaeg?

Kuidas Erovik Õigusbüroo saab aidata?

Erovik Õigusbüroo aitab eraisikuid ja ettevõtteid vaidlustes, sealhulgas võlanõuete korral. Oleme esindanud kliente enam kui 250 vaidlusasjas, sh üle 150 kohtuasjas. Saame üle vaadata inkasso nõude ja selle aluseks olevad dokumendid, hinnata aegumist ja summasid ning aidata koostada vastuse või vastuväite.

Kui olete saanud inkassokirja või kohtult makseettepaneku, võtke meiega ühendust. Töö hind lepitakse kokku enne töö alustamist ja tunnitasu on 60–80 eurot. Täpsemalt vaadake hinnakirja.

Artikkel on uuendatud 29.10.2026 kehtiva õiguse järgi.

Ero Liivik

Ero Liivik

Ero Liivik on Erovik Õigusbüroo jurist. Ta on esindanud kliente enam kui 250 vaidlusasjas, sh üle 150 kohtuasjas – peamiselt võlanõuete, lepingu-, töö-, kinnisvara- ja perekonnavaidlustes.