Eraisiku pankrot: kuidas see käib, kui kaua kestab ja mis saab võlgadest

Eraisiku pankrot (seaduse keeles füüsilise isiku pankrot, kõnekeeles ka üksikisiku pankrot) on kohtumenetlus, milles inimese maksejõuetus kuulutatakse kohtumäärusega välja ja tema vara arvel rahuldatakse võlausaldajate nõuded. Alates 1. juulist 2022 reguleerib füüsilise isiku maksejõuetusavaldust, võlgade ümberkujundamist ja kohustustest vabastamist füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS), pankroti väljakuulutamist ja pankrotimenetlust aga pankrotiseadus (FIMS § 1). Oluline on teada kohe alguses: pankrot ei kustuta võlgu automaatselt. Selleks on eraldi kohustustest vabastamise menetlus, mis kestab üldjuhul kolm aastat.

Millal on eraisiku pankrot mõistlik lahendus

Pankrot on mõeldud olukorraks, kus Te ei suuda tasuda sissenõutavaks muutunud võlgu ja see ei ole ajutine (PankrS § 1 lg 2). Sellele võivad viidata näiteks järgmised asjaolud:

• Teie suhtes käib mitu täitemenetlust ja võlad ei vähene;
• sissetulek ei kata jooksvaid kulusid ja võlgade makseid;
• võlad kasvavad viiviste ja intresside tõttu kiiremini, kui suudate maksta.

Enne otsustamist tasub kontrollida, kas kõik nõuded on õigustatud ja kas mõni neist on aegunud (vt võlanõude aegumine). Kui makseraskused on veel ületatavad, võib parem lahendus olla võlgade ümberkujundamine: kohus saab kinnitada kava, millega maksetähtaegu pikendatakse, võlad tasutakse osade kaupa või neid vähendatakse (FIMS § 19 lg 1, § 21 lg 1). Pandiga tagatud nõuet, näiteks kodulaenu, saab ümber kujundada ainult võlausaldaja nõusolekul (FIMS § 26 lg 6). Abi võib saada ka kohaliku omavalitsuse korraldatavast võlanõustamisteenusest (SHS § 44).

Eraisiku pankroti eeldused

• Maksejõuetus. Võlgade tasumata jätmine ei ole Teie majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).
• Maksejõuetusavaldus. Avalduse võite esitada ise või võib selle esitada Teie võlausaldaja (FIMS § 11 ja § 12). Avaldus esitatakse Teie elukoha või FIE puhul ettevõtte asukoha järgsele maakohtule (FIMS § 5 lg 2). Ise avaldust esitades peate kasutama kehtestatud vormi ning selgitama makseraskusi ja nende põhjusi (FIMS § 11 lg 2 ja 6).
• Vara menetluskulude katteks. Kui vara ei jätku isegi menetluskulude katteks, menetlus üldjuhul raugeb (PankrS § 29). Erand on olukord, kus kohus algatab koos pankroti väljakuulutamisega kohustustest vabastamise menetluse (FIMS § 45 lg 2) või keegi tasub kohtu määratud deposiidi (PankrS § 29 lg 3).

Avalduses saate valida, kas taotlete pankroti väljakuulutamist, pankrotti koos kohustustest vabastamise menetlusega, võlgade ümberkujundamist või jätate valiku kohtu otsustada (FIMS § 11 lg 2 p 2). Kohus ei saa algatada ühtegi menetlust Teie tahte vastaselt – erand on pankroti väljakuulutamine võlausaldaja avalduse alusel (FIMS § 18 lg 3).

Kuidas eraisiku pankrotimenetlus käib

1. Usaldusisiku nimetamine. Avalduse menetlusse võtmisel otsustab kohus usaldusisiku nimetamise; usaldusisikul on ka ajutise pankrotihalduri õigused ja kohustused (FIMS § 15 lg 1 ja 11). Kui avalduse esitasite Teie ja taotlete pankroti väljakuulutamist, võib kohus Teie varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku nimetamata ja kuulutada pankroti välja kümne päeva jooksul avalduse saamisest (FIMS § 15 lg 9).
2. Täitemenetluste peatamine. Usaldusisiku nimetamisel peatab kohus Teie vara suhtes käiva täitemenetluse raha sissenõudmiseks (FIMS § 16 lg 3).
3. Vara- ja võlanimekiri. Usaldusisik koostab Teie nimel vara- ja võlanimekirja, mis tuleb esitada kohtu määratud tähtajaks – kuni 30 päeva jooksul, vajaduse korral pikendatult kuni kümne päeva võrra. Lisada tuleb muu hulgas viimase kolme aasta tuludeklaratsioonid ja maksekonto väljavõtted ning märkida, kui olete viie aasta jooksul enne avaldust võõrandanud kinnisasja, registrisse kantud vallasasja või õiguse või kinkinud või laenanud raha kolmandale isikule enam kui 3000 euro ulatuses (FIMS § 15 lg 10, § 17 lg 1 ja 3).
4. Kohtu otsustus. Kohus kuulutab välja eraisiku pankroti (koos kohustustest vabastamise menetlusega või ilma), algatab võlgade ümberkujundamise, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu (FIMS § 18 lg 2).
5. Pankrotimenetlus. Pankrotihaldur valitseb pankrotivara, võlausaldajad esitavad nõuded kahe kuu jooksul pankrotiteate ilmumisest ning seejärel toimuvad nõuete kaitsmine, vara müük ja raha jaotamine (PankrS § 93 ja § 153).

Pärast pankroti väljakuulutamist ei tohi Te enne vande andmist kohtu loata Eestist lahkuda (PankrS § 88 lg 1). Pankrotivara võite käsutada ainult halduri nõusolekul (§ 36 lg 6). Kohus võib kehtestada ka ärikeelu ehk keelata Teil olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija või prokurist (§ 91 lg 1). Enne pankrotti tehtud võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid, näiteks vara kinkimist, võib haldur kohtus tagasi võita (§ 109–111 ja § 118).

Kui kaua eraisiku pankrot kestab

Eraisiku pankroti kestus koosneb mitmest osast:

• Avaldusest pankroti väljakuulutamiseni. Selles etapis on seaduses lühikesed tähtajad, näiteks vara- ja võlanimekirja esitamiseks kuni 30 päeva (FIMS § 15 lg 10).
• Pankrotimenetlus. Kindlat kestust seadus ei määra. Kui menetlust ei ole kahe aasta jooksul lõpetatud, esitab haldur kohtule ja pankrotitoimkonnale ettekande ning seejärel iga kuue kuu järel (PankrS § 165).
• Kohustustest vabastamise menetlus. See algab koos pankroti väljakuulutamisega (FIMS § 45 lg 1) ja kohus otsustab vabastamise kolme aasta möödumisel (§ 49 lg 1). Kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku võib kohus vabastada ka varem, kuid mitte enne ühe aasta möödumist (§ 49 lg 3). Hooletuse korral võib kohus menetlust pikendada, kokku kuni nelja aastani algatamisest (§ 49 lg 9).

Kui kohus on algatanud kohustustest vabastamise menetluse, on Teie jaoks oluline tähtaeg seega üldjuhul kolm aastat pankroti väljakuulutamisest – ka siis, kui pankrotimenetlus selleks ajaks veel kestab (FIMS § 49 lg 2).

Mis saab kodust, palgast, autost ja pangakontost

Pankroti väljakuulutamisel moodustub Teie varast pankrotivara ja selle valitsemise õigus läheb haldurile (PankrS § 35 lg 1). Pankrotivara hulka kuulub ka menetluse ajal omandatud vara, kuid mitte vara, millele seaduse järgi ei saa sissenõuet pöörata (§ 108 lg 2–3).

Kodu

Teile kuuluv kodu läheb üldjuhul pankrotivara hulka, sest eluaset ei ole mittearestitavate asjade hulka arvatud (TMS § 66). Pankroti kohta tehakse kinnistusraamatusse märkus (PankrS § 40) ja haldur võib kinnisasja müüa. Hüpoteegiga tagatud nõue, näiteks kodulaen, rahuldatakse pandieseme müügist saadud rahast esimeses järgus (§ 153). Kui kodu on abikaasade ühisvara, nõuab haldur ühisvara jagamist ja pankrotivara hulka läheb Teie osa (§ 122; vt ka abikaasade ühisvara jagamine).

Kui elate üürikorteris, ei saa üürileandja lepingut pärast pankroti väljakuulutamist üles öelda enne avalduse esitamist tekkinud üürivõla tõttu (§ 51 lg 2). Haldur võib aga üürilepingu üles öelda ühekuulise või lepingus ettenähtud lühema tähtajaga (§ 51 lg 3).

Palk ja muu sissetulek

Pankrotimenetluse ajal kuulub sissetulek pankrotivara hulka selles osas, millele saab sissenõuet pöörata. Teile jääb mittearestitav osa, mille arvutamise aluseks on palga alammäär ja mis suureneb iga ülalpeetava kohta (TMS § 132). Mõnele sissetulekule, näiteks riiklikele peretoetustele, ei saa sissenõuet üldse pöörata (TMS § 131 lg 1). Kui jääte pankroti tõttu ilma elatusvahenditest, võib kohus Teie avalduse alusel määrata pankrotivarast hädavajaliku elatise kuni kaheks kuuks (PankrS § 147).

Pärast pankrotimenetluse lõppu, kui kohustustest vabastamise menetlus jätkub, loetakse töö- ja ettevõtlustulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik annab Teile üle mittearestitava osa ja lisaks 25 protsenti arestitavast osast, kui kohus ei määra teisiti. Pärimise teel saadu väärtusest tuleb pool üle anda usaldusisikule (FIMS § 47 lg 3–7).

Auto

Teie omandis olev auto kuulub üldjuhul pankrotivara hulka. Arestida ei või aga esemeid, mis on hädavajalikud Teie majandus- või kutsetegevuse või töö- või teenistussuhte jätkamiseks (TMS § 66 lg 1 p 5) – kas see kehtib Teie auto kohta, sõltub asjaoludest. Liisingulepingu puhul kohaldatakse pankrotiseaduse erisätteid (PankrS § 52).

Pangakonto

Kontol olev raha kuulub pankrotivara hulka, välja arvatud mittearestitav osa (PankrS § 35 lg 1 ja § 108 lg 3). Pankrotiteates märgitakse, et Teile võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur (§ 33 lg 3). Seepärast leppige halduriga kohe alguses kokku, kuidas mittearestitav sissetulek Teieni jõuab.

Kohustustest vabastamise menetlus

Võlgadest vabanemiseks peab kohus algatama kohustustest vabastamise menetluse; selle otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel (FIMS § 45 lg 1). Kui avalduse esitas võlausaldaja, küsib kohus Teilt, kas soovite kohustustest vabastamist. Soovist tuleb teatada hiljemalt avalduse läbivaatamisel, vastasel juhul loetakse, et Te seda ei soovi (FIMS § 12 lg 3).

Menetluse ajal peate tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsima, teatama elu- ja tegevuskoha vahetusest ning mitte varjama tulusid ja vara (FIMS § 47 lg 1–2). Kohus võib jätta menetluse algatamata näiteks siis, kui ta on viimase kümne aasta jooksul juba otsustanud Teie kohustustest vabastamise või kui olete tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid (FIMS § 45 lg 3).

Vabastamisega lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded, ka nende, kes pankrotis nõuet ei esitanud (FIMS § 50 lg 1). Ei lõpe aga tahtlikult õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustus ega lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus (§ 50 lg 2). Pankroti ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (§ 44). Teiega solidaarselt vastutav isik, näiteks üldjuhul käendaja, peab kohustuse siiski täitma (§ 50 lg 3; VÕS § 145 lg 1). Lähemalt lugege artiklist pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine.

Kui varast ei jätku menetluskulude katteks

Sel juhul lõpetab kohus menetluse raugemise tõttu – kas enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 29) või pärast seda (§ 158). Eraisiku jaoks on oluline erand: kui olete taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus raugemise aluse olemasolul pankroti välja üksnes siis, kui algatab ühtlasi kohustustest vabastamise menetluse (FIMS § 45 lg 2). Kui see menetlus on algatatud ja pankrotimenetlus raugeb hiljem, viiakse nõuete kaitsmine enne lõpetamist lõpule (PankrS § 158 lg 4¹) ning kohustustest vabastamise menetlus võib jätkuda (FIMS § 46 lg 1).

Kui kohustustest vabastamise menetlust ei ole, jäävad võlad alles ja võlausaldajad võivad neid pärast menetluse lõppu edasi sisse nõuda (PankrS § 167 ja § 168). Vaadake ka artiklit pankrotimenetluse raugemine.

Korduma kippuvad küsimused

Kas pärast eraisiku pankrotti on kõik võlad kustunud?

Ei. Pankrotis rahuldamata jäänud võlgadest vabanete üldjuhul alles siis, kui kohus Teid kohustustest vabastamise menetluses kohustustest vabastab (FIMS § 49 ja § 50). Ka siis jäävad alles elatisvõlad ja tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus.

Kuidas eraisiku pankrot lõpeb?

Pankrotimenetlus lõpeb muu hulgas lõpparuande kinnitamise, raugemise, pankroti aluse äralangemise, võlausaldajate nõusoleku või kompromissi kinnitamisega (PankrS § 157). Kohustustest vabastamise menetluse lõpetab kohus määrusega, millega ta Teid kohustustest vabastab või keeldub sellest (FIMS § 49 lg 11).

Kas võlausaldaja võib taotleda minu pankrotti?

Jah, kuid ta peab põhistama Teie maksejõuetuse ja tõendama oma nõude (FIMS § 12 lg 1; PankrS § 10 lg 1). Kui avalduse aluseks olevad nõuded ei ületa 1000 eurot ja nende suhtes ei ole aasta jooksul enne avaldust toimunud tulemusteta täitemenetlust, menetlus lõpeb (PankrS § 15 lg 3 p 3; FIMS § 15 lg 1 ja 8).

Kas pankroti ajal võib töötada?

Jah. Kohustustest vabastamise menetluses on see isegi kohustus (FIMS § 47 lg 1). Ärikeeld, kui kohus selle kehtestab, keelab olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija või prokurist, kuid mitte töötada töölepingu alusel (PankrS § 91 lg 1).

Kuidas jurist aitab

Erovik Õigusbüroo jurist aitab Teil:

• hinnata, kas sobivaim on pankrot, võlgade ümberkujundamine või kokkulepe võlausaldajatega;
• kontrollida nõuete õigsust ja aegumist;
• koostada maksejõuetusavalduse ja selgitada pankroti mõju kodule ning sissetulekule;
• nõustada kohustustest vabastamise menetluse ajal ja esindada Teid kohtus.

Töö hind lepitakse kokku enne töö alustamist – vaadake hinnakirja ja võtke meiega ühendust. Pankroti üldise ülevaate leiate lehelt pankrot ning 2022. aasta muudatustest artiklist viimased muudatused füüsilise isiku pankroti osas.

Artikkel on koostatud 29.10.2026 kehtiva õiguse järgi.