Elatise vähendamine kohtus: millal on see võimalik ja mida tõendada

Kui elatis on kohtuotsusega välja mõistetud, ei ole summa tingimata lõplik. Kui pärast otsust on olukord oluliselt muutunud, saab kohtult nõuda elatise suuruse muutmist, sealhulgas vähendamist. Selgitame ühe näite abil, millal elatise vähendamine on võimalik, mida tuleb kohtule tõendada ja millega arvestada.

Näide: isa soovib elatist vähendada

Kohus kohustas 2019. aastal isa N-i tasuma oma lapsele X elatist poole töötasu alammäära ulatuses. Perekonnaseaduse (PKS) üleminekusätte järgi tähendab see alates 1. jaanuarist 2022 kohustust maksta 292 eurot kuus. Vahepeal on N-i sissetulek vähenenud ja uues kooselus on sündinud teine laps S. N soovib, et kohus vähendaks lapsele X makstavat elatist 150 eurole kuus.

Kas kohus saab sellist nõuet arutada ja selle rahuldada? Nõuet saab arutada, kuid tulemus sõltub sellest, mida N suudab tõendada.

Millal saab jõustunud elatisotsust muuta

Elatise vähendamiseks tuleb esitada kohtule uus hagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 järgi võib pool pärast perioodiliste maksete väljamõistmise otsuse jõustumist nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui on täidetud mõlemad tingimused:

1. maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel otsus tehti, on oluliselt muutunud ja
2. hagi aluseks olevad asjaolud on tekkinud alles pärast varasema asja arutamise lõpetamist.

Riigikohus on rõhutanud, et elatise suuruse muutmisel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-35-17, p 32).

Otsust saab muuta üldjuhul alates uue hagi esitamise ajast (TsMS § 459 lg 2). Kuni kohus ei ole otsust muutnud, kehtib senine kohtuotsus ja seda saab täita ka kohtutäituri kaudu (täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1).

Enne 2022. aastat tehtud otsused ja 292 eurot

1. jaanuaril 2022 muutus elatise arvutamise kord. Üleminekusätte järgi kehtib enne seda tehtud kohtulahendite kohta järgmine reegel (PKS § 217² lg 1):

• kui vanem pidi kohtulahendi järgi maksma elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus,
• loetakse, et alates 1. jaanuarist 2022 on ta kohustatud maksma 292 eurot kuus.

Summa on seega fikseeritud: see ei muutu enam koos töötasu alammääraga ega muutu ka iseenesest väiksemaks. Kui elatis on välja mõistetud muul viisil, näiteks kindla summana, see säte summat ei muuda.

Kui kohustatud vanem või laps 292 euro suuruse summaga ei nõustu, võib ta pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele (PKS § 217² lg 2).

Kuidas elatist praegu arvutatakse

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa (PKS § 101 lg 1). Arvutus koosneb järgmistest osadest:

• Baassumma. Seaduses on baassummaks ühe lapse kohta määratud 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Indekseerimise tulemusel saadud summa loetakse järgmisel aastal baassummaks (PKS § 101 lg 3).
• Lisasumma. Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse ümber iga aasta 1. aprillil (PKS § 101 lg 4).
• Peretoetused. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et selleks kasutatakse kogu lapsetoetust ja poolt lasterikka pere toetusest, mis jagatakse võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel (PKS § 101 lg 5).
• Lapsega koos veedetud aeg. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatist proportsionaalselt koos veedetud ajaga (PKS § 101 lg 6).
• Mitu last samas peres. Kui elatist tuleb maksta sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgmiste laste elatist 15% võrreldes esimese lapse elatisega. Seda ei tehta mitmike puhul ega siis, kui laste vanusevahe on üle kolme aasta (PKS § 101 lg 7).

Kuna baassumma ja lisasumma muutuvad igal aastal 1. aprillil, tuleb summa arvutada kehtivate näitajate järgi. Kohus ei lähtu siiski üksnes valemist: elatise võib välja mõista ka suuremana (PKS § 102 lg 3) ja mõjuval põhjusel väiksemana (PKS § 102 lg 2).

Millal võib kohus elatist vähendada alla seadusjärgse summa

Väike sissetulek üksi ei vabasta vanemat alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem ei suuda last ülal pidada ilma enda tavalist ülalpidamist kahjustamata, peab ta kasutama oma vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (PKS § 102 lg 2).

Kohus võib aga mõjuval põhjusel vähendada elatist alla § 101 järgi arvutatud summa. Seadus toob mõjuva põhjuse näitena (PKS § 102 lg 2):

• vanema töövõimetuse;
• olukorra, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel § 101 järgi osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Loetelu ei ole ammendav. Riigikohus on varem kehtinud ja sarnaselt sõnastatud sätte kohta selgitanud, et mõjuva põhjuse hindamisel tuleb esmajoones arvestada, et elatise maksmise eesmärk ei saaks ebaproportsionaalselt kahjustada: ka väiksema elatise korral peavad lapse igapäevased vajadused olema rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb kohustatud vanemale tagada elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Riigikohtu hinnangul võib mõjuv põhjus olla ka muu piisavalt kaalukas asjaolu, näiteks lapse tavapärasest väiksemad vajadused või nende katmine muul viisil või vanema halb varaline seisund (otsus nr 3-2-1-35-17, p 28.1–28.2). See lahend tehti enne 2022. aasta muudatusi, mistõttu tuleb selle põhimõtteid kohaldada ettevaatlikult.

Mida tuleb kohtule tõendada

Hagimenetluses peab kumbki pool tõendama asjaolusid, millele tema nõuded ja vastuväited tuginevad (TsMS § 230 lg 1). Elatise vähendamist taotlev vanem peab seega näitama, mis on pärast varasemat otsust muutunud ja miks see mõjutab elatise suurust.

Isa N-i näites võivad olulised tõendid olla näiteks:

• andmed sissetuleku kohta varem ja praegu (tööleping, palgatõendid, Maksu- ja Tolliameti andmed);
• pangakonto väljavõtted;
• andmed vara kohta (kinnisvara, sõidukid, hoiused);
• igakuised vältimatud kulud (eluase, kommunaalkulud, laenumaksed);
• teise lapse sünd ja andmed tema ülalpidamiskulude kohta;
• töövõimetuse korral sellekohased dokumendid;
• andmed selle kohta, kui palju aega laps X veedab N-i juures.

Ülalpidamisasjas võib kohus kohustada poolt esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta. Vajaduse korral võib kohus küsida teavet ka tööandjalt, Sotsiaalkindlustusametilt, kindlustusseltsidelt, Maksu- ja Tolliametilt ning krediidiasutustelt (TsMS § 230 lg 4 ja 5). Ka perekonnaseaduse järgi peavad otsejoones sugulased andma nõudmisel üksteisele teavet oma sissetulekute ja vara kohta, kui see on vajalik elatise suuruse kindlakstegemiseks (PKS § 104).

Seetõttu tasub esitada kohtule täielik ja aus ülevaade. Kohus hindab kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt (TsMS § 232 lg 1). Kui esitatud andmed ei ühti näiteks pangakonto liikumistega, võib olla raske kohut veenda, et sissetulek on tõesti vähenenud.

Milline võiks olla tulemus?

Täpset tulemust ette öelda ei saa, sest kohus hindab kõiki asjaolusid koos. Isa N-i näites on siiski mõned olulised punktid:

• Kuna N-i kohustus on üleminekusätte järgi 292 eurot, võib ta tugineda ka õigusliku olukorra muutumisele (PKS § 217² lg 2). Seepärast tasub välja arvutada, milline oleks elatis praegu kehtiva § 101 järgi.
• Sissetuleku vähenemine iseenesest ei vabasta N-i kohustusest maksta vähemalt § 101 järgi arvutatud elatist. Alla selle summa saab kohus minna ainult mõjuval põhjusel (PKS § 102 lg 2).
• Teise lapse sünd võib olla mõjuv põhjus, kui elatise maksmine § 101 järgi jätaks lapse S varaliselt vähem kindlustatuks kui lapse X (PKS § 102 lg 2).
• Kui 150 eurot jääb alla § 101 järgi arvutatud summa, saab kohus elatist nii palju vähendada ainult siis, kui N tõendab mõjuva põhjuse. Riigikohtu varasema praktika järgi peavad ka väiksema elatise korral lapse X igapäevased vajadused olema rahuldatud (otsus nr 3-2-1-35-17, p 28.1).

Kas kohtusse minek on ainus võimalus?

Vanemad võivad proovida elatise küsimuses kokku leppida riiklikus perelepituses, mille osutamise tagab Sotsiaalkindlustusamet (riikliku perelepitusteenuse seaduse ehk RPLS § 5). Perelepituses saab kokku leppida muu hulgas alaealise lapse ülalpidamisega seotud küsimustes (RPLS § 4 lg 1). Teenust osutatakse, kui vanemate ja lapse elukoht on Eestis (RPLS § 1 lg 2). Taotluses peab olema märgitud teise vanema nõusolek perelepituses osaleda ja kinnitus, et samas küsimuses ei ole pooleli kohtuvaidlust (RPLS § 7 lg 1).

Sotsiaalkindlustusameti kinnitatud hilisem vanemluskokkulepe asendab varasemat sama lapse kohta tehtud kohtulahendit või kokkulepet. Kui vanemluskokkulepe sisaldab kokkulepet elatise maksmise kohta, on see täitedokument (RPLS § 12 lg 4–6).

Praktilised soovitused

• Ärge lõpetage maksmist omal algatusel. Kuni kohus otsust ei muuda või seda ei asenda kinnitatud vanemluskokkulepe, kehtib senine otsus.
• Ärge viivitage hagiga. Otsust saab üldjuhul muuta alates hagi esitamisest, mitte tagasiulatuvalt (TsMS § 459 lg 2).
• Koguge tõendid enne hagi esitamist. Kohtul on lihtsam teie väiteid hinnata, kui muutused on dokumentidega kinnitatud. Lugege ka, miks kohtus otsustavad tõendid.
• Arvutage seadusjärgne summa. Kasutage arvutamisel kehtivaid näitajaid ja arvestage peretoetuste, lapsega koos veedetud aja ja teiste laste mõju.

Kui olete hoopis elatise saaja ja teine vanem ei maksa, lugege artiklit elatise sissenõudmisest. Teisi perekonnaõiguse teemasid leiate lehelt perekonna- ja pärimisõigus.

Õigusaktid ja kohtulahendid

• Perekonnaseadus (redaktsioon jõustunud 01.01.2025)
• Tsiviilkohtumenetluse seadustik (redaktsioon jõustunud 30.06.2026)
• Täitemenetluse seadustik (redaktsioon jõustunud 01.10.2026)
• Riikliku perelepitusteenuse seadus (redaktsioon jõustunud 01.09.2022)
• Riigikohtu otsus nr 3-2-1-35-17 (09.06.2017)

Vajate abi elatise muutmisel?

Erovik Õigusbüroo aitab hinnata, kas teie olukorras on alust elatist vähendada, arvutada seadusjärgse summa ning koostada hagiavalduse koos tõenditega. Hagiavalduse koostamise hind algab 300 eurost ja töö hind lepitakse kokku enne töö alustamist. Vaadake hinnakirja või võtke meiega ühendust telefonil +372 506 4330 või e-posti teel info@erovik.ee.

Artikkel on uuendatud 29.10.2026 kehtiva õiguse järgi.