Korteri müümine tähendab tavaliselt suurt kergendust – leping on allkirjastatud, raha laekunud ja uus omanik kolib sisse. Mõne aja pärast võib aga saabuda ebameeldiv üllatus: ostja esitab nõude, väites, et korteril olid varjatud puudused või et müüja jättis midagi olulist rääkimata. Sellises olukorras tekib õigustatud küsimus: kas endine omanik vastutab veel?

Millal ostja saab nõude esitada?

• Kui korteril ilmneb varjatud puudus, mida müüja teadis, aga ei avaldanud.
• Kui ostja suudab tõendada, et puudus oli olemas juba müügihetkel.
• Kui lepingus on erikokkulepe müüja vastutuse kohta.

Millal müüja ei vastuta?

• Kui ostja teadis puudusest juba ostuhetkel.
• Kui tegemist on tavapärase kulumise või paratamatu vananemisega (nt vana torustik, kulunud elektrisüsteem).
• Kui ostja ei suuda tõendada, et puudus oli olemas enne ostu.

Kuidas käituda, kui saad ostjalt nõude?

1. Ära allkirjasta ega tunnista midagi kohe.
2. Küsi ostjalt täpseid selgitusi ja tõendeid.
3. Kontrolli, kas müügilepingus on vastutust piiravad punktid.
4. Pöördu juristi poole, et koostada nõudele vastus ja vältida ebamõistlikke kohustusi.
5. Pea meeles: sageli on ostja nõue liialdatud või täiesti alusetu.

Näited praktikast

Erovik õigusbüroos oleme aidanud mitut korteri müüjat, kellelt nõuti kas korteri tagasiostmist või kümnetesse tuhandetesse eurodesse ulatuvat hüvitist. Mitmel juhul oleme suutnud nõude täielikult tõrjuda või saavutada kompromissi, kus klient ei pidanud maksma kümneid tuhandeid eurosid.

Kokkuvõte

Korteri müügijärgne nõue ei tähenda automaatselt, et müüja peab maksma. Enne kui nõudega nõustuda või kompromissi sõlmida, tuleks juristil hinnata, kas ostja nõudel on üldse seaduslikku alust.