Oleme siia kogunud valiku erinevatest praktilistest küsimustest-vastustest, mis võiksid meie klientidele huvi pakkuda. Tegemist on üldise informatsiooniga, mis ei ole käsitatav õigusabina. Õigusabi saamiseks palume pöörduda meie poole vahetult. Täiendame rubriiki jooksvalt.
TÖÖÕIGUS
Olen väikeettevõtja. Meie ettevõttes töötanud autojuht põhjustas liikluses avarii, mille tagajärjel tekkis eraisikul kahju. Kas töötaja tekitatud kahju eest vastutan mina ettevõtjana üksi või on ka töötajal vastutus ette nähtud?
Töölepingu seaduses sätestatud põhireegel on, et kui töötaja vastutab kolmandale isikule tööülesannete täitmise käigus tekitatud kahju eest, peab tööandja vabastama töötaja kahju hüvitamise ja vajalike kohtukulude kandmise kohustusest ning need kohustused ise kolmanda isiku ees täitma. Pärast seda võib tööandja nõuda vastava kahju hüvitamist töötajalt arvestades seaduses olevaid piiranguid. Samas on riigikohus ühes lahendis leidnud, et kui näiteks kindlustusselts on hüvitanud kannatanule mittevaralise kahju liikluskindlustusseaduse alusel, ei välista see kannatanu poolt täiendava nõude esitamist mittevaralise kahju hüvitamiseks võlaõigusseaduse alusel. Kannatanul on õigus nõuda kogu kahju hüvitamist kõigilt kahju tekitamise eest vastutavatelt solidaarvõlgnikelt, sõltumata sellest, missugune on kahju tekitajate vastutuse osa nende omavahelises suhtes. Seega võib praktikas juhtuda, et kolmandale isikutele tekitatud kahju eest peavad vastutama nii tööandja kui töötaja ühiselt.
Töötasin ühes puhastusseadmete müügiga tegelevas ettevõttes tegevjuhina. Hiljuti lõppes mu tööleping, kuid lepingus oli kokkulepitud konkurentsipiirang, st ühe aasta jooksul peale lepingu lõppemist ei ole mul lubatud töötada endise tööandja konkurentide juures. Konkurentsipiirangu täitmise eest pidi tööandja tasuma mulle 20% viimasest töötasust. Minu arvates on see aga liiga väike ega kompenseeri seda, mida ma piirangu tõttu praegu kaotan. Mida teha?
Töölepingu seadus näeb ette tingimused, mille täitmisel konkurentsipiirangu kokkulepe pärast töölepingu lõppemist kehtib. Üheks nõutavaks tingimuseks on, et tööandja maksab piirangu eest mõistlikku hüvitist. Kuna seaduses ei ole hüvitise suurus kindlaks määratud, saavad pooled selle omavahel läbi rääkida. Alati ei pruugi aga pooled kokku lepitud hüvitise suurusega rahule jääda ning vaidluse on pidanud lahendama kohus. Kohtud on andnud erinevates lahendites erinevaid hinnanguid, millistest põhimõtetest tuleks lähtuda ning milline hüvitise suurus võiks olla põhjendatud. Näiteks on kohus leidnud, et müügitöötaja puhul on ebapiisav hüvitis suurusega ca 20% töötasust. Üldiselt kehtib reegel, et mida suuremad piirangud, seda suurem peab olema ka hüvitis – ka hüvitis vahemikus 50-60% eelnevast töötasust võib olla põhjendatud. Samas ei ole kohtud leidnu, et hüvitise suurus peaks võrduma töötaja viimase palga suurusega, vaid see sõltub konkreetse olukorra asjaoludest. Seega võib nõuda ka kõrgema hüvitise maksmist.
Olen ettevõtja, kes soovib tööle võtta võõrtöötja (Ukraina ehitaja). Kas temaga võib sõlmida ka käsunduslepingu? Millised nõuded üldse minu suhtes selles osas kehtivad?
Võõrtöötajaga võib sõlmida ka võlaõigusliku lepingu, ei ole ainult töölepingu sõlmimise kohustus. Elamisloa alusel Eestis elavatel välismaalastel on üldjuhul õigus Eestis töötada. Alates 01.09.2013 ei väljastata Eestis eraldi tööluba. Eestis võib lühiajaliselt töötada välismaalane, kes viibib seaduslikult ajutiselt Eestis (näiteks viisa või viisavabaduse alusel) ja kelle töötamine on enne tööleasumist registreerud Politsei- ja Piirivalveametis. Lühiajalise töötamise saab registreerida kuni 365 päevaks 455-päevase perioodi jooksul. Lühiajalise töötamise hooajatööks saab registreerida kuni 270 päevaks aasta jooksul. Lühiajalise töötamise registreerimise üldised nõuded on järgmised: 1) välismaalasel on töökoha täitmiseks nõutav kvalifikatsioon, haridus, terviseseisund ja töökogemus ning vajalikud erialaoskused ja teadmised; 2) tööandja on Eestis registreeritud; 3) tööandja maksab välismaalasele töötasu, mille suurus on taotlemise ajal viimati avaldatud Eesti aasta keskmine brutokuupalk.
LEPINGUÕIGUS
Ostsin e-poest kauba. Kodus kasutamisel selgus aga, et see mulle ei sobi. Kas saan ostetud kauba e-poele tagastada?
Jah, see on võimalik. Vastavalt võlaõigusseadusele on kliendil õigus sidevahendi kaudu sõlmitud lepingust taganeda 14 päeva jooksul ajast, mil toode temani jõudis. Kauplejal on aga kohustus kaup tagasi võtta. Samas tuleb silmas pidada, et nimetatud õiguse kasutamiseks ei või tarbija e-poest tellitud kaupa kasutada mingil muul viisil, kui on vajalik kauba olemuses, omadustes ja toimimiseks veendumiseks samal moel nagu see on lubatud kauba testimiseks füüsilises poes, näiteks riideeseme proovimisel ei või eemaldada etikette. Juhul, kui siiski toodet on kasutatud selliselt, et toodet on kahjustatud, on e-poel õigus alandada tagastatavat tasu vastavalt kauba väärtuse vähenemisele.
Ostsin tolmuimeja, kahjuks ilmnes tootmisdefekt. Pöördusin kaupleja poole, kes võttis seadme remondiks vastu ja lubas tagastada kahe nädala pärast parandatuna. Kahjuks ei olnud veel ka peale kolmandat nädalat kauplejalt teadet tulnud ning pöördusin ise kaupleja poole. Selgus, et pood oli unustanud õigeaegselt vajaliku varuosa tellida. Millised on minu õigused?
Aegajalt tuleb ette, et ostetud asi vajab parandamist. Lisaprobleem võib tekkida aga siis, kui müüja kulutab asja parandamisele üleliia palju aega. Seaduses ei ole sätestatud, milline on parandamisele kuluv mõistlik aeg. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) seisukoht on, et üldjuhul ei peaks parandamine kestma kauem, kui paar nädalat; erandina tehniliselt keerukamate toodete puhul aga mitte üle 3-4 nädala. Kaupleja ei tohi tekitada tarbijale selle juures aga põhjendamatuid ebamugavusi, näiteks tarbija jooksutamine. Antud juhul aga oleks töökoda pidanud Teid eelnevalt teavitama, et remont hilineb. Sellises olukorras on tarbijal õigus müüjalt nõuda olulise lepingurikkumise tõttu oma raha tagasi.
Kuidas on kaupleja kaitstud mõne ebaausa ostja suhtes, kes võiks näiteks poe suhtes esitada alusetuid nõudeid? Näiteks ostab täna meie e-poest õuna, kuid teatab kahe kuu pärast, et see oli ostmise hetkel mädanenud. Kuidas ennast kaitsta, kuna sellist asja pole ju kuidagi võimalik tõestada?
Taganemisõigus on reguleeritud võlaõigusseaduses, kuid 14-päevast taganemisõigust ei kohaldata mh sellise asja üleandmisele, mis rikneb või vananeb kiiresti. Samuti tuleb silmas pidada, et tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Seaduse kommentaator väidab, et kohustus kehtib universaalselt kõigi müügilepingute suhtes sõltumata sellest, kes on ostja, kuid tarbijal on pikem teatamise tähtaeg. Väga oluline on puudusest teatamise kohustuse tekkimise hetk tarbijal – kohustus teatada alates ajahetkest, mil ta puuduse tegelikult avastas (võlaõigusseaduse § 220 lg 1). Kui müüdud asja lepingutingimustele mittevastavus on sellise iseloomuga, et ostja pidanuks puuduse avastama juba asja üleandmisele järgneva ülevaatuse käigus, järeldub ainuüksi sellest asjaolust, et kui ostja ei teata puudustest mõistliku aja jooksul pärast müüdud asja kättesaamist, puudusest teatamise kohustuse rikkumine. Ehk siis mädanenud õuna juhtumi puhul on defekt ilmne koheselt ja tulebki kohe müüjale teatada, kui on saadud selline õun. Kahte kuud pole võimalik oodata, kuna tekivad probleemid tõendamisega kuna õuna ju selleks ajaks ei ole enam olemas algsel kujul. Omaette küsimus on müüja vastutus, näiteks kui mädanenud õun põhjustas ostjal hilisema terviserikke.
ASJAÕIGUS
Soovime anda märkimisväärse laenu ühele ettevõtjale, kes tahab oma äritegevust laiendada. Millist tagatist temalt laenu tagamiseks nõuda? Milline tagatis on õiguslikult kõige usaldusväärsem?
Soovitame kasutada hüpoteeki. Olukorras, kui ettevõte on andnud laenu, kuid laenusaaja satub mingil põhjusel majanduslikesse raskustesse, on laenuandja jaoks eelistatud olukord, kui tema kasuks on seatud hüpoteek, mille saab vajadusel realiseerida ning seeläbi ka oma raha tagasi saada. Kuigi hüpoteek on paljude võlausaldajate silmis populaarne tagatis, siis selle seadmine ja kasutamine on seadusandja poolt allutatud teatud kontrollile. Nii on hüpoteegi seadmise lepingule seadusega asjaõigusseaduse kohaselt ette nähtud notariaalse tõestamise vorminõue. Pandiõigus on realiseerimisõigus, pandiga tagatud nõude mittetäitmisel või mittekohasel täitmisel on võlausaldajal õigus nõuda rahuldamist panditud vara müügist saadud rahast. See tähendab, et kui näiteks laenu tagamiseks on seatud hüpoteek, siis võib hüpoteegipidaja nõuda hüpoteegiga koormatud kinnisasja müüki. Müügist saadud rahaga on võimalik katta oma nõude, samuti kõrvalnõude, sealhulgas intress ja leppetrahv.
ÄRIÕIGUS
Läksime oma äripartneriga tülli, kuid oleme mõlemad osanikud võrdsetes osades (50%-50%), samuti mõlemad juhatuse liikmed. Kas kohus saab juhatuse liikme tagasi kutsuda?
Äriseadustik näeb ette, et mõjuval põhjusel saab nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist ja määramist kohtu poolt. Seadus annab vähemusosanikule ja ka patiseisus 50% suurusega osanikule võimaluse nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu kaudu olukorras, kus iseenesest oleks alus kutsuda juhatuse liige osanike otsusega tagasi, kuid osanikud ei saa sellist otsust vastu võtta, kuna neil puudub vajalik häälteenamus. Äriseadustiku alusel esitatav juhatuse liikme tagasikutsumise hagi on osaühingu kaitseks kohaldatav õiguskaitsevahend olukorras, kus juhatuse liige käitub kahjulikult või ei ole võimeline ühingut juhtima, kuid teda ei ole mingil põhjusel võimalik osanike otsusega tagasi kutsuda. Kohtud ei ole lugenud piisavaks lihtsalt äritüli esinemist, tagasikutsumine on põhjendatud, kui juhatuse liige on olulisel määral tegutsenud osaühingu huvide vastaselt.
Oleme ehitusmaterjali müüv kauplus. Meilt ostis kaupa osaühing. Kauba müümisel nõudsime osaühingu juhatuse liikmetelt ka isiklikku käendust. Kahjuks jäi ettevõte meile võlgu, kas meil on õigus pöörata käendusest tulenev nõue osaühingu juhatuse liikmete vastu?
Sageli võimaldatakse ostjale hulgimüüja juures krediiti, kuid tagatiseks tuleb juhatuse liikmel anda isiklik käendus. Juhul, kui ostja saab küll kaupa, kuid ei suuda selle eest tasuda, saab hulgimüüja (võlausaldaja) pöörduda kohustuse täitmiseks juba juhatuse liikme enda poole ja nõuda täitmist temalt. Juhatuse liige kas tasub võla vabatahtlikult või saab pöörduda nõudega kohtusse. Silmas tuleb pidada ka seda, et osaühingu osaniku ja juhatuse liikme osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmitud lepingule ei laiene võlaõigusseaduse tarbijakaitse sätted, kuna leping osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmiti huvist ühingu majandustegevuse vastu ning osaühingu juhatuse liige ei olnud lepingus tarbija.
Seoses majanduslikult keerulise ajaga, on meie ettevõtte netovara vähenenud. Millised on õigusest tulenevad kohustused, mida ma peame ette võtma, et olukord oleks äriseadustikuga kooskõlas?
Äriseadustik sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui 2500 eurot või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt äriseadustiku § 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või 2) muude abinõude tarvitusele võtmise; 3) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. Seega tuleb leida lahendus nende võimaluste seast ja teha otsus vastavalt praeguse hetke asjaoludele.
ANDMEKAITSE
Ühes blogis on minu kohta palju aastaid tagasi avaldatud valeinfot. Kas mul on võimalik nõuda sellise info eemaldamist blogist?
Jah, seda saab nõuda. Selleks tuleb esitada blogipidajale taotlus, et ta lõpetaks teie isikuandmete töötlemise. Seda küsimust reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus – GDPR). Vastavalt nimetatud määrusele on andmesubjektil õigus nõuda, et vastutav töötleja kustutaks põhjendamatu viivituseta teda puudutavad isikuandmed. Vastutav töötleja on kohustatud kustutama isikuandmed, kui kehtib vähemalt üks järgmistest asjaoludest: a) isikuandmeid ei ole enam vaja sellel eesmärgil, millega seoses need on kogutud või muul viisil töödeldud; b) andmesubjekt võtab töötlemiseks antud nõusoleku tagasi; c) andmesubjekt esitab vastuväite isikuandmete töötlemise suhtes ja töötlemiseks pole ülekaalukaid õiguspäraseid põhjuseid või andmesubjekt esitab vastuväite isikuandmete töötlemise suhtes. Juhul, kui blogi pidaja keeldub teie soovi täitmast, võite pöörduda enda õiguste kaitseks näiteks Andmekaitse Inspektsiooni poole.
HANKEMENTLUS
Olen ehitusettevõtja. Sooviksin osaleda pakkujana riigihangetes, millele pean pöörama tähelepanu, et saaksin osaleda?
Eelkõige tuleb vaadata, milliseid nõudeid on pakkujale esitatud. Riigihangete seadus sätestab alused, millel esinemisel peab hankija kõrvaldama pakkuja riigihankest ega tohi temaga lepingut sõlmida. Kvalifitseerimistingimuste eesmärk on anda hankijale võimalus kontrollida, kas pakkuja sobib tegelema hankelepingu täitmiseks vajalike tegevustega. Pakkujalt võidakse nõuda kvalifitseerimise tingimusena nii teatud suurusega käivet, tehtud tööde arvu, teatud kogemuse olemasolu töötajatel jms. Mida suurem on hanke summa, seda keerulisemad võivad olla ka nõuded. Kvalifitseerimistingimused leiab hanke juures rubriigis „Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused“. Kindlasti tuleb olla tähelepanelik hankepassi täitmisel, sest juba mõni teie enda arvates küll vaid kirjaviga võib põhjustada hankelt kõrvalejäämise.
Kas hankija võib nõuda minu ettevõttelt kui pakkujalt näiteks teatud suurusega netokäivet? Kas sellele võivad olla ka piirangud?
Jah, võib nõuda. Riigihangete seadus sätestab, et hankija võib nõuda pakkujal netokäibe olemasolu summas, mis ei või olla suurem kui kahekordne hankelepingu eeldatav maksumus. Kui hankelepingu täitmisega seotud riskide tõttu on vajalik aastakäibe nõude määramine suuremas summas, peab hankija seda riigihanke alusdokumentides põhjendama. Seega, proportsionaalne on nõuda pakkujatelt minimaalset aastast netokäivet kahekordsele lepingu eeldatavale maksumusele vastavas summas, seda reeglit võib eirata vaid erandlikel juhtudel. Näiteks, kui lepingu eeldatav maksumus on 100 000 eurot, võiks nõuda, et pakkujal peab viimase kolme aasta jooksul olnud igal aastal või keskmiselt netokäive vähemalt 200 000 eurot. Ka väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei tohi hankija kehtestada ebaproportsionaalselt kõrgeid kvalifitseerimise tingimusi ja nõutav netokäive võib ületada hankelepingu eeldatavat maksumust maksimaalselt 2-3 kordselt.
KARISTUSÕIGUS
Mul oli tormiline noorus, tegutsesin tihti mõtlematult, mistõttu tegi maakohus 2013. aastal minu suhtes süüdimõistva kohtuotsuse, millega mulle määrati rahaline karistus. Samas otsuses jäeti aga karistus täitmisele pööramata ühe aasta ja kuue kuulise katseaja jooksul. Soovin kirjutada kohtutäiturile, et ta lõpetaks aegumise tõttu menetluse ega nõuaks nimetatud summat sisse. Kas praeguseks on see nõue aegunud?
Selgitame, et täitemenetluse seadustiku (TMS) kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui karistust ei ole sisse nõutud seitsme aasta jooksul kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. TMS kohaselt peatub otsuse täitmise aegumine määratud katseajaks. Tulenevalt sellest, et kohaldati katseaega, ei ole nõue veel aegunud.