Eesti tsiviilõiguse kehtivasse süsteemi kuuluvad perekonnaõigus (allikas on perekonnaseadus, mis kehtib alates 01.07.2010) ja pärimisõigus (allikas on pärimisseadus, mis kehtib alates 01.02.2009).
Nõustame kõigi perekonnaõigusega seotud küsimustes. Saame aidata, kui vajate abi järgmiste probleemide korral: abielu lõppemine ja lahutamine, abikaasade varasuhted (ühis- ja lahusvara), abieluvaraleping, ülalpidamine, elatise väljamõistmine, vanema õigused ja kohustused, suhtlusõigus, hooldusõigus, lapsendamine jms. Aitame koostada vajalikke dokumente, esindame läbirääkimistes ja kohtumenetluses.
Nõustame pärimisõiguse küsimustes:
- kuidas määratakse kindlaks pärijad, samuti kuidas toimub asepärija, eelpärija ja järelpärija määramine,
- küsimused nagu annak ja sihtkäsund
- viimse tahte avalduse liigid: testamendi liigid, pärimisleping,
- pärimise käik, pärandi vastuvõtmine ja sellest loobumine,
- vastutus pärandaja kohustuste eest,
- kaaspärijad, pärandvara jagamine,
- sundosa ja pärimisregister.
Pärandi avanemisel ehk pärandaja surma korral läheb tema vara üle tema pärijatele. Kui pärandaja surma hetkel puudub kehtiv testament ning pärandaja ei ole sõlminud pärimislepingut, päritakse vara seaduse järgi.
Kui isik ei soovi, et tema vara päritaks seaduse järgi, on tal võimalik seda muuta testamendi või pärimislepinguga.
Testament võib olla nii kodune kui notariaalselt tõestatud. Kodusele testamendile on pärimisseaduses sätestatud mitmed nõuded, mida tuleb testamendi koostamisel järgida. Samuti tuleb arvestada, et kodune testament muutub kehtetuks, kui on möödunud kuus kuud selle koostamisest ja testaator on sel ajal elus. Notariaalsele testamendile kehtivusel ajalisi piiranguid ei ole, st see kehtib kuni seda pole muudetud ega tühistatud. Testaator võib testamendi või mõne selle osa igal ajal tühistada hilisema testamendi või pärimislepinguga.
Pärijal on õigus pärand vastu võtta või pärandist loobuda. Pärimisõigusest loobumise tähtaeg on kolm kuud, mis hakkab kulgema hetkest, mil pärija saab teada või peaks teada saama pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest.
Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Kui pärija võtab pärandi vastu, siis pärandvara hulka kuuluvate esemete omand loetakse talle üle läinuks tagasiulatuvalt alates pärandi avanemise ajast. Kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt.
Vt lähemalt: Pärimine | Eesti.ee